Muusika

Bachi muusika tõlgitsemisest

Hugo Lepnurm Mida kaugemal on heliteos ajaliselt meist, seda probleemirohkem on tema toomine kuulaja ette. Praegusajal moodustavad mineviku, eriti XII—XVII sajandi muusika ettekande küsimused terve teadusharu. Käesoleva sajandi 20. aastaist alates on «vana muusika» teaduslik uurimine mõjustanud väga viljastavalt selle esituspraktikat, on heitnud ka Bachi muusikale ja selle interpreteerimisele palju uut valgust. Kui Bachi-eelne muusika […]

Bach ja keskaeg

Heinrich Besseler Kui Bach XVIII ja XIX sajandi vahetusel uuesti avastati, kõlas hinnang: «Albrecht Dürer muusikas». Tajuti seoseid millegi kaugega minevikust, selle kunsti vanameisterlikkuses ja tema looja usujõus nähti midagi keskaegset. Willibald Gurlitti ettekandega («Bach oma ajas ja tänapäevas») luuakse meile pilt õigeusklikust luterlasest, kes oma vaimuliku- ja kunstnikuolemusega oli tõepoolest veel juuripidi kinni keskaegses […]

Keskkonda modelleeriv filmikeel

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Christian Metz on vaadelnud filmiteksti kui erinevate koodide hierarhiat. See hierarhia on aja jooksul muutuv sõltuvalt kultuurilise keskkonna ja koodide tähenduste muutumisest ajastus. Filmi puhul eristab Metz kahte tüüpi koode (Metz 1991). […]

Keskkonna viidad

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Tegemaks vahet erinevate modelleeritud keskkondade vahel ning rõhutamaks vastava keskkonna tüüpi, olen kasutusele võtnud termini „keskkonna viidad“. Keskkonna viidad on märkidena käsitletavad elemendid filmi keeles, mis kinnitavad stseeni või tegevuse kuulumist vastavasse […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Eesti haridus : minevik, olevik, eeldused püsimiseks ja toimimiseks tulevikuks

Kui ühiskonnas katkeb kultuurist johtuv järjepidevus, kui keel saab raskelt viga, kui meel muutub liialt mõruks, kui inimsuhted muutuvad mingite majanduslike, õiguslike, poliitiliste, ideoloogiliste või muude vägivallategude, pettuse, ahnitsemise jms tõttu talumatuks, peegeldub see ka kasvava põlvkonna hoiakutes ja suhtumistes, mõtlemises ja käitumises. Ei kodu ega kool suuda teha imet ning kompenseerida kõike seda, mis […]

Eile nägin ma Eestimaad

{[Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd->http://www.hot.ee/kevadband/] sõnumit otsimas} {{{Proloog, milles kevadbändi liikmete vahele sigineb seks ja vägivald; Vana Kartul ütleb, et bänd pole pelgalt eneserahuldamine }}} Kui Helen koos Jimiga rohelise maja juurde jõudsid, oli bändiproov juba alanud. Meie vokalist Vana Kartul hakkas kohe pahandama: „Miks te jälle hilinesite? Kas bänditegemine pole siis teie prioriteet?” „Kas peab oleme […]

Nähtamatu näitleja

Ma palun tihti rühmal näitlejatel istuda ringi, sulgeda silmad ja plaksutada, püüdes hoida ühtset rütmi. Juhti ei ole, ei ole ka kokkulepitud rütmi. Iga kord, kui rühm on saavutanud ühtsuse, hakkab rütm järk-järgult kiirenema, nii kuni haripunktini. Seejärel rütm aeglustub (kuid ei muutu enam nii aeglaseks nagu alguses) ja seejärel kordub sama tsükkel. {{{JO-HA-KYU}}} Ma[[{{Yoshi […]

Muusikalistest universaalidest

Vähemalt esmapilgul võib nõustuda, et maailma muusikakultuuride kogu paljususe juures oleks põhjust rääkida mingitest ühistest joontest, mis iseloomustavad erinevaid kultuure sõltumata sellest, kas nad on ühe- või mitmehääsed, vokaalsed või instrumentaalsed, rõhuga meloodilistel või metrorütmilistel struktuuridel jne. Neid kultuuriüleseid ühisjooni nimetataksegi tavaliselt muusikalisteks universaalideks. Samas peab ütlema, et muusikalistest universaalidest rääkimine on tänapäeva muusikateaduses suhteliselt […]

Matemaatika ja kunst

Traditsiooniliselt paigutatakse matemaatika ja kunst inimvaimu tegevusskaalal mingis mõttes vastaspoolustele, tihtipeale neid lausa vastandatakse. Kunsti ja teadust, kitsamalt matemaatikat, ühendab nende sarnane positsioon inimese vaimses tegevussfääris. Mõlemad on elitaarsed tegevused, mis eeldavad lisaks põhjalikule erialakeele valdamisele erilist loomingulist võimekust, mida on väga raske arendada või stimuleerida. {{{1. Mis on ühist matemaatikal ja kunstil?}}} Traditsiooniliselt paigutatakse […]

Tähenduse­otsijana ruumis

Võiks oletada, et sakraalne ruum on suhteline. Jumala tajumise viisi tingib ruumi omapära, mis edasi mõteldes on tingitud ruumi looja etnilisest, kultuurilisest taustast – ehk kõige ilmsem, kui jälgida judaismis või islamis levinud religioossete kombetalituste sidusust igapäevase elu ning rahvuse ajalooga. Loogiliselt järeldades sõltub sakraalse ruumi iseära jumalamõiste ja inimese vahelise fookuse asendist. {/—/ samas […]

Loeng võitlevast kinost (Cinema Militans)

Kino suri 31. septembril 1983, kui esmakordselt võeti maailma elutubades kasutusele TV-pult või kaugjuhtimisseade. Kino on passiivne meedium. See võis küll rahuldada paljusid meie isade ja esiisade vajadusi, kes olid valmis maha istuma ning vaatama illusioone ja kogema uskumatut, kuid ma usun, et praegusel hetkel pole meil sellest enam küllalt. Uued tehnoloogiad on uutel viisidel […]

Vaikus ja müra

Me elame müra ajastul. Me valmistume müraks ja siiski tabab ta meid ootamatult. Näiteks mõnes ühiskondlikus ruumis, kus pead kuulama muusikalisi helisid, mille sisse-väljalülitamine ei sõltu sinust. Või öösel, kui ei suuda uinuda, sest arusaamatu põhjendusega segamini joodud viin ja šampus kihisevad soontes ja ühes ajupoolkeras kumisevad äkki välisuudised ja teiseltpoolt räägib samasugune viimistletud naisehääl […]

Muusika ja aeg

Miski ei ole muusika selgemalt ja lepitavamalt kui aeg, Muusika lepitab aja, s. t. iseenda. Mis aeg on ja mis ta ei ole, seda ta on ja mõlemat. Sellepärast vajab ta lepitust, mis võib ka kuuldavale (nooditundjale ehk nähtavalegi) tulla, ja siis nimetatakse teda muusikaks. Muidugi, kes Fichtet ja tema järglasi Schellingit, Hegelit ja veel […]

Ilust

1. Ilu on suurim nähtavas, ta on ka kuuldavas – sõnade ühendamisviisis ja kogu muusikas (on ju meloodiad ja rütmid ilusad). Ning sellele, kes tõuseb meelelisest kõrgemale, on ka taotlused ilusad, ja teod ja olukorrad ja teadmised, ja on vooruste ilu. Kas on ka midagi neist kõrgemal, näitab end ise. Mis siis teeb seda, et […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Luulekunstist

Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja “Keel ja Kirjandus” numbreis 7-8/1982. Kommentaaridega tekst on siin: [http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html->http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html] Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. — 1. Luulekunstist endast ja tema liikidest; millised on neist igaühe võimalused; kuidas peavad lood olema üles ehitatud, et luuleteos hea oleks; ja veel: kui paljudest […]

Asimovi laulik

Küsimus {kas inimene on maailmas üksi?} võib sõltuvalt asjaoludest olla naiivne või arukas. Unistuses kauge mõistuse olemasolu järele on inimhinge jaoks siiski midagi universaalset ja olulist. Mida võõram on see, kellega kõneleme, seda suuremat saladust ta kannab meie jaoks. Kui kusagil on mõistus, on see meie jaoks väärtuslik ainult siis, kui me suudame leida keele, […]

Keskkonna modelleerimine diakroonias

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Esmalt, et teha mingi valdkonnaspetsiifiline läbilõige filmiajaloost, tuleks selgitada, mis on filmiajalugu. [Peter Greenaway väidab, et me pole siiani näinud ühtegi filmi, niinimetatud filmiajalugu hõlmab 112 aastat illustreeritud teksti-> Loeng võitlevast kinost […]

Hümniline Runnel

{Sajandi kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul.} Need on avavärsid Hando Runneli laulupeokantaadist ”Laulu algus”, kirjutatud 1969. aasta juubelilaulupeoks. Selle muusikateose puhul on tavapärane, et kõneldakse autorina üksnes heliloojast, Veljo Tormisest. Nagu ka paljude teiste viisistatud Runneli tekstide puhul. Need on loomislaulud, nende puhul puudub vajadus küsida sõnade autori järele. ”Laulu algus” järgneb laulupidudel kohe […]