Voltaire

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Fanatism

Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli autiitel; ta tähendas ühe templi heategijat või hooldajat. Vanaaja uurijad, nagu ütleb „Trévoux sõnastik“, on leidnud raidkirju, kus silmapaistvamad room­lased on võtnud endale tiitli fanaticus. Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli […]

Sadomaso karuaabits

Kahe võrdse inimese suhe eksisteerib vaid ulmekirjanduses. Kui ka eksisteerib, siis sisaldab selline suhe ometi erinevaid rollimänge, kus kord on Vestmann peal ja siis jälle Piibeleht. Nii nagu Jumala arm on tõsine asi, nii on seda kindlasti ka valu ja suguline erutus ja rahuldus. Seega ei ole siin minu arvates sakramendi, sadomaso ning muude mängude […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

Sallivus(est)

Eestis on väidetavalt kaks «riigiusku», eesti keel ja Eesti Vabariik. Praeguses maailmas – millest meil pärast Euroliiduga ühte saamist veel vähem võimalik end kuhugi nurgatagusesse ära peita – mõjutab meid aina enam uute erinevate inimeste ja ideede kiirenev liitumine. Sallivus võimaldab ajaloo, kultuuri ja identiteedi poolest erinevate inimgruppide rahulikku kooseksisteerimist. Sallivust saab vaadelda kui liberalistlikku […]

Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal

{I osa Varamust nr. 2/1940}, {II osa Varamust nr. 3/1940} Tänapäeva inimene on sügavalt veendunud, et inimkonna ajalugu käib lakka­matut progressi teed ja et inimese kõikvõimas mõistus oskab ja suudab juh­tida inimkonna saatust kõrgete ideaalide kohaselt üha suurema õnne ja täiuse suunas. Ebatänulik on katsuda veenda tänapäeva inimest, et ajalool on oma sisemised metafüüsilised seadused, […]

Esseest, selle olemusest ja vajadusest

Sõnad „essee” ja „esseist” on meil ammugi üldisel tarvitusel. Millal nad meile pääsesid, seda on raske täpsemalt ütelda, kuid tundub, et nad nagu mõnedki muud mõisted toodi meile noor-eestlaste poolt. Meie esimene suurejoonelisem esseist oli Tuglas, kelle „Kriitika” kaheksa osa koosnebki „esseedest”. Tema pikemad kirjutused Vildest ja Petersonist ning meie stiili arengust olid esimesed suuremaid […]

Kirjaoskuse kütkes

Kirju peaks kirjutama käsitsi. Äärmisel juhul kirjutusmasinaga, kusjuures siis tuleks kasutada kaupmehelikke “&”-märke ja alustama peaks pöördumisega “Auuline härra!” Kiri nõuab pingutust, mis ilmutab kõige varjamatumal moel seda austust adressaadi vastu, mida me e-mailidest küberpolitseiga ka ei leia. Kui elektrooniline kirjavahetus on muutunud tigedaks lahmimiste ja salvamiste jadaks, siis on vaja aeg maha võtta. Tuleb […]

Filosoofilised kirjad. Kahekümne viies kiri hr Pascali “Mõtete” kohta

Saadan teile kriitilised märkused, mis ma hr. Pascali “Mõtete” kohta olen juba ammu üles tähendanud. Ärge võrrelge mind palun siinkohal Hiskijaga, kes tahtis lasta põletada kõik Saalomoni raamatud. Ma austan Pascali annet ja kõneosavust, kuid mida suurem on minu austus, seda enam olen ma veendunud, et ta oleks ka ise parandanud paljusid oma “Mõtteid”, mida […]

Rousseau Voltaire’le Lissaboni maavärinast

{Väljavõte Rousseau kirjast Voltaire’le 18. augustil 1756. 1. novembril 1755 hävitas üks uusaja suuremaid maavärisemisi Lissaboni: oma elu jättis varemete alla ligi 30 000 inimest. Lissaboni katastroof šokeeris kogu Euroopa avalikkust, sellest annavad tunnistust sajad teoloogilised, poliitilised, filosoofilised, teaduslikud – ja poeetilised kirjatööd. Voltaire seniseid optimistlikke tõekspidamisi  raputasid traagilised sündmused Portugalis põhjalikult. } Ma ei […]

Montaigne

Kaks vaimlist tippu on prantsuse renessansi kirjandusest jäänud selgelt nähtavaks ja imesteldavaks läbi sajandite: Rabelais ja Montaigne. Üks pillava ja vallatu fantaasiaga, gallialikult rõõmsa elutundega suurejooneline kujudemeister ja satiirik, harukordse süü­tega sõnu panna tantsima, kobrutama, kohisema ja nende kaudu ette manama värvikat, kirevat, jõhkratki kujudemaailma. Teine – mõt­leja, kelle siiraste enesevaatluste varjust ja vabalt voolavate […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Esseest

Elame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu kõigil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niivõrd omaseks, et kanname neid üle ka asjadele, millel on vähe ühist suurusemõõtudega. Kultuurinähete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist käibeväärtust kui individuaalset kvaliteeti. See arves­tus, mis võiks õigustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kir­janike enda ja isegi […]