Süsteemiteooria

Maailma asjade täielik kataloog

asjad, mis jäävad vahemikku säng kuni pendel asjad, mis jäävad vahemikku vedel kuni orikas asjad, mis jäävad tähtede ette või numbrite kohale asjad, mis ajavad kurba laulu asjad, mis jäävad vahemikku ühest kaheksani asjad, mis ei jää ega jää asjad, mis on hullemad kui ninanöbistajad asjad, mis on joone all asjad, mis on asjad, mis […]

Poliitika ja poliitiline tegevus : struktuur ja komponendid

Selliste poliitiliste otsuste tegemiseks, mille pärast ei oleks vaja mõne aja pärast silmi peita või emigreeruda, on vaja eriti suurt asjatundlikkust (professionaalsust). Vaja oleks tunda tegelikku olukorda, olusid ja situatsiooni nii siin ja praegu kui ka mujal, lähemas ja kaugemas minevikus. Poliitiliste otsuste tegemine eeldab nende seoste ja sõltuvuste süsteemi tundmist, mis vastastikuses põimingus (sündroomidena) […]

Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika

Käesolev essee võtab vaatluse alla Niklas Luhmanni loodud süsteemiteooria ({Systems theory/Systemtheorie}) ülesehituse ja seeläbi mõningad põhimõisted, tehes seda laiemas, võrdlevas kontekstis, mida nimetaksin ise omalaadseks “hermeneutikaks”. Annan endale igati aru, et tegemist on äärmiselt keeruka ja nõudliku ülesandega, mille tulemus ei pruugi sugugi olla õnnestuma määratud, kuid kuivõrd essee kui tekstivorm ongi ju mõeldud selliste […]

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria on süsteeme modelleeriv teadusharu. Süsteemi mõiste oli määratletud juba antiikajal nii: süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel. 20. sajandi keskel nö taasavastati süsteemi mõiste ja hakati interpreteerima selle metodoloogilisi külgi nagu süsteemne mõtlemine, süsteemne lähenemine, süsteemsus, süsteemkäsitlus jt, mille baasil tekkis nö üldine süsteemiteooria ehk süsteemide üldteooria. […]

Süsteemibioloogia kümme põhiprintsiipi

1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 2. Infoedastus pole ühesuunaline voog. 3. DNA ei ole ainus pärilikkuse kandja. 4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: ühelgi põhjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesõigust. 5. Ilma ülatasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 7. Pole olemas mingeid programme ka ühelgi teisel tasandil. 8. Ajus ei ole samuti […]

Olematute asjade entsüklopeedia

Ühte meest, kelle nimi või katalooginumber on B-52, on kõige sagedamini pakutud raamatu autoriks, mille pealkirjaks on tavaliselt märgitud {Olematute asjade entsüklopeedia.} Raamat tutvustab borgesliku kõikehaaravusega kõige erinevamaid asju, mis asuvad väljaspool meile teadaolevat maailma. See on raamat kultuuridest, keeltest ja tsivilisatsioonidest, mida pole kunagi olemas olnud ja mis ei pea seetõttu kunagi läbi tegema […]

Kultuuri baasarusaamad – kataloogimise katse

Tundub ahvatlev, kuid üsna võimatu koostada mingilgi määral ammendavat nimekirja kõikvõimalikest kultuurielementidest. Võimatud asjad aga ongi need, mis kõige enam paeluvad. Järgnevalt proovin teha nimekirja võimalikest kultuuride alusveendumuste muutujatest. {{1. Ettekujutus ajast}} aega ei ole lineaarne aeg mitu aega (erinevates paikades, olukordades erinevad, osaliselt või tervikuna paralleelsed) tsükliline aeg lõputu aeg lõplik aeg {{2. Ettekujutus […]

Märkusi teksti „Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika“ juurde

Ei saa öelda, et Niklas Luhmanni käsitlust Eesti kultuuriruumis väga tuntaks. Meil on süsteemide ja süsteemiteooriaga enamasti tegelnud loodus- ja reaalteadlased, ka juhtimisteoreetikud, kuid seda kõike mitte Luhmanni „võtmes”. Eestis on kindlasti tänapäeva mõtlejatest Bourdieu või Habermas palju tuttavamad. Samas on Luhmanni teooria puhul tegemist ainesega, mille reflekteerimine võiks olla igati viljakas, kuna Luhmann on […]

Subjektiivsus refleksiivses riskiühiskonnas

Defineeriksin riskiühiskonda kui liiga vähest determineeritust, kus koos komplekssuse kasvuga kasvab etteennustamatus. Selles võtmes on riskiühiskond Eestis juba ammu kohal, riskiühiskonna subjektid aga mitte. Riskiühiskonda on subjekt jõudnud siis, kui ta ühelt poolt riske teadvustab ja teiselt poolt suudab teha moraalseid valikuid sisemise „moraalse kompassiga“. Kasvav individualiseerumine on aga subjekti riskiühiskonnaga kohastumine. Defineeriksin riskiühiskonda kui […]