Eesti kirjanduse põhijooned

esimene joon läheb mööda peipsi läänekallast ja pöörab mustvee silla juurest torma peale teine joon läheb läbi antsla mõniste suunas, teeb hargla küla juures tiiru ja suundub tagasi põhja poole kolmas joon teeb ringi ümber altja kõrtsi ja võtab suuna käsmu kiriku peale neljas joon kulgeb üle kuressaare undva sadama suunas, läheb üle soela väina ning hargneb emmaste küla juures kaheks viies joon on müstifikatsioon, mis seob nikolai baturinit ladina-ameerika kirjandusega kuues joon on peaaegu sama, kus sõidavad seitsmenda ja kaheksanda liini bussid seitsmes joon algab suure munamäe tornist ning läheb rakvere linnuse juures kohinal maa sisse kaheksas joon viskab võrtsu kaldal väikese vinka ja ei tule arvesse üheksas joon paneb parinal pariisi, sitapurujutt taga kümnes joon läheb piki kagupoolse reservaadi serva, kus elavad pisikesed musta näoga eestlased üheteistkümnes joon tõmbab piiri inimeste ja sigade vahele kaheteistkümnes joon tõmbab eesti kirjandusele joone alla kolmeteistkümnes joon läheb jämedaks nagu köis, sisiseb ja peksab öösiti sabaga kartulivagude vahel, andmata rahu inimesele

Valdur Mikita