Nietzsche

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

“Antikristus”

 „Antikristus” on Nietzsche üks tuntumaid ja enim vaidlusi põhjustanud teoseid, kirjutatud 1888. a septembris. Nietzsche laskub poleemilisse, ägedasse võitlusse kristluse moraaliga. Sellesse on koondatud tema kristluse vastu suunatud kriitika, mis oli esinenud ka Nietzsche varasemates teostes, ent nüüd kasutab ta sarkastilist tooni, väljendades vastikust selle suhtes. Nietzsche rünnak on suunatud mitte ainult teoloogia ja ametliku […]

Tõest ja valest moraalivälises mõttes

Friedrich Nietzsche 1   Ühes kauges, loendamatutesse päikesesüsteemidesse virvendavasti laiali laotatud maailmakõiksuse nurgas oli kord täht, millel leiutasid targad loomad teadmise. See oli „maailmaajaloo” upsakaim ja võltsim hetk: ent ometi vaid hetk. Looduse mõningate hingetõmmete järel täht kalestus ja targad loomad pidid surema. – Võib mõtelda välja niisuguse loo ja ikkagi mitte olla küllaldaselt näitlikustanud, […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Vabandage, mitmendal korrusel elab reaalsus ?

Traditsiooniliseks, modernistlikuks vastuseks oleks siinkohal, et reaalsus elab esimesel korrusel. See on teadmiste kumulatiivse kujutamise puhul ainsaks loogiliseks ja enesestmõistetavaks vastuseks. Võiks ka öelda, et reaalsus on meie teadmiste maja vundamendiks. Kui lähtuda seevastu Thomas Kuhni paradigmaatilisest tõekonseptist, võiks vastata, et reaalsus vaatab välja teadmiste elumaja igast aknast. Või tuleks siinkohal öelda, et vaatab sisse? […]

Sadomaso karuaabits

Kahe võrdse inimese suhe eksisteerib vaid ulmekirjanduses. Kui ka eksisteerib, siis sisaldab selline suhe ometi erinevaid rollimänge, kus kord on Vestmann peal ja siis jälle Piibeleht. Nii nagu Jumala arm on tõsine asi, nii on seda kindlasti ka valu ja suguline erutus ja rahuldus. Seega ei ole siin minu arvates sakramendi, sadomaso ning muude mängude […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Meel ja keha

Mediteerija, meelestaja ei tohi olla ei lõtv ega jäik. Mida see tähendab? Seda, et ta {keha ja meel ei tohi olla lahus} nõnda, et meel uitab kusagil ja keha lamaskleb teadvusetult, meeletult (lõtvus) või et meel on fikseerunud millelegi, mis kutsub kehas esile pingeid (jäikus) – need on ühe olukorra kaks olekut. Ei, mediteerija meel […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

Animal symbolicum

(kommentaar {{Ernst Cassirer’i}} raamatule {Uurimus inimesest}). Kui ajast aega on inimest määratletud kui {animal rationale}, siis Cassirer määratleb oma uurimuses inimest kui {animal symbolicum}. Eelkõige haarab too termin enda alla enamike teravmeelseid tähelepanekuid inimlikest omadustest, mis meid loomariigist kõrgemale tõstavad, aga see pole see, millele Cassirer rõhub. Peateemaks on siiski veidi uudsem lähenemine inimesekontseptsioonile – […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Zarathustra eeskõne

Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ta oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, – ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: “Sina suur taevatäht! Mis oleks sinu […]

Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal

{I osa Varamust nr. 2/1940}, {II osa Varamust nr. 3/1940} Tänapäeva inimene on sügavalt veendunud, et inimkonna ajalugu käib lakka­matut progressi teed ja et inimese kõikvõimas mõistus oskab ja suudab juh­tida inimkonna saatust kõrgete ideaalide kohaselt üha suurema õnne ja täiuse suunas. Ebatänulik on katsuda veenda tänapäeva inimest, et ajalool on oma sisemised metafüüsilised seadused, […]

Sissejuhatuseks (Dostojevskist)

Uus Gogol on ilmunud!» hüüdis luuletaja Nekrassov selleaegse mõjuvama arvustaja Belinski juure sisse tormates pärast seda, kus ta Dostojevski esiteose «Бедные люди (Vaesed inimesed)» läbi oli lugenud. «Teil kasvavad Gogolid kui seened,» vastas Belinski umbusklikult. Aga nimetatud teosega tutvunedes pidi ta Nekrassoviga vaimustust jagama ja kärsitult nõudma, et noor kirjanik võimalikult pea tema poole toodaks, […]

Dialoog sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemisest

Karl: Imeasi, see mees seal oleks nagu mu oma peegelpilt, ainult üllamate palgejoontega! üli-Karl: Räägite minust? Tere, tere. Karl: Tere. See kõik ei saa olla tõeline, see peab olema mudelsituatsioon. üli-Karl: Ja milleks võiks olla selle mudeli autor selle loonud? Karl: Eks ikka sellest, et rääkida klassivõitluse arengust. üli-Karl: Klassivõitlus on ju surnud. Karl: Mida […]

Puuslikehämarus (Die Götzen-Dämmerung)

{{{Neljas peatükk. Kuidas “tõelisest maailmast” sai fabulatsioon. Ühe eksituse ajalugu.}}} 1. Tõeline maailm, kättesaadav targale, vagale, vooruslikule – ta elab selles,{ta ongi see}. (Selle idee vanim vorm, suhteliselt mõistlik, lihtne ja veenev. Ümberkirjutus lausest “Mina, Platon, olen tõde.”) 2. Tõeline maailm, kättesaamatu praegu, kuid tõotatud targale, vagale, vooruslkule (“patusele, kes kahetseb “). (Idee edasiminek: see […]

Nõnda kõneles Zarathustra

Riik? Mis on riik? Hää küll! Avage siis kõrvad, sest nüüd ütlen teile oma sõna rahvaste surmast. Riigiks hüütakse külmemat kõigist külmadest koletistest. Külmalt ta valetabki; ja see vale roomab ta suust: “Mina, riik, olen rahvas.” Vale on see! Loojad olid need, kes rajasid rahvad ja panid nende üle ühe usu ja ühe armastuse: nõnda […]

Tahtest

V a s t u t u s e t u s j a s ü ü t u s. – Inimese täielik vastutamatus oma tegude ja olemuse eest on kibedaim sõõm, mille tunnetaja peab alla neelama, kui ta on harjunud oma inimsuse aadlikirja nägema vastutustundes ja kohuses. Kõik tema hinnangud, kiitused ja vastumeelsused on […]

„Kalevipoeg” Tammsaare tähendamissõnade kumas

{Küsis kurba kangelane: „Suuri kust saan salanõuda, kust ma vaimu valju mõõga?” Gustav Suits} On kaks sümbolit, mis eestlase jaoks on ikka märkinud ta (kultuurilise – aga mitte ainult selle) eksistentsi ja omaolemise alust, millel kogu meie tegevus ja tegevusetus on püsinud ja ikka püsib, kuigi uusi sümboleid tuleb juurde ja aeg-ajalt jälle kaob; kaks […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

Rahvuse olu ja rahvuslus

{Ühiskondlikus elus} rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste {vaimne sisustamine}: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses esmatäht­suslikule […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Futurism

Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid ei­tavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei või […]

Mida sõjast loodetakse

[„Sõjamõtted”, 1919->http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=309&page_start=&table=Books] Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . . […]

Kultuurmaastikud ja nende väärtused

On huvitav märgata, et kogu keskkonnateadlikul ja rohelisel liikumisel, kõigil neil maa sõpradel ja loomade vabastajail on üks ja ühine ideoloogia. Neile ei meeldi progress, tehnilised uuendused. Nad ei salli kapitalismi, vaba turumajandust. Neile on vastumeelne sõnavabadus ja ideeline pluralism. Seda viimast on näha kasvõi sellest, kui kirglikult nad materdavad kõiki oma oponente, kus ja […]