Mythos

Kollektiivautorid

Kirikiri soovitab: [artishok.blogspot.com->http://artishok.blogspot.com/2009/10/luther-blissett-subcommandante-marcos.html] Margus Tamm: {Pärast elevust, mida tekitas Roland Barthesi õhkuvisatud slõugan autori surmast, on möödunud juba ligi pool sajandit ning ei saa öelda, et autor oleks kuhugi kadunud, lausa vastupidi – autorikontseptsioon elab ja õitseb ning on jõudnud ka nendele territooriumitele, tähistab ka neid tegevusi, mis varem jäid autori ja autorluse mõiste alt välja. […]

Baali eepos

“Tõuske, noored mehed, [ärge viivitage], [tõesti, oma palged] seadke kogunenud koosoleku poole, jumaliku mäe suunas! [Eli jalgade ette] ärge kummarduge, ärge langege maha kogunenud koosoleku ette, [püsti seistes rääkige oma jutt], korrake oma teadaanne, öelge Härjale, [minu isa Elile] , [korrake] kogunenud [koosolekule]:< {Meri ehk Yamm üritab saavutada ülemvõimu jumalate maailmas. Selleks saadab ta oma […]

Kuu illusioon ja maagiline nägemine

Arutluse all on, kas asjaolu, et kuu paistab meile vahel suurena ja vahel väikesena võib olla seotud asjaoluga, et me näeme vahel haldjaid, metsavaime ja väikest rahvast? Kas need on päriselt olemas või ainult näib see nii? Mis on päris? [[<>Tegemist on Teaduse ja religiooni kolleegiumi I kevadkoolis, 25. aprillil 2004 Põltsamaal peetud ettekande märkmetega.]]Kuu […]

Mõtisklused sünonüümide üle

Meie kultuur, kuivõrd see on juba üksainus kultuur, sarnaneb supermarketiga. Kõik on toode. Näiliselt on valiku-ulatus määratu suur, kuid pole peaaegu mitte miskit, mis poleks propaganda. Oleme kadunud. Meil pole enam seotust millegi fundamentaalse, millegi maagilise, millegi sellisega, mida seletada ei saagi – iseäranis ei leidu seda kahekümnesekundilises TV-reklaamis. Liigendatus tähendab erisust. Universum: kõik, igaüks, […]

Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses

Eesti kodukirjanduses sellist vennaoopust nagu soomlaste “Seitse Venda” ei ole. Sellele lähim on rivaliteedipaar, mille Tammsaare viisraamatus moodustavad Andres Paas ja Oru Pearu. Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: „elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas“ . Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju […]

Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina : väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel

Müüdi mõistele on antud aja jooksul nii mitu erinevat tähendussisu, et ma loobuksin üldse selle valdkonna seebivee veel selgemaks segamisest ja reageeriksin pigem {{Pilatuse}} kombel, küsides:”Mis on tõde?”. Ennemini eelistaksin ma müüdile kui nähtusele lähenemist sisustada meetodist lähtuvalt. Enne, kui ma alustan jalutuskäiku kavatsetud teemal, pean ettevalmistavalt visandama märgistamispõhimõtte, mida kasutaksin orienteerumiseks müüdi mõistega nimetatud […]

Seitsmes Moosese raamat

Kõrkjad sahistavad neisse sosistatud saladusi ja jõe vaikne visadus kannab endaga korvi, milles on äsjasündinud poisslaps. Midagi ei saa muuta, jõgi jätkab oma teed Vahemere suunas, korv õõtsub päikeselootsiku sihikindlusega ja poiss naeratab läbi une. *** Mäletan selgesti seda hommikut, mil sigaretti tõmmates seisin vastu üsna laia jõe kallast ja lasin silmadel libiseda üle all […]

Noppeid Jaan Neljapäeva päevaraamatust

Kohtasin Pearu Orgu baaris. Ta ajas mulle hirmu nahka. Juba ta välimus oli jube. Lihaselisele torsole hooletult sikutatud määrdunud, õlaõmblusest rebenenud t-särk, pikast joomisest punetavad silmad. Päevitunud nahale ebaühtlaselt jaotuva heleda habemetüüka alt paistis terav, otsekui happega söövitatud suujoon. Veidra võõrkehana torkas silma ta vasakut kätt kattev tugevast mustast nahast pikk kinnas. Kohe kui ta […]

Dialoog traditsioonilisest teadmisest

Vanur: Hei, kuhu tõttad nooruk? Nooruk: Olen juba keskeas, auväärne. Mis nooruk ma enam olen? Vanur: Ma ei pea ainult vanust silmas. Nagu tead, olen ma jutuvestja. Nooruk: Nii ja mis siis sellest? Vanur: Aga jutuvestmine on vana ja auväärt amet. Nooruk: Võrreldes millega? Vanur: Eks ikka va sinu teadusega, noor sõber. Nooruk: Aga võibolla […]

Deemonid ja trilobiidid

Telefon tiriseb. Mõtlen, kas vastata või mitte – helin on maha keeratud, kostab vaid vaevukuuldav tuhm plõgin. Selleks, et ma ootamatu lärmi peale iga kord ei võpataks. Jõuan lõpuks otsusele ja võtan toru. ‘Jah!’ Katariina räägib, kuidagi häiritud ja pahase häälega. Võibolla on isegi pisut hämmingus. ‘Tulen kohe,’ ütlen talle. ‘Kümne minuti pärast, või nii, […]

Sünnipäev

{Vaino Vahingule} Elasin sel suvel oma naiseema juures, päev möödus päeva järel nagu unes, veetsin kõik päevad üksi rannas, enamasti selili, ja kuulasin mere kohinat; tuul püsis juba nädal aega ühtviisi tugev ja soe. Aeg-ajalt keerasin kõhuli, vaatasin merele ja jälgisin möödakõndivaid naisi ning imetlesin ja ihaldasin neid ühekorraga. Mu naine oli ära sõitnud, pidin […]

Ehe vaade eesti ja vene varasemale ajaloole

{{{Merja etnosed}}} Korrastatud terminoloogia aitab kaasa ajalootunnetuse selginemisele. Termin olgu käibele võtmisest alates hõplsasti kasutatav mõtlemisvahend, millega ümberkäimine ei too kaasa lisapingutusi ega -pingeid — kuid mida teha juhul, kui tüsistused on, kuid neid isegi ei märgata enam?! Siinkirjutaja leiab, et harjumuspärasusele vaatamata tuleks laias tähenduses mõeldud termin soome sobivaga asendada. Esiteks on imelik, kui […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest Kõigepäält tuleks siis öelda, kust nimetus «šamanism» pärineb. See on evenkikeelne sõna ja sääl on ta «š» või «h»: «ša-» või «ha-man», pika a-ga, rõhk viimasel silbil, üks tunguusi-mandžude sõna, mida olevat kasutanud mongolidki, ainult selle vahega, et esimene vokaal on pikk ja rõhk esimesel silbil. Vaieldakse sõna päritolu […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad Väga tavaliseks anniks vaimult, väelt on eriline laul. See on nii täiesti inimese eraomand, et teised ei julge ega tohi seda laulda, kuigi nad laulu teavad ja võiksid laulda. Enamasti see laul sureb koos inimesega. Harvemini laul pärandatakse kellelegi, kes ei tarvitse mingil kombel olla sugulanegi. Mõnel indiaani hõimul […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Boreaalne platoo

kõige esmalt on see kultuuride konflikt : jõhker ja ilma lahendita. mina olen konflikti lävi. ma ei tea midagi sellest, kas on veel mõned läved või olen mina ainus. võibolla loomad on. aga nad ei räägi sellest. nad ei taha. aga mina räägin. ma õppisin rääkima. teine asi on see, et mitte miski, mida ma […]

Kommentaare

Sumeriteaegse ja -järgse Mesopotaamia jumalateenistused koosnesid suures osas nutulaulude retsiteerimisest. Oli terve korpus jumalatele pühendatud kanoonilisi nutulaule, mida regulaarselt templites lauldi ja mis olid kirja pandud sumeri naistekeelses dialektis ({emesal}). Vanimad nende tekstide koopiad pärinevad Vana-Babüloonia ajast ja hiliseimad u. 200 e.m.a. Seega olid sumerikeelsed kultuslikud nutulaulud üheks kõige kauem püsinud religioosse kirjavara liigiks. Need […]

Lugu nõiutud raamatust

Olen kuulnud, et üks nolk kirjutanud Raplamaal raamatu, mis mitmekümnel inimesel aru peast viinud. Raamat koosneb seitsmest peatükist. Esimeses peatükis hoiatatakse, et tegu pole päris tavalise raamatuga. Sellel raamatul on paine. Kes tahab seda siiski lugeda, võtab ise vastutuse. Teise peatüki lõpus saab lugeja teada, et tekst on kodeeritud. Kõiki, kes selle kohani on jõudnud, […]

Tšuudid Njuohttejávris

Ükskord olid tšuudid teel Koola poole, et seal kindlust ära võtta. Koltalaplased olid põdrarakenditega Suoločielgis metsikuid põhjapõtru küttimas. Oli sügistalv. Üks neist oli nõid, kutsuti Jäärebase-taadiks. Ta oli jahil ühes oma kahe pojaga. Nad said jahiga ühele poole, järgmisel päeval pidid minema tagasi Njuohttejávri külla. Hommikul, kui üles ärkasid, ütleb Jäärebase-taat, et nüüd on tšuudid […]

Tule jutt

(AT 1920H, tõlgitud raamatust: Annukka ja Samuli Aikio. Girdinoaiddi bárdni. Sápmelaš máidnasat. Werner Söderström Osakeyhtiö, Porvoo-Helsinki-Juva 1981) Kolm venda läksid kord metsa jahile. Jõudis kätte õhtu ja nad hakkasid vaatama, kuhu ööseks jääda võiks, aga siis nägid, et on oma tuleriistad maha unustanud. Siis nad nägid, et seal ligidal põles tuli. Kõige vanem vend läks […]

Hundiks pandud noormees

Oli kord üks kuningas, kes toitis ühte täid klaasi sees. Täi kasvas väga suureks. Kuningas tappis täi ära ja riputas naha majaseina peale. Ta lubas sellele, kes tunneb ära, mis nahk see on, oma tütre naiseks. Palju rahvast käis vaatamas, aga ükski ei tundnud seda nahka ära. Siis tuli libahunt tundru pealt ja ütles: “Kas […]

Lõksuv universum

Valdur Mikita ma tean üht meest kes defineeris ümber oma ema ja maja kohta eelistas ta öelda “näe mere varjus ammub hommik” ta ütles “paide” kuid see kõlas nagu “orindž” ja koer ei olnud koer vaid hoopis “pilliga apuuts” nii möödus aastaid ja okste varisedes külma täiskuu all varjuriiki rändas pilliga apuuts