Majanduslik väärtus

{Ettevõtja}: Ei ole nii nagu sina ütled! {Tööline}: No kuidas siis ei ole? Ei ole võimalik luua väärtust ilma tööd tegemata. {Tarbija}: Tere mehed! Läksin tehasehoovist mööda ja kuulsin teie vaidlust pealt. {Ettevõtja}: Tere. Ja kohe tahtsid sekkuda? {Tarbija}: Just. Et aega säästa, teen ma teie vaidlusest kokkuvõtte. {Tööline}: Lase käia. {Tarbija}: Üks teist ütleb, et väärtusi loob töö, teine aga, et ettevõtlikus. {Ettevõtja}: Just. {Tarbija}: Enne jutuga edasiminekut pean ma ütlema, et on olemas ka muid väärtusi peale majanduslike. {Tööline}: Ja seda ütled sina, kes oma rõivaste kaubamärkide järgi tundud olevat paadunud tarbija? {Tarbija}: Ega ma sellel pikalt peatuda tahtnudki. Edasi räägin majanduslikust väärtusest. {Ettevõtja}: Lase siis käia. {Tarbija}: Veel üks kõrvalepõige on vajalik, seekord loogikasse. Loogikas on erinevus tarvilike ja piisavate tingimuste vahel. {Tööline}: Mille vahel? {Ettevõtja}: Ma vist aiman kuhu see jutt pöördub. Ta peab silmas, et tööst ega ettevõtlikusest ei pruugi piisata majanduslike väärtuste loomiseks. {Tarbija}: Nüüd sa kiirustad ette. Kui ettevõtlikus oleks majanduslike väärtuste loomiseks vajalik, siis poleks ju enne kapitalismi ja nõukogude ajal üldse väärtusi loodud. {Ettevõtja}: Kaupmehed eksisteerisid ka enne kapitalismi. {Tarbija}: Sa põikled Nõukogude Liidu küsimusest kõrvale. {Ettevõtja}: Sa tahad tõesti ettevõtlikuse maha kanda? {Tarbija}: Tegelikult ei. Ettevõtlikus võib ju kuuluda nõudmisele vastava pakkumise tarvilike tingimuste hulka. {Tööline}: Mida oligi sinult oodata. Sulle on tähtis nänn, mitte võrdsus. {Tarbija}: Võrdsuse radadele ei tahaks ma üldse eksida. Ma tahan rääkida veel ühest majandusliku väärtuse loomise tarvilikust tingimusest töö kõrval. {Tööline}: Ja see oleks? {Tarbija}: Ükskõik kui palju ei tehtaks tööd või usinalt ette ei võetaks, kui keegi kaupa või teenust ära ei osta, siis majanduslikku väärtust ei sünni. {Ettevõtja}: Tarbimine on majandusliku väärtuse loomise üks tingimusi. Kui triviaalne. {Tarbija}: Sõnastame siis selle ümber nii, et saaks nähtavaks teatav ebaõiglus. Tarbija osaleb majandusliku väärtuse loomises, selle eest karistatakse teda aga sellega, et tema maksab tooted ja teenused kinni. {Ettevõtja}: Tõsi, tarbijatel võib rahast puudu tunda. Selle tõttu pangad laenavadki raha. {Tarbija}: Sa ikka hiilid ebaõiglusest kõrvale. Tarbimine, mis osaleb väärtuste loomises, jääb ikkagi tasustamata. Lisaks toodete ja teenuste eest maksmisele maksab tarbija veel intresse ka. {Tööline}: Mis siis oleks lahendus? Kodanikupalk? {Tarbija}: Iga kodanik ei ole ju võrdselt suur tarbija. Pigem on lahenduseks tarbimishüvitus. {Ettevõtja}: Sa tahad tekitada juurde veel ühe riigiasutuse? {Tarbija}: Just. Sellise, kuhu inimene viib kuu lõps oma tšekid ja riik maksab talle osa sellest rahast tagasi, mille eest inimene tarbis. {Ettevõtja}: See tekitab juurde vaid bürokraatiat ja maksukoormust. {Tarbija}: Mina näen seda nii, et mina maksan kaupade eest, mida sa toodad. Ilma minuta poleks sul mingit sissetulekut, mille pealt oma makse maksta, hea ettevõtja.

Karmo Talts