Tammsaare

Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia

Millised on siis need Tammsaare põhiprobleemid, milline nende esi­nemine ja areng, milline ta pakutav elutarkus? 1. Loojat austame kõige paremini sellega, et austame ja mõistame õieti tema loomingut, tema isiku tähtsaimat osa. Lubatagu seepärast, et ka Tammsaare juubeli puhul siin püütakse edendada just tema loo­mingu õigemat mõistmist, vaadeldes selle mitmepalgelisest väärtuste hulgast eriti üht liiki, […]

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased

Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Selle seisukohaga tuli minu teada […]

Tammsaare testament – Uusim Testament

„Põrgupõhja uus Vanapagan“, 1939, oli määratud jääma Tammsaare n-ö päranduseks järeltulevatele põlvedele. Üsna üksmeelselt peetakse seda ühiskonnakriitiliseks romaaniks. Tammsaare kummaski romaanis, nii „Tões ja õiguses“ kui „Põrgupõhja uues Vanapaganas“ nähakse ülesehitava, paatosliku töö paroodiat. Kuid väites näiteks, mida ka väga autoriteetsel tasemel tehaksegi, et muinasjutukangelased Kaval-Ants ja Vanapagan kehastavad lihtsalt globaalprobleemi – inimese ekspluateerimist inimese […]

Eile nägin ma Eestimaad

{[Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd->http://www.hot.ee/kevadband/] sõnumit otsimas} {{{Proloog, milles kevadbändi liikmete vahele sigineb seks ja vägivald; Vana Kartul ütleb, et bänd pole pelgalt eneserahuldamine }}} Kui Helen koos Jimiga rohelise maja juurde jõudsid, oli bändiproov juba alanud. Meie vokalist Vana Kartul hakkas kohe pahandama: „Miks te jälle hilinesite? Kas bänditegemine pole siis teie prioriteet?” „Kas peab oleme […]

Androgüünne Venemaa

Vene filosoofia sündis siis, kui vene mõte naases rännakult Läänemaailma. Vene filosoofia on jutustus iseendale, kuidas mõistus ja hing jõuavad koju. Vene tõe eripära on selle kujundlikkus – ikoonsus ja see tegi ta lähedasemaks kirjandusele kui filosoofilisele terminoloogiale. “Kõik maad on nagu maad, aga on ainult üks Venemaa,” on öelnud Nikolai Berdjajev. Tähendagu see mida […]

Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses

Eesti kodukirjanduses sellist vennaoopust nagu soomlaste “Seitse Venda” ei ole. Sellele lähim on rivaliteedipaar, mille Tammsaare viisraamatus moodustavad Andres Paas ja Oru Pearu. Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: „elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas“ . Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju […]

Ateismist Eestis

Ateismi ajaloost Eestis ning seeläbi tekkinud ainulaadsest olukorrast, kus pikka aega kõige vastu võidelnud eestlane võib valida praktiliselt igasuguse religioosse toote vahel, ent ei suuda vähese kogemusepagasi tõttu otsustada, kartes alalhoidliku inimesena kapitaalselt eksida. Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Sissejuhatuseks (Dostojevskist)

Uus Gogol on ilmunud!» hüüdis luuletaja Nekrassov selleaegse mõjuvama arvustaja Belinski juure sisse tormates pärast seda, kus ta Dostojevski esiteose «Бедные люди (Vaesed inimesed)» läbi oli lugenud. «Teil kasvavad Gogolid kui seened,» vastas Belinski umbusklikult. Aga nimetatud teosega tutvunedes pidi ta Nekrassoviga vaimustust jagama ja kärsitult nõudma, et noor kirjanik võimalikult pea tema poole toodaks, […]

Esseest, selle olemusest ja vajadusest

Sõnad „essee” ja „esseist” on meil ammugi üldisel tarvitusel. Millal nad meile pääsesid, seda on raske täpsemalt ütelda, kuid tundub, et nad nagu mõnedki muud mõisted toodi meile noor-eestlaste poolt. Meie esimene suurejoonelisem esseist oli Tuglas, kelle „Kriitika” kaheksa osa koosnebki „esseedest”. Tema pikemad kirjutused Vildest ja Petersonist ning meie stiili arengust olid esimesed suuremaid […]

„Kalevipoeg” Tammsaare tähendamissõnade kumas

{Küsis kurba kangelane: „Suuri kust saan salanõuda, kust ma vaimu valju mõõga?” Gustav Suits} On kaks sümbolit, mis eestlase jaoks on ikka märkinud ta (kultuurilise – aga mitte ainult selle) eksistentsi ja omaolemise alust, millel kogu meie tegevus ja tegevusetus on püsinud ja ikka püsib, kuigi uusi sümboleid tuleb juurde ja aeg-ajalt jälle kaob; kaks […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

A.H.T. filosoofia

Sest kus mujal ta ikka on, see meie filosoofia, kuna ju ikka sinna meie mõtted tagasi tulevad ja just tagasitulekust see mõte mõtlebki. Tema ürgtõde, püsipunkt, mis teda hoiab: mõte läheb ja liigub ja jõuab iseendasse tagasi, s.t. teed otsides otsib ta teed tagasi ja ainult. Kuid mingil juhul ei ole see Euroopast tuttav Igavene […]

Rahvuse olu ja rahvuslus

{Ühiskondlikus elus} rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste {vaimne sisustamine}: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses esmatäht­suslikule […]

Absoluutsest ja relatiivsest

Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: „Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab” Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur – hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, […]

Futurism

Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid ei­tavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei või […]

Ilukirjanduse tähtsusest tänapäeval

Rääkida ilukirjanduse tähtsusest, tähendab rääkida ilukirjan­duse mõjust lugejaskonnasse. Aga selle mõju kindlaksmäära­mine ja hindamine on üpris ebamäärane asi. Siin liigume palju enam igasuguste eelduste ja oletuste kui sündmuste ja tõsiasjade vallas. Isegi kui asuda laiemale alusele ja küsida, kuidas mõjub luge­mine üldse lugejaskonnasse – arvestades mitte ainult ilukirjan­dust, – on väga raske anda kindlat positiivset […]

Mida sõjast loodetakse

[„Sõjamõtted”, 1919->http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=309&page_start=&table=Books] Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . . […]

Maarahvast

Esivanemame olid maarahvas. Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav “maarahvas”, s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas […]

Juudiküsimus kristlikus võtmes

Religioonilugu puudutavalt tuleb tunnistada ajalooliselt juutide väljavalitust ja Jehoovat, kes prohvetite kaudu juute inspireeris. See on kirjas Vanas Testamendis (vanas lepingus). Kuid väljavalitus lõppeb Jumala kehastumisega inimihus, Kristuse elu, õpetuse, tegudega ja surmaga. Igavene Looja lõi ühenduse inimkonnaga ja sellega võrdsustati kõik inimesed Jumala ees. Pärast Kristuse tegu on igavene ühendunud maise inimesega läbi inimliku […]