Tehnoloogia

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Internet kui neurovõrk

Kas võib juhtuda, et elektrooniliste sidevahenditega varustatud ühiskond tervikuna omandab kollektiivse teadvuse, alateadvuse ja minatunnetuse? Kui üksikutel rakkudel on kalduvus moodustada hulkrakseid organisme, on tõenäoline, et organismidel võib olla kalduvus moodustada superorganisme. Sotsiaalse superorganismi idee pole uus. Juba Vana-Kreeka mõtlejad märkasid ühiskonnas esinevate funktsionaalsete struktuuride sarnasust inim- või loomorganismi elunditega. Nii võib näiteks tootmisstruktuure võrrelda […]

Teispool materialismi

Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõusnud täiesti mõistusevastane materialistlik ideoloogia. Kui heita kõrvale maailmavaateks kõlbmatu materialism ja analüüsida kogu inimtunnetatavat reaalsust võimalikult ilma eelarvamusteta, transformeerub kujutlus maailmast tundmatuseni. Inimvaimu ees avanevad üllatavad perspektiivid. Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

Kultuuri­tehnoloogia

Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav ja interpretant) eksisteerivad metafoori ülejäänud mõõtmed kokkukeerdunutena. Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav […]

Eesti keel

Ervin istus laua taga ning sorteeris närviliselt hunnikut helesinisele paberile kirjutatud kirju. Tema hall kortsunud ülikond andis tunnistust, et selles võis olla magatud või vähemalt polnud need riided juba väga pikka aega puu peal rippunud, lips oli seotud lõdvalt ja lohakalt. Ümmargused traatraamidega prillid särasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid, tuhatoosi ja mitut tühja […]

Arvutusmasinad ja intellekt

1. JÄLJENDUSMÄNG Panen ette arutada küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?”. Alustuseks tuleks määratleda terminite “masin” ja “mõtlema” tähendus. Definitsioonid võiks ehk sõnastada nii, et nad peegeldaksid võimalikult täpselt nende sõnade tavakasutust, kuid seesugune lähenemine on ohtlik. Kui teha sõnade “masin” ja “mõtlema” tähendus kindlaks nende tavapärast kasutust uurides, on keeruline vältida järeldust, nagu peaks küsimuse […]

Manga

Hommikuudu voogas pikkamisi tagasi linnatagustesse, tukkuma lõpututesse soolasoodesse. Vaadates, kuidas tumedalt taevastkraapiva linnasilueti 30-ndast korrusest kõrgemad aknad süttisid rida realt esimeste päikesekiirte peegeldusist, tundis Manga väsimust. See polnud öisest vahikorrast – ta oli läbinud igakuised meditsiinikontrollid, lasknud taastada kulumiskahtlusega detailid – väsimus polnud kehaline. Ei röövinud jõudu ka teenistuse pinge. Vaid ta vaim oli liigselt […]

Tehiskultuuri loomine

Käärime käised üles ja asume kohe kultuuri loomise juurde. Tehiskultuuri loomist ja toimimise iteratiivne protsess on kujutatud joonisel 1.  Joonis 1. Tehiskultuuri loomise ja toimimise protsess Esimeseks faasiks tehiskultuuri loomisel on lähtepunkti arutelu ja kokkuleppimine. Lähtepunktiks on lihtsalt mingi idee sellest, millist tehiskultuuri tahetakse teha. Aga selleks võib olla ka näiteks probleem, mida loodava tehiskultuuriga […]

Kultuuri baasarusaamad – kataloogimise katse

Tundub ahvatlev, kuid üsna võimatu koostada mingilgi määral ammendavat nimekirja kõikvõimalikest kultuurielementidest. Võimatud asjad aga ongi need, mis kõige enam paeluvad. Järgnevalt proovin teha nimekirja võimalikest kultuuride alusveendumuste muutujatest. {{1. Ettekujutus ajast}} aega ei ole lineaarne aeg mitu aega (erinevates paikades, olukordades erinevad, osaliselt või tervikuna paralleelsed) tsükliline aeg lõputu aeg lõplik aeg {{2. Ettekujutus […]

Tehismaailm ja arhiivid

Küsimus peitub tegelikult selles – millega me mõtleme? Enamik inimesi annab sellele küsimusele ühese vastuse: ajuga, mõistusega, mõned väidavad endid mõtlevat ka vaimuga. Nagu ikka ilmsete asjadega kipub olema, on ka see vastus vale, või vähemalt mitte täielik. Kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis märkame järgmist tendentsi. Mida keerukamaks närvisüsteem muutub ja mida komplitseeritumad on ülesanded, […]

Inimese täiustamise tööriistad

Kõikides inimkultuurides kasutatakse mingisuguseid inimkeha muutvaid tehnoloogiaid, seda nii meditsiinilistel, religioossetel, sotsiaalsetel kui ka esteetilistel eesmärkidel. Praegu tahame me inimkeha mitte ainult muuta, vaid ka täiustada. Kasutades tehnoloogiat teha keha veelgi paremaks kui ta on. Olla ilusam, targem, tugevam, tervem – see on ilmne ahvatlus. Millised tööriistad meil selleks hetkel olemas on ja milliseid võime […]

Tehiselu laboris ja sõnnikuhunnikus

Inimgenoomi kaardistamise projekti juhatanud bioloog [Craig Venter->http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=synthetic-genome-cell] teatas, et nende töögrupil õnnestus luua esimene rakk, millel genoom on täies ulatuses inimese programmeeritud. Tegemist on loogilise järjega nende senisele tööle. 2007. aastal õnnestus kanda üle ühest organismist pärit genoom teise nii, et see seal ka tööle hakkas. 2008. aastal loodi esimene tehisgenoom, mis kujutas endast bakteri […]

Hea, mis meil on, andkem teistele edasi

Sa pead endale, mis kuulub su naabrile, kui teadmise ja elokventsi andidega kaunistad head sõna, mis saaks kasulik olla paljudele, kasutult katad kinni põlgava vaikimisega, kuna öeldakse, et on neetud, kes varjab inimeste eest vilja. Hiljuti oli ajakirjanduses (nt [http://www.epl.ee/artikkel/460059->http://www.epl.ee/artikkel/460059]) kõva vaidlus selle üle, kas google algatus raamatute digitaliseerimiseks on hea või halb. Kuigi [books.google->http://books.google.com] […]

Digitaalne kollaps

Arvutiturvalisus on täna üsna olematu. Pea iga arvutivõrku ühendatud arvuti (s.h. mobiilivõrku ühendatud telefon) on vähema või suurema vaevaga kasutatav vastu tema omaniku tahet, seda nii riiklike kui vähemriiklike struktuuride poolt.  Arvutite ebaturvalisuse põhjused on olemuslikud, tulenevad nende põhimõttelisest ülesehitusest. Enne interneti arengut ehitati arvuteid lähtuvalt arvutusülesannetest. Interneti tulekul ei pööranud keegi suurt tähelepanu kaasajastamaks […]

Maailm 2.0. Teadlased on tummad

Meie soolokitarrist Rolf luges läbi laheda raamatu: [Kurmo Konsa „Maailm 2.0“->http://www.apollo.ee/product.php/0990489]. Raamat käsitleb looduse, inimese ja kultuuri tehislikustumist. See on terve maailma mastaabis täiesti uus kontseptsioon, mis paneb tulevikus aluse rahvamassidega manipuleerivale kultuuritehnoloogiale. Kui olime uudisteost kogu bändiga tükk aega uurinud ja puurinud, muutusime rahutuks. Süvenes mulje, et autor pole kogu oma tarkust lagedale toonud, […]

Tehisintellektist

Tehisintellekt saab eksisteerida vist vaid kui inimkonna intellekti teine laine. S.t. asi, mis ei saa iseseisvalt omada eksistentsi, arusaama, tahet, mõju. Misjuures oleks palju seda nimetada eraldiseisvaks intellektiks, kuigi ta võib toimida mingitel momentidel mõnda aega oma algallikast sõltumatult. Mõeldes võimalikule internetivõrgus iseeneslikult tekkivale tehisintellektile, siis semiootikas (kultuuriuurimuste osas) on lihtne kuldreegel: iga suurem struktuur […]

Kas kvantarvutid toovad tehisintellekti ?

Küsimus: kas kvantarvutite põhjustatav “paradigmanihe” võib tähendada tehisintellekti loomist? (Vt. näiteks “[Arvutimaailmas” 5. november 2004->http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14000_3C.HTM] ilmunud {{Peeter Saari}} jutt.) Vastus: Selle AM jutu peale tuli Laur Järve nimega seoses meelde, kuidas kunagi, aastaid tagasi sai noort füüsikut õrritatud ühes meililistis arrogantse avaldusega, et maailm ei tiirle ümber päikese, vaid seisab kolme elevandi peal. Noor tudeng haaras […]

Kas tõesti nii peab olema ?

Hasso Krull „Laia wälja keskel, kõrge kiwi müüriga ümber piiratud, seisab rauawalamise wabrik oma ilmlõpmata suitsewa korstnate, ragisewa ahelate, sulamise ahjude, juurdeweo raudteega ja wabriku tööliste ja ülewaataja elumajadega. Wabrikus, kui ka tema kaewandustes kihawad töölised kui sipelgad; nemad on enam kui sada arssinat maa all pimedates, niisketes, kitsastes, iga silmapilk kokkulangeda ähwardawates käikudes. Õhtust […]