Õigus

Tiibeti ja Hiina Rahvavabariigi suhted ÜRO ja rahvusvahelise õiguse vaatevinklist

Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. [[<>Artikkel on algselt ilmunud 2006. aasta Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatus.]] {{{Sissejuhatus}}} Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates […]

Poliitika ja poliitiline tegevus : struktuur ja komponendid

Selliste poliitiliste otsuste tegemiseks, mille pärast ei oleks vaja mõne aja pärast silmi peita või emigreeruda, on vaja eriti suurt asjatundlikkust (professionaalsust). Vaja oleks tunda tegelikku olukorda, olusid ja situatsiooni nii siin ja praegu kui ka mujal, lähemas ja kaugemas minevikus. Poliitiliste otsuste tegemine eeldab nende seoste ja sõltuvuste süsteemi tundmist, mis vastastikuses põimingus (sündroomidena) […]

Meie riigimõtte kriis

Kui rahvas oma riigikorraga hästi ei sobi, siis kalduvad juristid varsti arvamusele, et süüdi on rahvas: miks ta ei kasuta õieti oma põhiseadust? Miks ei arenda ta seda vajalikult välja? Juristi seisukoht on ka arusaadav: keegi ei tohi ju end vabandada seega, et ta ei tunne seadust. Nii on igal kurtmisel lühike lõpp: Fiat lex! […]

Legend neetud kuningast : ebaõiglase kuninga karistamine

Just Narām-Su’en ja mitte keegi teine sai esimeseks „negatiivseks” valitsejaks maailma ajaloos, „halva ja neetud kuninga”, ebaõiglase arhetüübiks, keda karistati jumalate poolt. Vaatamata isegi sellele, et ka Narām-Su’eni tiitlid ja epiteedid nagu „nelja ilmakaare kuningas” olid populaarsed hilisemate valitsejate seas (Assüüria, Babüloonia kuningatel) ning isegi mõnevõrra kuni araablaste vallutusteni Lähis-Idas 7 sajandil, sai Narām-Su’en selliseks […]

Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika

Käesolev essee võtab vaatluse alla Niklas Luhmanni loodud süsteemiteooria ({Systems theory/Systemtheorie}) ülesehituse ja seeläbi mõningad põhimõisted, tehes seda laiemas, võrdlevas kontekstis, mida nimetaksin ise omalaadseks “hermeneutikaks”. Annan endale igati aru, et tegemist on äärmiselt keeruka ja nõudliku ülesandega, mille tulemus ei pruugi sugugi olla õnnestuma määratud, kuid kuivõrd essee kui tekstivorm ongi ju mõeldud selliste […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (4)

Kas ja millist osa islam siin tulevikus etendama hakkab – sellele on raske vastata. Veelgi tänamatum on aga arvata, milliseks kujuneb islami tulevik maailmas. Teisiti sõnastatuna vastata küsimusele: milline käsitlus {pingutusest usu nimel} (st. džihaadist), aina laienevas {ummah}s valdavaks saab. Sest kus on islam, seal on ka džihaad. {{{KUUES PEATÜKK BADR, UHUD, BANU NADIR, KHANDAQ […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (3)

2.129: jääb mulje, nagu kuulutataks siin ebajumalakummardajateks juudid ja kristlased! Seega toimub vaadeldavate ajaatide puhul juutide ja kristlaste võrdsustamine nende eelnevalt vihatud uskmatute ja paganatega. {{{NELJAS PEATÜKK MEKA KOLMANDA PERIOODI SUURAD (617 – 621)}}} {{{Suura 32. 30: uskmatuid ootav karistus}}} {{Dateering:}} Muiril varane 44., teistel üksmeelselt Meka III: Kratškovski 70., Egiptuse standart 75., Grimme 64., […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (2)

Usu ja uskmatuse omavaheline suhe Koraanis algab Jumala (Allâh) manitsusega Muhamedile suhtuda uskmatutesse mõistvalt ning mitte nendega konflikti otsida. {{{TEINE PEATÜKK}}} {{{MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613)}}} {{{Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90}}} Peale palju poleemikat tekitavaid algussuurasid 96.1-5 ja 74, neile järgnenud kuulsat Abu Lahabi needmise suurat […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)

Islami tõe kuulutamine toimub {pingutuse} – džihaadi käigus. Selle käigus {allaheitjad} – muslimid – heidavad alla, st islamistavad, tõe kuulutamise ja õigluse kehtestamise kaudu ülejäänud maailma. {{{SISUKORD}}}  SISSEJUHATUS ESIMENE PEATÜKK Klassikalise islami džihaadikontseptsioon Džihaad ajalooareenil  TEINE PEATÜKK: MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613) Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90 […]

Mõtte ja mõttevahetuse vabadusest

Kuid mina eitan ka rahva enda õigust selliseid sunniabinõusid kasutada, olgu siis vahetult või oma valitsuse kaudu. Võim iseenesest on ebaseaduslik. Ka parimal valitsusel pole selleks rohkem õigust kui halvimal. Võim on ühtviisi kõlvatu, või koguni veel kõlvatum avaliku arvamusega kooskõlas rakendatult kui sellega vastuollu minnes. [[<>Tõlgitud teosest: {{John Stuart Mill. {On Liberty}. Penguin Books […]

“Teise” diskursiivne konstrueerimine : Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal Eesti Päevalehe ja Postimehe näitel

{{{Sissejuhatus[[Käesolev artikkel põhineb 2006. aastal Art Leete juhendamisel kaitstud bakalaureusetööl ““Teise” diskursiivne konstrueerimine: Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal “Eesti Päevalehe” ja “Postimehe” näitel”.]]}}} Käesolevas artiklis käsitlen Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvandit eesti kirjutavas meedias läbi sündmuste 1996., 1999. ja 2004. aastal. Vaatlen, kuidas on Tšetšeeni iseseisvuslaste ja Venemaa keskvõimu vahelise konfliktiga suhestutud, […]

Eesti Euroopa Liidus : tagasivaade läbi sotsioloogia peegli

{{{Sissejuhatuseks}}} Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul “endiste nõukogude vabariikide”, sajandivahetusel “Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate” riikide ning alates 2004. aasta kevadest “uute Euroopa Liidu liikmesriikide” hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles […]

Õige ja vale arusaam sõnavabadusest

Järgnev artikkel pole mõeldud paanika õhutamiseks, nagu oma [viimases juhtkirjas->http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1071] arvab ajalehe Kes-Kus peatoimetajahärra {{Raid}}, kes pole kahjuks viitsinud nn “Delfi eelnõud” lugeda. Artikli ajendas mure, et peavoolumeedia teemat ignoreerib – vähesed ilmunud kirjutised vaatavad mööda faktist, et justiitsministeeriumi poolt “Delfi eelnõuks” ristitud seadusemuudatuste pakett eksitab avalikkust: muudatused ei pane Delfit vastutama, vaid teevad võimalikuks […]

Valest

Immanuel Kant Selle kohustuse suurim rikkumine, mis on inimesel iseenda ees, kui inimest vaadelda pelgalt moraalse olevusena (inimsus tema isikus), on tõemeelsuse vastand: {vale}. [[<>Tõlgitud teosest: {{Von der Lüge. – Immanuel Kant. {Metaphysik der Sitten}. Hrsg. von Karl Vorländer. Leipzig: Verlag von Felix Meiner, 1919, S. 277-281.}} Tõlge on varem ilmunud {{Akadeemias 12/2004}}. Tõlke autor […]

Nõiduseusu seletus – muistsest Mesopotaamiast tänapäevani

Muistsest Mesopotaamiast pärinevad kiilkirjalised tekstid sisaldavad palju viiteid uskumuste kohta, mis käsitlevad nõidu ja nõidust. Nõid oli ühiskonna liige, kuid siiski „teine“, kelle nõialoomus tuli paljastada. Kui kedagi muistse Mesopotaamia sootsiumis hakati nõiaks pidama ning leiti see olevat igati põhjendatud, oli selline isik määratud kuuluma põlatud ühiskonnakihti ja ta elu sattus ohtu. Sellistesse süüdistustesse suhtuti […]

Tõde

{Objektivist}: Loobuge subjektiivsusest, tõde on olemas! {Subjektivist}: Etskae, mingi usukuulutaja. {Objektivist}: Kuidas ma siis usukuulutaja olen? Ma harin inimesi! {Subjektivist}: Valgustatud inimene peaks ju olema kriitiline, mitte ise pimesi uskuma. {Univeralist}: Tabavalt öeldud. Ent teie näol on kokku sattunud kaks religioosset inimest. {Subjektivist}: Kuidas siis nii? {Universalist}: Sa ju nähtavasti usud, et tõde ei ole […]

Moraalivestlused

{{{Hüveatomism }}} {Moralist:} Hei sina! {Analüütik:} Jah, mu kaaslinlane? {Moralist:} Miks sa ei taha elada meie linnakese kommete järgi, miks sa tahad neid analüüsida? {Analüütik:} Aga äkki on teie poolt tunnustatud hüved väärhüved? {Moralist:} Kuidas sa sellise asja peale tuled, et mõned hüved on väärhüved? {Analüütik:} Mõnedel hüvedel võivad ju olla komponendid, millest nad on […]

Megabordell Alma Mater

Hiljuti nägin ma unes, et Tartu Ülikooli peahoonesse oli rajatud megabordell nimega Alma Mater. Samet seintel, lühtrid laes! Viisakad, kuid range olekuga uksehoidjad andsid oma hoiakuga otsemaid mõista, et tegemist on endast väga lugupidava asutusega. Vanast peahoonest oli alles vaid rektoraat, kus asusid ka uue bordelli juhtorganid. Aga milline glamuur ja sära! Kullast saal, hõbedast […]

Hea, mis meil on, andkem teistele edasi

Sa pead endale, mis kuulub su naabrile, kui teadmise ja elokventsi andidega kaunistad head sõna, mis saaks kasulik olla paljudele, kasutult katad kinni põlgava vaikimisega, kuna öeldakse, et on neetud, kes varjab inimeste eest vilja. Hiljuti oli ajakirjanduses (nt [http://www.epl.ee/artikkel/460059->http://www.epl.ee/artikkel/460059]) kõva vaidlus selle üle, kas google algatus raamatute digitaliseerimiseks on hea või halb. Kuigi [books.google->http://books.google.com] […]