Meeled ja sõnad

Rene: Kuis ilmusid sa mu tuppa, võõras? Kas on mõni deemon su väliskuju mu meeltesse sisendanud? Hilary: Tere ja pole ma mingi deemon. Ma näen, et sa pigem ei usalda oma meeli, kui usud, et võidakse rännata ajas ja ruumis sinu ajastule tundmatutel viisidel. Rene: Tere ja ma pole sugugi veendunud, et sind pole kiusamiseks välja manatud. Kuidas saab uskuda meeli, kui on võimalik kahelda selles, et neid saab usaldada? Hilary: Selleks, et kahelda meelte usaldusväärsuses, oled sa postuleerinud petva deemoni võimaluse. Aga kes on deemon? Rene: Kuidas kes? Vaim. Hilary: Ja kui sa peaksid edasi täpsustama, kes on vaim, siis jõuaksid selleni, et olend, kellel pole keha. Rene: Küllap. Hilary: Ja kuidas sa tead, et olendid on olemas? Rene: Ma nüüd ei mõista sind. Hilary: No kuidas sa tead, et näiteks koerad on olemas? Ikka meelte abil. Rene: Et uskumus deemonite olemasolusse põhineb meeltel? Ei, ma pole ühtegi deemonit näinud. Hilary: Sa oled neist vaid lugenud. Rene: Just. Hilary: Ja kuidas sa tead, et raamatud on olemas? Rene: Nüüd võtsid mu hetkeks sõnatuks. Aga meelelises maailmas pole ainult mina kahelnud. Hilary: Võin kinnitada, et minu ajal tunnevad eri kultuurid üksteist paremini ja on palju rohkem infot selle kohta, kui paljud inimesed on meeletega kogetavas maailmas kahelnud. Rene: Miks sa siis nende teiste kultuuride esindajatega ei vestle? Või olen ma siis nii tähtis, et sa eelkäijate hulgast tahad just minuga vestelda? Hilary: Ma ei saa seda kinnitada ega eitada, see muudaks liialt ajalugu. Rene: Aga olgu. Platon kujutles võimalust, et mõeldavad asjad võivad olla tegelikud ja meeleliselt kogetavad asjad ainult nende peegelpildid. Hilary: Ja kuidas ta teadis, et on üldse midagi, mis võiks millegi muu peegelpilt olla? Rene: See on küll huvitav küsimus. Usaldamata meeli, uskudes meeleliselt kogetava maailma olevat koopataolise, uskus ta samas meeli, et üldse on midagi, mida koopaga võrrelda. Hilary: Kas sa ikka veel kahtled meeltes? Rene: Ma võiks viidata unenägudele ja illusioonidele. Aga sa pead vist silmas täielikku kahtlust meeleandmetes, mitte osalist. Hilary: Just. Rene: Kas sa ise ei kahtle meeltes siis põrmugi? Hilary: Minu jaoks on oluline pigem sõnades kahtlemise küsimus. Need samad sõnad, milles me kahtluse vormistame, peavad millegi kohta käima, et neid oleks mõtet kasutada. Rene: Kas siis välismaailm on olemas, tulevikusõber? Hilary: Kahtlemata on olemas see, mille kohta see sõna käib, hea Rene.

Karmo Talts