Soorollide elukool

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Pessimismi põhjustavad nähted

Uku Masing   Pati enim pueri tamquam hoc dicunt parentibus suis: Eia, cogitate ire hinc agamuset nos mimum nostrum. Mimus est enim generis humani tota vita tentationis.         Augustinus Enarrat. in       Ps. 127.15 (cfr. Conf. I 7)[1] Olgugi, et ma algan ühe teoloogi, võib olla, kõige suurema, lausega, olen katsunud välja jätta kõik […]

Prussaka saatus

{Autorist.} TAUFIQ al-HAKIM Egiptuse draamakirjanik Taufiq al-Hakim on esitanud oma sünniaastaks erinevaid numbreid – 1898, 1902 või 1903 aasta 9. oktoober. Selle kaheldava sünniaja ja surmaaasta 1987 vahele mahub tema hiilgav karjäär tänapäeva egiptuse araabia ühe tunnustatuima kirjaniku ning draama pioneerina, kelle loomingus on erinevail andmeil 70-100 lühemat või pikemat näidendit. Küsimusele, kas Egiptuses üleüldse […]

Oo, Puuronija! (Yā ṭāli‘ al-šağara, 1962) Näidend kahes vaatuses. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus.

Taufiq al-Hakim https://en.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_al-Hakim Tegelased: Uurija Teenija Naine, proua Kirsi Mees, härra Tamm (= Piletikontrolör) Assistent Pühamees ESIMENE VAATUS (Selles näidendis ei ole stseene, pole ka vahetegemist aegade ja kohtade vahel. Minevik, olevik ja ka tulevik esitatakse mõnikord samal ajal ja mõni tegelane on laval korraga kahes kohas, rääkides oma häälega topelt samal ajal. Iga asi […]

Erootika ja seksuaalsus muistses Lähis-Idas

Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö teeb mõlemat: paneb muigama ja võib olla tekitab ka kihelust. {{{Sissejuhatus}}} Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö […]

Parimad moodused seksini jõudmiseks

Zooloogid tõdevad tihti, et seksuaalsed signaalikohad teenivad kahte eesmärki: meelitada vastassoolisi ja saavutada domineeriv positsioon samast soost rivaalide üle. Selles mõttes kannavad inimesed, nagu ka paljud teised loomad, sadade miljonite aastate selgroogsete evolutsiooni pärandit. Minu kaks sõpra, olgu nende nimed Art ja Judy Smith, olid oma abielus üle elanud keerulised ajad ja pärast seda, kui […]

Sadomaso karuaabits

Kahe võrdse inimese suhe eksisteerib vaid ulmekirjanduses. Kui ka eksisteerib, siis sisaldab selline suhe ometi erinevaid rollimänge, kus kord on Vestmann peal ja siis jälle Piibeleht. Nii nagu Jumala arm on tõsine asi, nii on seda kindlasti ka valu ja suguline erutus ja rahuldus. Seega ei ole siin minu arvates sakramendi, sadomaso ning muude mängude […]

Feministlik teadus

{Essee Evelyn Fox Kelleri kirjutise „Mõtisklusi soost ja teadusest“}[[Evelyn Fox Keller, {Mõtisklusi soost ja teadusest}. Tartu, 2001.]] {põhjal. } Kasutades sõnapaari feminism ja teadus, tekivad esimesena küsimused selle kohta, kas ja millal ilmneb mehelik eelarvamus teaduse fundamentaalsetes kategooriates? Miks ja kuidas eelistab meie kultuur teatud tüüpi väärtusi ja mõtlemise kategooriaid? Kuigi feministliku teaduskäsitluse puhul ei […]

Selts ja üksindus : kaks kollektiivi

Kas pole lugu nõnda, et on olemas justkui kaks kollektiivsust: üks, mis on midagi {vähemat} kui indiviid, ja teine, mis on midagi {rohkemat} kui indiviid. Esimese näiteks on niinimetet {mass} – massina käituvad inimesed tunduvalt primitiivsemalt ja julmemalt kui üksikisikuna, { „Emb-kumb: kas koos inimestega Jumala vastu või koos Jumalaga inimeste vastu.“} {Søren Kierkegaard} Kas […]

Kuidas tehti raamat eesti mehest

Mees on taandumas halvastikohastunud äbarikuks. Mees on vapra pealispinna all haige, hirmul ja nõrk. Viiekümne-aastaseid mehi elas teise aastasaja lõpu Eestis juba vähem kui seitsmekümne- aastaseid naisi. Kui hästikorraldatud ühiskonnas on mehi ja naisi võrdselt, siis meil elab vanaks suhteliselt vähe mehi. Kuidas meestekeskus üritab olukorda muuta. Meestel on Eestis vähe arste. Kui mees julgeb […]

Seksuaalne võrdsus feministliku anatoomia valguses

Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kahe soo vahelised seksuaalsed erinevusi on käsitletud juba Vana Kreeka mütoloogias. Kas feministlik anatoomia suudab naise vabastada “bioloogilisest taagast”? Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kindlasti on igaüks kuulnud või lugenud mingeid sarnaseid […]

« Naistega juhtus teisi asju »

Teine Maailmasõda, vägivald ja rahvuslik identiteet Käbi Laretei teoses Mineviku heli ja Agate Nesaule teoses Naine merevaigus Mis juhtus naistega sõjas ja miks me sellest suurt midagi ei tea? Soouurimuslikust vaatepunktist analüüsitakse seda, kuidas pealkirjas nimetatud teostes kujutatakse kodumaa kaotust, millisel viisil mõjutavad üleelatud sündmused kirjutajate/jutustajate rahvuslikku identiteeti ja nende positsiooni eksiilikogukondades. Teine Maailmasõda, vägivald […]

Gender Studies II : Kõrvakiil ja käesuudlus

Kõrvakiil on ideaalse normi purunemine. Pettumus. Purse. Kõrvakiil on etteütlematu ja ettemääramatu. Kõrvakiil on ainult siis kõrvakiil, kui selle annab eraisik. Kõrvakiil ei saa olla kohtulik karistus.Kõrvakiil oli raskeim solvang. Samaväärne naise või õe au haavamisega. Kõrvakiilule pidi järgnema duell või enesetapp või pagendus ja häbi. Kõrvakiil oli kui arm, mida ei saanud maha pesta. […]

Gender Studies : Casanova kojutulek

Üks {{Luis Buñueli}} filmi lõpeb kujundiga, kus nett härrasmees ajab taga ülbet tibi ja peatub hetkeks. Ta näeb pingil istuvat vanamammit, kes teeb näputööd: osavalt pistes ikka nõel ees ja niit tagant järgi. Mees tajub oma armetut olukorda: plika ees ja tema väärikust kaotades tagant järgi. Kui palju mehi on oma orjust needes ohanud: mis […]

Naisevõtmine

Matla külas oli suur uudiste aeg kätte jõudnud, see aastalüli, kus kõige rohkem ihaldusi, lootusi ja ootusi noorte keskel täide läks – kolmekuningapüha ja küünlapäeva vaheaeg. Siin külas oli palju noori ja parajaealisi meeste ja naiste sugupooli, sest talusid oli palju ja igas talus oli jälle mitmepealine perekond mõnesuguste liikmetega. See oli mõisarentnike küla, laenatud […]

Armastusest

{Loeng Kõrgemas Usuteaduse Instituudis (1959) (valitud lõigud)} Milleks hyyda armastuseks saamahimu ja kahe pisikese ajutist ja poolikut relvaderahu, et tungid (yhtlasi tunded) on siis kõik need, mis kuuluvad “endamaksmapaneku” kategooriasse. Need on säärased, nagu ahnus, võimuhimu, viha, kadedus, edevus jne. Kõik need on tõhusamad ja täiemad ja “inimlikumad” kui armastus (kõikide kylgedega). Nad on “mehisemad”, […]

Naised meeste hierarhias ehk nokkimise järjekorrast

Naisi inimesteks, loe “meesteks”, reeglina ei initsieeritud. Naisi initsieeriti naisteks ja mehi meesteks. See, et naine võiks normatiivseks inimeseks (loe: meheks) saada, tuli märksa hiljem. Mõelgem või sellele, millal naised valimisõiguse said. Ka paljude religioonide lakkamist (sekulariseerumist) ja kohati ka allakäiku mõõdetakse sellega, et initsieerimatud saavad hakata seni vaid meeste pärisosaks olnule ligi saama. Näiteks […]

Mõnest paralleelist munkluse ja abielu vahel

Ei saa öelda, et mul tuli läbida lahtiütlemise kogemus, kui otsustasin munkluse kasuks. Maailma maha jättes polnud mul sisemisi võitlusi iseendaga, s.t rasket tööd millegi mind maailmas köitva mahajätmisel. Ma ei loobunud millestki ega pannud halvaks. Läksin kloostrisse, sest tundsin hädavajadust sellise eluvormi leidmiseks, kus võiksin ennast üleni Jumalale anda, s.t oma olemuse kõigi mõtete […]

Saab ka ilma meesteta hakkama

Palju on arutletud naiste rolli üle Eesti ühiskonnas, nende karjäärist ja pereelust. Servapidi on siis juttu tulnud ka meestest, näiteks isapalgast või mõnest muust pseudoprobleemist. Meie aga tahaksime puudutada ühte tabuteemat, avada ühe mädapaise. Nimelt: eesti mehed on mõttetud. Kohe seletame ära, miks me seda väidame. {{{Saadaval vaid kaheksa meest}}} Me ei võta seda juttu […]

Elagu aseksuaalne revolutsioon !

Meie bändis mängis aastaid tagasi kitarri vene noormees Daniil, kellega oleme siiamaani sõbrad. Nii häid soolosid pole Kevadbändis enne ega pärast kunagi mängitud. Eilegi kohtasime teda Zavoodis ja nõudsime talt oma mikrofoni tagasi. Daniil aga rääkis meile ärevalt oma öistest juhtumistest Tartus. Tallinnas oli mingit skulptuuri teisaldatud, mispeale venelased olid linnas suure mässu korraldanud. Daniil […]

Homoseksualismi metafüüsikast

Andrus Norak   Tuntud geiaktivist Rein Metsale kuulub dekaloogist ehk kümnest käsust teada-tuntud kümnenda, ehk viimase käsu omapärane interpreteering. Teadupärast keelab see käsk meil himustada oma ligimese naist, koda, pudulojust või muud kinnis- või vallasvara. Ligimese all on sealjuures mõeldud samasoolist ehk meessoost rahvus- või õigemini küll usukaaslast. Rein Metsa sõnul ei keela nimetatud käsk […]

Naisuurimuse positsioonist kaasaegsel teadusmaastikul

Leena Kurvet-Käosaar Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias võib pidada rahvusvahelise (tipp)teadusmaastiku iseenesestmõistetavaks osaks, on Eesti teadusmaastikul küll kiirelt arenev, kuid paljus institutsionaliseerimata ning vaid osaliselt aktsepteeritud valdkond. Üheks oluliseks probleemiks on siin kahtlemata naisuurimusega seotud mõiste ‘feminism’ jätkuvalt negatiivne märgistatus Eesti ühiskonnas. Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias […]

Feminismihirmul suured silmad

Leena Kurvet Käosaar & Raili Põldsaar Feministi ümbritseb Eestis ikka veel muinasjutukoletise oreool. On üsna tavaline, et feministi seostatakse sassis juuste, karvaste jalasäärte ja lohmakalt riides naisterahvaga, kes kõigele lisaks tundub olevat ka kibestunud: küllap on mees ta maha jätnud või pole keegi teda tahtnudki. Viimati on veel lesbigi, kes meeste suunas rusikat viibutab ja […]