Õppimine

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Pessimismi põhjustavad nähted

Uku Masing   Pati enim pueri tamquam hoc dicunt parentibus suis: Eia, cogitate ire hinc agamuset nos mimum nostrum. Mimus est enim generis humani tota vita tentationis.         Augustinus Enarrat. in       Ps. 127.15 (cfr. Conf. I 7)[1] Olgugi, et ma algan ühe teoloogi, võib olla, kõige suurema, lausega, olen katsunud välja jätta kõik […]

Kommunikatsioon kui võõrandumise mootor

Infotehnoloogia muudab paljud hüved kättesaadavamaks. E-äri võib vähendada transpordikulusid, suurendades samas valikuvõimalusi. Paljud meelelahutused Internetis on odavad või tasuta. Samas kaasneb kommunikatsioonitehnoloogiatega palju pettust. Kataloogid kiidavad rämpskaupa, küberseks ei paku õiget rahuldust, e-posti tulvavad rämpskirjad, Google’i otsing pakub miljoneid lehekülgi mõttetust. Kas tehnoloogia areng ja kasutamine sellise pettuse ja müra taustal end ikka õigustab? Kas […]

Eesti haridus : minevik, olevik, eeldused püsimiseks ja toimimiseks tulevikuks

Kui ühiskonnas katkeb kultuurist johtuv järjepidevus, kui keel saab raskelt viga, kui meel muutub liialt mõruks, kui inimsuhted muutuvad mingite majanduslike, õiguslike, poliitiliste, ideoloogiliste või muude vägivallategude, pettuse, ahnitsemise jms tõttu talumatuks, peegeldub see ka kasvava põlvkonna hoiakutes ja suhtumistes, mõtlemises ja käitumises. Ei kodu ega kool suuda teha imet ning kompenseerida kõike seda, mis […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Tõeline haridusreform – valikuvabadus

[[<>Artikkel on algselt ilmunud portaalis [TMS->http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=285&lang=est] ]] Majandusarengu ja koostööorganisatsioon (OECD) andis värskelt teada, et Euroopa on jäänud Aasiast maha oma elanikkonna hariduse ja oskuste taseme poolest ning lõhe on aina kasvav. Eesti, nagu meile alailma üle armastatakse korrutada, asub ka Euroopas. Võibolla on olemas veel mõni inimene Eestis väljaspool haridusministeeriumit, kes usub, et koolide […]

Religiooniõpetus – üldhariduse loomulik osa ?

Kooli religiooni/usuõpetuse arengut taasiseseisvunud Eestis on saatnud tulised vaidlused. On neid, kes peavad seda imevahendiks, mis varakapitalismi tormidesse sattunud ühiskonna päästab, on neid, kelle meelest on tegemist ajast ja arust õppeainega, mis suurendaks õpilaste niigi juba ülepaisutatud koormust. Kardetakse laste “pööramist” ja teadusliku mõtlemise arengu pärssimist. Mõnikord on peljatud sedagi, et kooli usuõpetus on kirikuringkondade […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Jäljendamine õppimise meetodina

Inimesel on aprioorselt omadus tegelikust reaalsusest märgata ning “lõigata välja” vaid teatud nähtused ja nendevahelised seosed. Terviklikkuse tunde taastamiseks konstrueeritakse teadvuses mudel, mida peetakse reaalsuseks. Mis peitub eesti laste peades? Töö aluspunktideks on mõned tõdemused ning järeldused. Inimesel on aprioorselt omadus maailma teadvustamisel kasutada nn Occami habemenuga. See tähendab, et tegelikust reaalsusest märgatakse ning “lõigatakse […]

Dialoog traditsioonilisest teadmisest

Vanur: Hei, kuhu tõttad nooruk? Nooruk: Olen juba keskeas, auväärne. Mis nooruk ma enam olen? Vanur: Ma ei pea ainult vanust silmas. Nagu tead, olen ma jutuvestja. Nooruk: Nii ja mis siis sellest? Vanur: Aga jutuvestmine on vana ja auväärt amet. Nooruk: Võrreldes millega? Vanur: Eks ikka va sinu teadusega, noor sõber. Nooruk: Aga võibolla […]

Inimelu eesmärk on olla õnnelik, olla elus edukas

{Tema Pühaduse XIV dalai-laama loeng Tartu Ülikooli aulas 20. juunil 2001.} Usun, et inimühiskonna arengu põhitegur on inimese mõistuse areng. Haridusasutused on seega kõige olulisemaks teguriks inimeste arendamisel. Olen tähele pannud, et tänapäeva haridussüsteem pöö­rab palju tähelepanu teadmiste, mõistuse arengule, ent vahel näib, et südamesoojuse arendamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Selle tulemusena võib mõnel maal […]

Dhammapada

[Dhammapada. Buddha mõttesalmide jada. Paali keelest keelest tõlkinud ning saatesõna ja seletused kirjutanud Linnart Mäll. Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Budismi Instituut, 2005.->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/] Need 423 mõttesalmi, mis kokku moodustavad “[Dhammapada->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/]”, annavad eelkõige tunnistust sellest olulisest nihkest inimteadvuses, mis hakkas maailmas toimuma I aastatuhande keskel e.m.a., ajal, mil elas Buddha ja mida võib pidada humanismi esimeseks ilminguks […]

Õpetuste kulgemine ajas ja ruumis

“Ida mõtteloo leksikonis” käsitletavate mõttesuundade, mõttevoolude ehk õpetuste põhiosa on tekkinud kahes kultuuripiirkonnas: Indias ja Hiinas. India õpetustest vaatleme sissejuhatuses hinduismi, džainismi ja budismi; Hiina õpetustest konfutsianismi ja taoismi. Kummagi kultuuripiirkonna mõttelugu ei piirdu loomulikult ainult nende õpetustega, kuid ajalooliselt oli muude mõttesuundade kujunemine ja arenemine suuremal või vähemal määral nendest mõjutatud. Indiast ja Hiinast […]

Vanemast vennastekoguduse kirjandusest

Vaesed olid eesti vaimutoitlustamise päevad pärast Põhja­sõda, sügavama pärisorjuse varjudes, veel XVIII ja XIX sajandi käänakulgi. Need olid suitsutare elanikkude vähevalgustatud päevad. Saksa armust antud raamatute vaesuses seisis muidugi Piibel esikohal. Aga saksa kirikuõpetajate hoiak ei suutnud kirjasõnast elavamaid meeleolusid äratada, lugemishimu sütitada. Vennaste­koguduse lugemised ja ettelugemised olid iseäralikumad. Ven­nastekoguduse laul hämariklaste „valitud” ringis mõjus […]

Tarkusemalakas (Pradžnjādanda)

Sinu heade omaduste kasv sõltub sinust enesest, sinu tänane seisund sinu endistest tegudest. Milleks teisi süüdistada? Ära tee teisele halba, ära kummarda tühiseid, ära loobu õilsate teest – see vähene on tegelikult palju! Ükskõik, kas tehakse suurt või väikest tööd. Kui aga selleks oma parim antakse, siis tuleb öelda, et tehtud on lõvitöö. Rõõmu järel […]

Erinevus geomeetrilise vaimu ja peenuse vaimu vahel

On olemas kaht liiki vaime, üks on geomeet­riline ja teist võiks nimetada peenuse vaimuks. Esimesele on omased aeglased, ranged ja paindumatud arusaamad; viimasele aga on omane mõtte nõtkus, mida ta üheaegselt rakendab talle meeldiva olendi mitmesuguseil meelepäraseil osadel. Ta läheb silmade kaudu südameni ja väliste liigutuste kaudu tunneb ta ära, mis sün­nib sees. Kui need […]

Megabordell Alma Mater

Hiljuti nägin ma unes, et Tartu Ülikooli peahoonesse oli rajatud megabordell nimega Alma Mater. Samet seintel, lühtrid laes! Viisakad, kuid range olekuga uksehoidjad andsid oma hoiakuga otsemaid mõista, et tegemist on endast väga lugupidava asutusega. Vanast peahoonest oli alles vaid rektoraat, kus asusid ka uue bordelli juhtorganid. Aga milline glamuur ja sära! Kullast saal, hõbedast […]

Inimese täiustamise tööriistad

Kõikides inimkultuurides kasutatakse mingisuguseid inimkeha muutvaid tehnoloogiaid, seda nii meditsiinilistel, religioossetel, sotsiaalsetel kui ka esteetilistel eesmärkidel. Praegu tahame me inimkeha mitte ainult muuta, vaid ka täiustada. Kasutades tehnoloogiat teha keha veelgi paremaks kui ta on. Olla ilusam, targem, tugevam, tervem – see on ilmne ahvatlus. Millised tööriistad meil selleks hetkel olemas on ja milliseid võime […]

Hea, mis meil on, andkem teistele edasi

Sa pead endale, mis kuulub su naabrile, kui teadmise ja elokventsi andidega kaunistad head sõna, mis saaks kasulik olla paljudele, kasutult katad kinni põlgava vaikimisega, kuna öeldakse, et on neetud, kes varjab inimeste eest vilja. Hiljuti oli ajakirjanduses (nt [http://www.epl.ee/artikkel/460059->http://www.epl.ee/artikkel/460059]) kõva vaidlus selle üle, kas google algatus raamatute digitaliseerimiseks on hea või halb. Kuigi [books.google->http://books.google.com] […]

Miks Eesti vaimuilm ei laiene ?

{{{“Väiksuse” müüt ja tegelikkus}}} Hoolimata vastupidistest kinnitustest ei ole Eesti tegelikult eriti väike maa. Arusaam Eesti väiksusest leiutati koloniaalajastul, ja see peegeldab igati tollaaegset suurusehullust. See on müüt koloniaalajastust, kui rahvusvaheline õigus ei takistanud “suurtel” väiksemaid enda omaks kuulutada ja seeläbi “suuremaks” saada. Tänapäeval leidub Eestist pindala poolest Euroopas mitu väiksemat “suurriiki” nagu nt Holland, […]

Õppekava loomine on eeskätt kõlbeliste otsustuste jada

Olen nüüd tõesti paar korda osundanud subjekt-objekt suhtele ja sellest johtuvale kohtlemisele, olemisele ja mõtlemisele, suhtumisele inimesse ja inimlikku igas mõttes. Kui rajada õppekava olemuslikult fašistlikule või kommunistlikule (vahet ei ole!) pedagoogilisele ideoloogiale, siis kujuneb edasistest taotlustest sõltumata selline õppe- ja kasvatussüsteemi alus, ehk paradigma ühiskonnaelu ja inimese käsitlemiseks, mille kohaselt säilib ja tugevneb fašistlik/kommunistlik […]

Eesti avalike ülikoolide KVALITEEDILEPE õppekavade, akadeemiliste ametikohtade ja akadeemiliste kraadide kohta

/…/VAATASIN KA “KVALITEEDILEPET”, MIS EI OLE OLULISELT PAREM SELLEST TEKSTIST, MIDA NIMETATAKSE “KÕRGHARIDUSPOLIITIKA STRATEEGILISTEKS ALUSTEKS”. MINISTER MAIMETSA AEG JA RES PUBLIKA LÄLLUTAMINE HARIDUSE PRIORITEETSUSE ÜMBER JÄÄB PIKAKS AJAKS MEELDE NÄITENA SELLE KOHTA, MILLINE ÕUDUS VÕIB KUJUNEDA HOOLIMATUSE JA HARIMATUSE TAGAJÄRJEL. Üks asi on see tekst, mida “STRATEEGIAKS” nimetatakse, aga teine on nende inimeste ettevalmistus, kes […]

Jäljendamine õppimise meetodina – lisa

Anzori Barkalaja Avatud simulatsiooni tüüpi mängud on efektiivne meetod inimese teadvuseseisundite ja nende omandamise matkiva iseloomu uurimisel. Ühe näitena esitaksin nn storytelling kaardimängu kasutamist Pilistvere küla laste kognitiivsete kaartide väljaselgitamisel. Selles mängus jaotatakse osavõtjatele kolme tüüpi mängukaardid. [—] Lugude genereerimisel olid poiste poolt märkimisväärsel kohal sellised tegevused nagu joomine, pidutsemine, seks ja purjus peaga toime […]