Wittgenstein

Märkmeid loogikast

Ludwig Wittgenstein BIRMINGHAMI MÄRKMED Käsikiri 1 B1. On kahte liiki defineerimatuid: nimed ja vormid. Laused ei saa koosneda ainuüksi nimedest; nad ei saa olla nimede klassid. Mitte ainult, et sama nimi võib esineda kahes eri lauses, vaid see saab mõlemas esineda ka samal viisil. B2. Laused [mis on tõsiasjadele osutavad sümbolid] on ise tõsiasjad: et […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes

{{{MATEMAATIKA MÕISTETAMATUST TÕHUSUSEST LOODUSTEADUSTES}}} {{Eugene P. Wigner}} {Ja on võimalik, et siin peitub mingi saladus, mis tuleb alles avastada. C. S. Peirce} On üks lugu kahest sõbrast, kes olid olnud gümnaasiumis klassivennad ja rääkisid nüüd oma tööst. Ühest neist oli saanud statistik ja ta uuris rahvastikutrende. Ta näitas oma endisele klassikaaslasele üht separaati. See algas […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas

Mitmed teoreetikud on rõhutanud, et 20. sajandi kapitalismi on iseloomustanud kasvav vajadus turustada kaupu pigem nende sümboolsele kui kasutusväärtusele tuginedes. Päranditööstuse tõusu kultuuritööstuse ühe osana võib vaadelda kui reaktsiooni postfordistliku majanduse kapitali akumulatsiooni probleemidele, näiteks raskusele teha standardseid {{{Pärand on poliitiline valik minevikust}}} Sõna pärand kasutamine kaasaegses tähenduses ei ole eriti vana, vaid põhiliselt 20. […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina : väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel

Müüdi mõistele on antud aja jooksul nii mitu erinevat tähendussisu, et ma loobuksin üldse selle valdkonna seebivee veel selgemaks segamisest ja reageeriksin pigem {{Pilatuse}} kombel, küsides:”Mis on tõde?”. Ennemini eelistaksin ma müüdile kui nähtusele lähenemist sisustada meetodist lähtuvalt. Enne, kui ma alustan jalutuskäiku kavatsetud teemal, pean ettevalmistavalt visandama märgistamispõhimõtte, mida kasutaksin orienteerumiseks müüdi mõistega nimetatud […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Miks ikkagi peab eksisteerima mõttekeel

“Aga miks,” küsib Tädi tajutava karmusega, “peab see olema {keel}?” Tädi räägib Riigikiriku häälega ja tema kompromissituses on midagi hirmutavat. Siiski on ta seekord nõus tegema mõned mööndused. Esiteks ta möönab, et on olemas uskumused ja soovid ning tõsiasi, et neil on intentsionaalne sisu; see tähendab, on tõsiasi, millise propositsiooni kohta intentsionaalne uskumuse või soovi […]

Tractatus logico-philosophicus

{{1}} Maailm on kõik, millega on tegu. {{1.1}} Maailm on tõsiasjade, mitte asjade kogusus. {{1.11}} Maailm on määratud tõsiasjade läbi ja seeläbi, et need on kõik tõsiasjad. {{1.12}} Sest et tõsiasjade kogusus määrab, millega on tegu ja samuti, mille kõigega tegu ei ole. {{1.13}} Tõsiasjad loogilises ruumis on maailm. {{1.2}} Maailm jaguneb tõsiasjadeks. {{1.21}} Millegagi […]

Kvantmüstika… kriitika vastuseks

Roland Karo   Esmalt – aitäh kõigile, kes võtsid vaevaks [minu mitte liiga ladusa teksti lugemise-kommenteerimise->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=89]. Tahaksin juhtida tähelepanu mõningaile kriitilistele remarkidele, mida [Delfi portaalis->http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=4895091&com=1&s=1&no=5680] selle kohta esitati.[[Väljavõte sellest arutlusest ka siin: {{02.11.2004 06:38}} Hele: rannatüdrukule: Kvantmüstika jutu kohta ütlen “pehmelt”, et ega ta mulle päris ladus lugemine ikka polnud küll. Siiski leidus sealt asjalikke […]