Platon

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Martin Heidegger kui oraakel

{{Martin Heideggeri}} „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. {{Martin Heideggeri}} (edaspidi H) „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. Oluline on, et juba alguses on ajaloolisus […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Mõtte ja mõttevahetuse vabadusest

Kuid mina eitan ka rahva enda õigust selliseid sunniabinõusid kasutada, olgu siis vahetult või oma valitsuse kaudu. Võim iseenesest on ebaseaduslik. Ka parimal valitsusel pole selleks rohkem õigust kui halvimal. Võim on ühtviisi kõlvatu, või koguni veel kõlvatum avaliku arvamusega kooskõlas rakendatult kui sellega vastuollu minnes. [[<>Tõlgitud teosest: {{John Stuart Mill. {On Liberty}. Penguin Books […]

Vabandage, mitmendal korrusel elab reaalsus ?

Traditsiooniliseks, modernistlikuks vastuseks oleks siinkohal, et reaalsus elab esimesel korrusel. See on teadmiste kumulatiivse kujutamise puhul ainsaks loogiliseks ja enesestmõistetavaks vastuseks. Võiks ka öelda, et reaalsus on meie teadmiste maja vundamendiks. Kui lähtuda seevastu Thomas Kuhni paradigmaatilisest tõekonseptist, võiks vastata, et reaalsus vaatab välja teadmiste elumaja igast aknast. Või tuleks siinkohal öelda, et vaatab sisse? […]

Põimuvad meeled- mõistused

Alljärgnev püüab leida nende Surmade ja Sisenemiste koha- ja ajamääratlust. Autori Surm ilmutab end selgemini igasugu mitte-institutsioonides. (POOLSURNUD AUTOR)/ Autori portree Surnuna-Elavana/? ACADEMIA NON GRATA JUHTUM {Miks kõik mind vihkavad, kui ometi olin nii kena ja lubasin kõigil mu imepärasele Sündmusele tulla?}[[ Albert Goldman, “The Lives of John Lennon,” NY, Doubleday, 1976]] – {{Yoko Ono}} […]

Selts ja üksindus : kaks kollektiivi

Kas pole lugu nõnda, et on olemas justkui kaks kollektiivsust: üks, mis on midagi {vähemat} kui indiviid, ja teine, mis on midagi {rohkemat} kui indiviid. Esimese näiteks on niinimetet {mass} – massina käituvad inimesed tunduvalt primitiivsemalt ja julmemalt kui üksikisikuna, { „Emb-kumb: kas koos inimestega Jumala vastu või koos Jumalaga inimeste vastu.“} {Søren Kierkegaard} Kas […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Loeng võitlevast kinost (Cinema Militans)

Kino suri 31. septembril 1983, kui esmakordselt võeti maailma elutubades kasutusele TV-pult või kaugjuhtimisseade. Kino on passiivne meedium. See võis küll rahuldada paljusid meie isade ja esiisade vajadusi, kes olid valmis maha istuma ning vaatama illusioone ja kogema uskumatut, kuid ma usun, et praegusel hetkel pole meil sellest enam küllalt. Uued tehnoloogiad on uutel viisidel […]

Seksuaalne võrdsus feministliku anatoomia valguses

Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kahe soo vahelised seksuaalsed erinevusi on käsitletud juba Vana Kreeka mütoloogias. Kas feministlik anatoomia suudab naise vabastada “bioloogilisest taagast”? Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kindlasti on igaüks kuulnud või lugenud mingeid sarnaseid […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

Lumevaring (Neal Stephensoni romaanist)

Neal Stephensoni «Lumevaring» võitis sellel aastal Eesti Ulmeühingu parima tõlkeromaani auhinna. Selle raamatu teemal vesteldi ka Ulmeühingu aastakokkutulekul – religioon ning Stephensoni käsitlus sellest. Mida sellest raamatust arvata? {{Protagonist Hiro}} kihutab musta, tumendatud klaaside ja forsseeritud mootoriga autoga ja veab kohale pizzasid. Et täita Cosa Nostra ja {{Onu Enzo}} lubadust viia iga pizza kohale õigeks […]

Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina : väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel

Müüdi mõistele on antud aja jooksul nii mitu erinevat tähendussisu, et ma loobuksin üldse selle valdkonna seebivee veel selgemaks segamisest ja reageeriksin pigem {{Pilatuse}} kombel, küsides:”Mis on tõde?”. Ennemini eelistaksin ma müüdile kui nähtusele lähenemist sisustada meetodist lähtuvalt. Enne, kui ma alustan jalutuskäiku kavatsetud teemal, pean ettevalmistavalt visandama märgistamispõhimõtte, mida kasutaksin orienteerumiseks müüdi mõistega nimetatud […]

Animal symbolicum

(kommentaar {{Ernst Cassirer’i}} raamatule {Uurimus inimesest}). Kui ajast aega on inimest määratletud kui {animal rationale}, siis Cassirer määratleb oma uurimuses inimest kui {animal symbolicum}. Eelkõige haarab too termin enda alla enamike teravmeelseid tähelepanekuid inimlikest omadustest, mis meid loomariigist kõrgemale tõstavad, aga see pole see, millele Cassirer rõhub. Peateemaks on siiski veidi uudsem lähenemine inimesekontseptsioonile – […]

Dialoog ekslikkusest

Tavainimene: Kas see on surmajärgne elu? Miks küll on vaja, et elu pärast surma jätkuks? Demokritos: Hei, sina. Tavainimene: Hei, hei. Demokritos: Kuigi ma ei saa aru, kuidas elu pärast surma jätkuda võiks -võibolla on aatomitel mälu?- näen ma surmajärgse elu eesmärki küll. Peale surma võib jätkata teadmiste hankimist. Tavainimene: Kuid ma elasin pika elu […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Meeled ja sõnad

Rene: Kuis ilmusid sa mu tuppa, võõras? Kas on mõni deemon su väliskuju mu meeltesse sisendanud? Hilary: Tere ja pole ma mingi deemon. Ma näen, et sa pigem ei usalda oma meeli, kui usud, et võidakse rännata ajas ja ruumis sinu ajastule tundmatutel viisidel. Rene: Tere ja ma pole sugugi veendunud, et sind pole kiusamiseks […]

Esseest, selle olemusest ja vajadusest

Sõnad „essee” ja „esseist” on meil ammugi üldisel tarvitusel. Millal nad meile pääsesid, seda on raske täpsemalt ütelda, kuid tundub, et nad nagu mõnedki muud mõisted toodi meile noor-eestlaste poolt. Meie esimene suurejoonelisem esseist oli Tuglas, kelle „Kriitika” kaheksa osa koosnebki „esseedest”. Tema pikemad kirjutused Vildest ja Petersonist ning meie stiili arengust olid esimesed suuremaid […]

Kriton

SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES: Kuidas küll vangla valvur su sisse lasi? KRITON: Ta tunneb mind juba hästi, Sokrates, sest olen ju nii sageli siin käinud ja pealegi olen talle üht-teist tasuks andnud. SOKRATES: Tulid sa […]

Sokratese apoloogia

[17] Kuivõrd mu süüdistajad [[Kohtuprotsessil Sokratese üle (399. a. e.Kr.) oli esimeseks süüdistajaks noor tragöödiate autor poeet Meletos, kelle isa, tunnustuseta jäänud tragöödiate autori Meletose oli poeet Aristophanes korduvalt välja naernud. Kuid kõige kaalukamalt süüdistas Sokratest Anytos – jõukas Ateena nahatöökodade omanik, kes 401 e.Kr. oli aktiivselt võidelnud Ateena vabastamise eest 30 türanni võimu alt. […]

Keele olemuse otsinguil

Kuna “inimkõnes omavad erinevad häälikud erinevat tähendust”, järeldas Leonard Bloomfield oma 1933.a. mõjukas käsiraamatus , et “selle teatud häälikute teatud tähendustele vastavuse uurimine ongi keeleuurimine.” Sajand varem õpetas Wilhelm von Humboldt, et “hääliku ja tähenduse vahel on ilmselge seos, mida aga vaid harva saab täpselt seletada ja mis jääb harilikult ebaselgeks”. Taolise suhestatuse ja seose […]

Burnt Norton

T. S. Eliot {τοῦ λόγου δὲ ἐόντος ξυνοῦ ζώουσιν οἱ πολλοί ὡς ἰδίαν ἔχοντες φρόνησιν I. p. 77. Fr. 2. ὁδὸς ἄνω κάτω μία καὶ ὡυτή I. p. 89 Fr. 60.} [[Tsitaadid Herakleitoselt, mille võib tõlkida “Kuigi tarkus on sama, elavad paljud nagu neil oleks omaenda tarkus” ja “Tee üles ja tee alla on üks […]

Õpetatud mitteteadmisest (De docta ignorantia )

{{{Esimene raamat}}} Jumalast armastatud auväärseimale isale isand Julianusele, Püha Apostelliku Tooli väärikaimale kardinalile, oma austatud õpetajale Sinu anderikas vaim, mille võimed on palju kordi kinnitust leidnud, kindlasti imestab – ja õigusega -, mis see küll peab tähendama, et ma laskudes oma mõtlematule katsele oma barbarimõttetusi esitada valin kohtunikuks sind, just nagu sul oma kardinaliametis Apostelliku […]

Füüsika ajalugu

Alustasin füüsika ajaloo ülevaate käsikirja koostamist 1980. aastate teisel poolel. Esialgu oli see Tartu ülikooli füüsikaosakonnas peetud loengute laiendatud tekst. Umbes poolteise aastaga jõudsin käsitluses peaaegu 19. sajandi lõpuni, kirjutada jäi vaid elektri ja magnetismi peatükk. Üliõpilastele koostasin paarikümneleheküljelise abimaterjali eksamiks valmistumise tarbeks. 1990. aastate lõpul jätkasin kolleegide soovitusel tööd käsikirja kallal. Peagi jõudsin teoreetiku […]

Ilust

1. Ilu on suurim nähtavas, ta on ka kuuldavas – sõnade ühendamisviisis ja kogu muusikas (on ju meloodiad ja rütmid ilusad). Ning sellele, kes tõuseb meelelisest kõrgemale, on ka taotlused ilusad, ja teod ja olukorrad ja teadmised, ja on vooruste ilu. Kas on ka midagi neist kõrgemal, näitab end ise. Mis siis teeb seda, et […]

Johann Wolfgang Goethet imetledes

{“Siin näen teid jälle, viirastuvad kujud, kes olnud noore, nukra pilgu troost! Kas, kangastus, jään võrku, mida kujud? Kas hing veel haarat muistsest petteloost? Sa tuled, tunglev parv, sa voolad, ujud – hää küll, siis tõuse öisest uduvoost! Mu põu täis liigutust, täis noorusjõudu su tundes sahisevat võlusõudu.” Johann Wolfgang Goethe} {{{Goethe sajanda surmapäeva puhul}}} […]

Summa paganate vastu : Esimene raamat, peatükid X-XIII, XV [Jumalatõestused]

{{{X PEATÜKK}}} {Nende arvamusest, kes ütlevad, et pole võimalik tõestada, et Jumal on, sest see on iseenesest teada [per se notum].} See arutlus aga, millele keegi tugineb tõestamaks, et Jumal on, näib võib-olla üleliigne mõnele, kes väidab, et on iseenesest teada, et Jumal on, seetõttu et vastupidist pole võimalik mõelda, ja nõnda pole võimalik tõestada, […]

Olevast ja olemusest

{{{Sissejuhatus}}} [1] Filosoof ütleb “Taevast ja maast” I raamatus, et väike eksitus alguses on suur lõpus ning Avicenna ütleb oma “Metafüüsika” alguses, et esimesena haarab intellekt olevat ja olemust. Et puudulik teadmine oleva ja olemuse kohta ei tooks kaasa eksimist, tuleb selgitada nendega seotud raskusi ning ütelda, mida tähistatakse sõnadega “olemus” ja “olev”, mil viisil […]

Nõnda tekkinudki Maa peale inimsugu

Kõikidel aegadel on end targaks pidajad (või filosoofid), pööramata väärilist tähelepanu inimloomuse headusekalduvusele, pingutanud, et luua vaenulikke, osalt vastikuidki võrdkujusid meie maise maailma, inimeste peatuspaiga põlastusväärsena kujutamiseks: 1) võõrastemaja (karavanserai), kus nagu arvab derviš, igaüks, kes oma elurännakul sinna sisse astunud, peab olema valmis, et uued saabujad ta välja ajavad; 2) karistusmaja – nagu arvavad […]

Filosoofilised kirjad. Kahekümne viies kiri hr Pascali “Mõtete” kohta

Saadan teile kriitilised märkused, mis ma hr. Pascali “Mõtete” kohta olen juba ammu üles tähendanud. Ärge võrrelge mind palun siinkohal Hiskijaga, kes tahtis lasta põletada kõik Saalomoni raamatud. Ma austan Pascali annet ja kõneosavust, kuid mida suurem on minu austus, seda enam olen ma veendunud, et ta oleks ka ise parandanud paljusid oma “Mõtteid”, mida […]

Montaigne

Kaks vaimlist tippu on prantsuse renessansi kirjandusest jäänud selgelt nähtavaks ja imesteldavaks läbi sajandite: Rabelais ja Montaigne. Üks pillava ja vallatu fantaasiaga, gallialikult rõõmsa elutundega suurejooneline kujudemeister ja satiirik, harukordse süü­tega sõnu panna tantsima, kobrutama, kohisema ja nende kaudu ette manama värvikat, kirevat, jõhkratki kujudemaailma. Teine – mõt­leja, kelle siiraste enesevaatluste varjust ja vabalt voolavate […]

Ebavõrdsusest, mis on meie vahel

Plutarchos ütleb kusagil, et ta ei leia looma ja looma vahel sugugi nii suurt vahet kui ini­mese ja inimese vahel. Ta kõneleb hinge väärtu­sest ja sisemistest omadustest. Tõesti, ma leian nii pika vahemaa olevat Epameinondasest, nagu teda kujutlen, kuni mõne teiseni, keda tunnen ja keda pean terve inimaru võimeliseks, et pakuksin meeleldi üle Plutarchosest; ja […]

Puuslikehämarus (Die Götzen-Dämmerung)

{{{Neljas peatükk. Kuidas “tõelisest maailmast” sai fabulatsioon. Ühe eksituse ajalugu.}}} 1. Tõeline maailm, kättesaadav targale, vagale, vooruslikule – ta elab selles,{ta ongi see}. (Selle idee vanim vorm, suhteliselt mõistlik, lihtne ja veenev. Ümberkirjutus lausest “Mina, Platon, olen tõde.”) 2. Tõeline maailm, kättesaamatu praegu, kuid tõotatud targale, vagale, vooruslkule (“patusele, kes kahetseb “). (Idee edasiminek: see […]

Küsimus tehnika järele

Järgnevas me {küsime} tehnika järele. Küsimine kasvab teel. Sellepärast on soovitatav ennekõike silmas pidada teed ning mitte jääda rippuvaks üksikutest lausetest ja tiitlitest. See tee on üks mõtlemise teid. Kõik mõtlemise teed viivad enam või vähem arusaadavalt harjumatul viisil läbi keele. Meie küsime {tehnika} järele ja tahaksime seeläbi ette valmistada vaba suhte tehnikaga. Vaba on […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

Phaidros

/245c/ Kõigepealt tuleb teada saada tõde hinge olemuse kohta nii jumalikust kui inimlikust küljest, vaadeldes selle tundeid ja toiminguid. Esituse algus on selline. Iga hing on surematu, sest igavesti liikuv on surematu; see, mis paneb liikuma midagi muud või mida mingi muu liigutab, lakkab elamast siis, kui ta lakkab liikumast./…/; /245d) niiviisi on liikumise lähtealus […]

Politeia

Platon {(VII raamat 514 a-521 b)} “Pärast seda nüüd,” ütlesin, “võrdle meie loomust harituse [παιδεία] ja harimatuse seisukohalt sellise kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal […]

Charmides

{Charmides (153a-176d) Tõlkinud Jaan Unt (ilmunud: F. Kessidi. Sokrates. Tallinn: Eesti Raamat, 1987) Sama tekst koos kommentaaridega siin: [http://www.ut.ee/klassik/platon/charmides.html->http://www.ut.ee/klassik/platon/charmides.html]} Olin eelmisel õhtul tagasi jõudnud väeleerist Poteidaia all ning läksin pärast pikka eemalolekut rõõmuga harjunud vestluspaiku külastama. Astusin sisse ka Taurease palestrasse Basile pühamu vastas. Seal oli palju rahvast; oli neid, keda ma ei tundnud, enamjagu […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Kurjuse konkurss

Saatan tundub enamikele inimestele vaat et huvitavamgi kui Jumal, mistahes muust vaimolesest rääkimata. Eks ole ju pahad poisid vähemasti vastassugupoolele juba koolipõlves atraktiivsemad kui head poisid. Kui vaadata, kuidas seda kurjuse meistrit on kujutatud, siis peab tõdema, et ega inimesed ses osas just fantaasiarohkusega hiilanud ei ole. Keskajal leidsime härra Kuradi zooloogiaõpikute värvitahvlitelt. Hiiobi raamatus […]

Naisuurimuse positsioonist kaasaegsel teadusmaastikul

Leena Kurvet-Käosaar Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias võib pidada rahvusvahelise (tipp)teadusmaastiku iseenesestmõistetavaks osaks, on Eesti teadusmaastikul küll kiirelt arenev, kuid paljus institutsionaliseerimata ning vaid osaliselt aktsepteeritud valdkond. Üheks oluliseks probleemiks on siin kahtlemata naisuurimusega seotud mõiste ‘feminism’ jätkuvalt negatiivne märgistatus Eesti ühiskonnas. Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias […]