Haikusid

Matsuo Bashõ (1644-1694)
Tõlkinud Uku Masing

Õli sai otsa,
püüdsin magama jääda.
Oh, kuu mu aknal!
*
Oh, väike lõoke,
lõõritad päeva läbi.
See on ju nii pikk!
*
Virgu, oh, virgu,
teen sinust oma sõbra,
magav liblikas.
*
Kuivanud oksale
kossutab kylmetav ronk.
Sygise õhtu.
*
Suvised kõrred,
langenud sõdurite
ulmade jäljed.
*
Teeveerel õitsev
hibiskus hobusele
ära end pakkus.
*
Kevadine öö…
Kirsipuud… Kirsipuile
koit juba tõusnud!
*
Rada mägedes,
mis mind siia kyll köidab?
Vaata, kannike!
*
Nõmmel metskulti
samuti pyhib kole
sygisemaru.
*
Oh, kukulindu,
kelle laulu libiseb
mööda veepinda.
*
Vesi jäätumas.
Kyll on raske uinuda
naerukajakal.
*
Õhtu lainetel,
metspardi hõige
paistab ähmuselt valge.
*
Kuule, Yoshinos
kirsipuid sulle näitan,
lähme nyyd, kybar!
*
Leiged mäerajad.
Vidu roosakail seedreil.
Kaugel on kelli.
*
Taeva all magan,
kerge sabin äratab:
piisad lehtedelt.
*
Riisipõld vihmas,
kurvalt lähevad mustaks
kullatud kõrred.
*
Lund imetelles
kaua, kaua ma sammun
ja hing jääb kinni.
*
Metspardi pojad,
kintsud sulgkimonotes.
Oleks vaid neil soe!
*
Nisu kypsemas,
naerev yksiklase hytt
lausa õite all.
*
Läbi vidu näib
rohi minevat koju
karja jälgedel.
*
Öö liiga pime,
rägapart nutab väga
otsides pesa.
*
Lehekuu vihma.
Piisad katuselt popsavad
mesilaspesa.
*
Ah, sama maastik
kuuleb tsikaadi laulu
ja näeb ta surma.
*
Rännakust roidunud
koltunud lagendikul
uidan ma ulmas.