Dialoog ajast

Augustinus: Mis õudne paik see on? Kas ma läksin tõesti põrgusse? Vergilius: Mine nüüd. Ja millal üldse on põrgu? Augustinus: Vabandust, kas te ei tutvustaks ennast? Vergilius: Pole oluline, ega ma sulle mingit teejuhti ei hakka mängima. Ütleme nii, et ma olen üks pagan. Augustinus: Paganad pidid ju osavad filosoofid olema. Sinu küsimus põrgu kohta seda küll ei näita. Vergilius: Pea nüüd hoogu. Ise sa filosofeerisid, et Jumalas aega pole. Kas põrgu on siis igavikus? Augustinus: Miks siis ka mitte? Vergilius: Aga igavik olevat sinu järgi ju Jumala mõistuses. Augustinus: Võibolla on tõesti jumalateotus paigutada põrgu meie isa… minu ja mu vendade isa mõistusesse. Ju jumal teeb imet ja hoiab põrgut alal. Vergilius: Ja millal ta hoiab põrgut alal? Augustinus: Ju siis selles ajas, mis patuste vaatepunktist edasi kulgeb. Vergilius: Siia ma tahtsingi jõuda, et sa sulgesid aja inimvaimu. Augustinus: Ja mis siis sellest? Vergilius: Aga nii palju, et sa tunnistad välise maailma olemasolu. Augustinus: Jah, leidub objekte väljaspool inimvaimu. Vergilius: Mitte nii kiiresti. Väline maailm on staatilisest seisukohast määratletav inimvaimu väliste objektidena. Augustinus: Kas siis sinu meelest leidub mingi dünaamiline vaatepunkt välise maailma olemasolu küsimusele? Vergilus: Loomulikult. See mis on inimvaimu väline, on oma kulgemises. Ehk siis leidub midagi peale inimvaimu, mis kulgeb. Augustinus: Ja miks sinu meelest on vaja säärast dünaamilist maailma postuleerida? Vergilius: Sest kui kulgeb vaid inimvaim, siis ta kogeb vaid oma kulgemist ja ei tea välisest reaalsusest midagi. Augustinus: Jumal teeb imet ja ilmutab… Vergilius: See vajalike imede arv läheb ühel hetkel hapuks. Augustinus: Nii et siis sinu meelest kulgeb mitte ainult vaim sünnist surma pool, vaid ka maailm minevikust tulevikku. Vergilius: Need kaks on väga erinevad väidet. Augustinus: Kuidas nii? Mina näen küll nende vahel analoogiat. Vergilius: Oojaa, kui sinu Jumalasse enam eriti ei usuta, hakatakse uskuma, et maailm kulgeb minevikust tulevikku. Augustinus: Kas siis sinusugused paganad ei usu seda? Vergilius: Tuleme sinu esimese väite juurde. Vaim kulgeb sünnist surma poole. Augustinus: Ja seda sina ja sinusugused ei usu? Vergilius: Paganad ei usu, et inimesed surevad reeglina enneaegselt. Augustinus: Kuidas seda mõista? Vergilius: Reeglina surevad inimesed vanas eas. Ehk siis enamasti kulgeb inimvaim lapsepõlvest vanaduse poole. Augustinus: Sa segad vett. Ma ei näe, mida see muudab? Vergilus: Vanadus on elufaas. Elu ei kulge lineaarselt, vaid faaside kaudu. Augustinus: Ja mis järeldub sellest aja üldisema kulu kohta? Vergilius: Tegelikult on see inimvaimu kulgu puudutav väide ise järeldus. Eeldus on, et aeg kulgeb tsükliliselt. Augustinus: Et noorus järgneb lapsepõlvele nagu suvi kevadele. Aga kas siis saab midagi aja kohta lihtsalt eeldada? Vergilius: Me oleme näinud mitut aastaringi. Ja esivanemad on rääkinud varasematest aastaringidest. Augustinus: Aga võibolla leidub sama häid argumente ka tuleviku inimeste lineaarse ajakäsitluse kasuks? Vergilius: Ma eelistan neid kutsuda tulevasteks põlvedeks. Tegelikult tekivad neil oma ajakäsitlusega suured probleemid. Augustinus: Kuidas siis nii? Vergilius: Ma rääkisin sellest, kuidas usk igavikku mõjutab meie võimalusi teadmisi saada. Nüüd mõtle selle peale, mismoodi neid võimalusi mõjutab lineaarne aeg. Augustinus: Tundub, et mitte kuidagi. Lineaarse ajakäsitluse järgi kogeme me osa maailma kulust ja teame, et väline reaalsus on olemas. Vergilius: Just täpselt, osa maailma kulust. Tuleviku pole veel olemas ja sellest ei saa midagi teada. Augustinus: Aga toetudes mineviku andmetele, nagu sinu esivanemate näites… Vergilius: Aga lineaarsest vaatenurgast pole mineviku enam olemas. Augustinus: Kas siis tsüklilise ajakäsitluse järgi ei lakka miski olemast? Vergilius: Mingis mõttes on möödunud tsüklid olemas, sest samad tsüklid korduvad. Augustinus: Mul on aega nende tõdede üle mõelda terve igavik. Vergilius: Ei, sa ei saa neile mõelda kogu aeg. Augustinus: Mismõttes? Vergilius: Sest igas novembris lähed sa koos teiste surnutega maa peale. Aeg on ju tsükliline.

Karmo Talts