Tehisintellekt

Tehiskultuuri manifest

Kultuur asub looduse ja tehisliku ambivalentses väljas. Kõige loomulikumaks, võiks isegi öelda, et kõige looduslikumaks nähtuseks, mis tänapäeva maailmas meid ümbritseb, on küllaltki kummalisel kombel jäänud kultuur. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. Seni, kuni polnud tehislikku, puudus ka looduslik. Ilmsesti oli tegemist inimeste eelse maailmaga. See võib tunduda […]

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Internet kui neurovõrk

Kas võib juhtuda, et elektrooniliste sidevahenditega varustatud ühiskond tervikuna omandab kollektiivse teadvuse, alateadvuse ja minatunnetuse? Kui üksikutel rakkudel on kalduvus moodustada hulkrakseid organisme, on tõenäoline, et organismidel võib olla kalduvus moodustada superorganisme. Sotsiaalse superorganismi idee pole uus. Juba Vana-Kreeka mõtlejad märkasid ühiskonnas esinevate funktsionaalsete struktuuride sarnasust inim- või loomorganismi elunditega. Nii võib näiteks tootmisstruktuure võrrelda […]

Teispool materialismi

Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõusnud täiesti mõistusevastane materialistlik ideoloogia. Kui heita kõrvale maailmavaateks kõlbmatu materialism ja analüüsida kogu inimtunnetatavat reaalsust võimalikult ilma eelarvamusteta, transformeerub kujutlus maailmast tundmatuseni. Inimvaimu ees avanevad üllatavad perspektiivid. Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks […]

Teadvuse probleem füüsiku silmade läbi (loengutekst)

Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna vastuollu valitseva teadusliku maailmavaatega, milleks nüüdisajal on materialism ehk füsikalism. Seetõttu on kõige paremateks ekspertideks selle üle otsustamisel, kas mingi teaduslik arutlus on läinud vastuollu tänapäeva teadusliku maailmavaatega või mitte, just nimelt füüsikud. {3. aprill 2003 Biomeedikum} Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

Kirikiri küsib lihtsaid küsimusi tehisintellekti kohta

Suurima infotehnoloogia messi CeBIT 2017 raames korraldatud konverentsil arutati ka tehisintellekti ja robootikaga seotud lähitulevikuprobleeme. Kirikiri sõnastas enda jaoks teatava tehisintellekti paradoksi. Kui masinad pole teadvusel (st ei oma iseseisvat tahet), siis pole küsimus põhimõtteliselt oluline, sest tegemist on ridamisi lahendatavate tehniliste probleemidega ([kvantarvutite järel on vaja paremaid krüptoalgoritme->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=183] jne). Lisaks on vaja psühholoogilist abi […]

Arvutusmasinad ja intellekt

1. JÄLJENDUSMÄNG Panen ette arutada küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?”. Alustuseks tuleks määratleda terminite “masin” ja “mõtlema” tähendus. Definitsioonid võiks ehk sõnastada nii, et nad peegeldaksid võimalikult täpselt nende sõnade tavakasutust, kuid seesugune lähenemine on ohtlik. Kui teha sõnade “masin” ja “mõtlema” tähendus kindlaks nende tavapärast kasutust uurides, on keeruline vältida järeldust, nagu peaks küsimuse […]

Manga

Hommikuudu voogas pikkamisi tagasi linnatagustesse, tukkuma lõpututesse soolasoodesse. Vaadates, kuidas tumedalt taevastkraapiva linnasilueti 30-ndast korrusest kõrgemad aknad süttisid rida realt esimeste päikesekiirte peegeldusist, tundis Manga väsimust. See polnud öisest vahikorrast – ta oli läbinud igakuised meditsiinikontrollid, lasknud taastada kulumiskahtlusega detailid – väsimus polnud kehaline. Ei röövinud jõudu ka teenistuse pinge. Vaid ta vaim oli liigselt […]

Tehismaailm ja arhiivid

Küsimus peitub tegelikult selles – millega me mõtleme? Enamik inimesi annab sellele küsimusele ühese vastuse: ajuga, mõistusega, mõned väidavad endid mõtlevat ka vaimuga. Nagu ikka ilmsete asjadega kipub olema, on ka see vastus vale, või vähemalt mitte täielik. Kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis märkame järgmist tendentsi. Mida keerukamaks närvisüsteem muutub ja mida komplitseeritumad on ülesanded, […]

Tehisintellektist

Tehisintellekt saab eksisteerida vist vaid kui inimkonna intellekti teine laine. S.t. asi, mis ei saa iseseisvalt omada eksistentsi, arusaama, tahet, mõju. Misjuures oleks palju seda nimetada eraldiseisvaks intellektiks, kuigi ta võib toimida mingitel momentidel mõnda aega oma algallikast sõltumatult. Mõeldes võimalikule internetivõrgus iseeneslikult tekkivale tehisintellektile, siis semiootikas (kultuuriuurimuste osas) on lihtne kuldreegel: iga suurem struktuur […]

Kas kvantarvutid toovad tehisintellekti ?

Küsimus: kas kvantarvutite põhjustatav “paradigmanihe” võib tähendada tehisintellekti loomist? (Vt. näiteks “[Arvutimaailmas” 5. november 2004->http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/14000_3C.HTM] ilmunud {{Peeter Saari}} jutt.) Vastus: Selle AM jutu peale tuli Laur Järve nimega seoses meelde, kuidas kunagi, aastaid tagasi sai noort füüsikut õrritatud ühes meililistis arrogantse avaldusega, et maailm ei tiirle ümber päikese, vaid seisab kolme elevandi peal. Noor tudeng haaras […]