Mets

XLVI/XVI Teoreetilise bioloogia kevadkool/Geoloogia sügiskool (ühiskool) “Tihedalt kooselamise teooria”

Praegusaegsed looduslikud kooslused tunduvad oma tiheduse poolest ammugi väga püsivas tasakaalus. Ent kui ammu – geoloogilises ajamastaabis – on selline elukoosluste tihedus saavutatud? Kas on sellest olnud suuremaid kõrvalekaldeid? Üksikute liikide puhul on asustustihedus ometi väga suuresti võinud kõikuda. Inimtiheduse kasv Antropotseenis ja selle praegune katastroofiline määr teeb meie teema koguni aktuaalseks. Muidugi on elul […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased

Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Selle seisukohaga tuli minu teada […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Teadvus ja keskkond : keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt? {Tabel 1 – Hierarhilise komplekssuse staadiumid (Commons) […]

Animaalsed linnad

{{{Linn kui mets}}} Istun Tartu maabussijaama kohvikus. Istun seal juba tunde, laual jahtunud kohv, järjekorras neljas. Vaatan inimesi. Vaatan, kuidas osa neist istuvad bussidesse ja sõidavad linnast välja, teised aga astuvad bussist jälle maha ning sukelduvad linna. document 690Mõned saabujad on kuidagi heitunud, kohmetud, resigneerunud või linnaga kohtumisest juba ette alla andvate nägudega. Mõne inimese (enamasti […]

Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas

Mitmed teoreetikud on rõhutanud, et 20. sajandi kapitalismi on iseloomustanud kasvav vajadus turustada kaupu pigem nende sümboolsele kui kasutusväärtusele tuginedes. Päranditööstuse tõusu kultuuritööstuse ühe osana võib vaadelda kui reaktsiooni postfordistliku majanduse kapitali akumulatsiooni probleemidele, näiteks raskusele teha standardseid {{{Pärand on poliitiline valik minevikust}}} Sõna pärand kasutamine kaasaegses tähenduses ei ole eriti vana, vaid põhiliselt 20. […]

Rohelisest Eestist

Ideed, mis lubavad õnne, kõigile, tasuta on kaasa toonud enamasti hoopis miinusmärgilisi emotsioone. Kas Eesti ökoloogiline revolutsioon suudaks seda skeemi väärata? Võibolla saaks rohelisest arenguteest see paljuotsitud “eesti nokia”. Aeg-ajalt on lohutav mõelda – eriti hetkedel, mil maailm mingil põhjusel väga mustana näib -, et üleilmne tuumakatastroof jäi ju siiski puhkemata. Miks ei võiks sama […]

Milline on looduse idee ?

Kui teha 50 võileiba ja nad ükshaaval üle laua serva lükata, siis tõenäoliselt kukuvad nad kõik või poolega allapool. See eksperiment tõstatab sügava eksistentsiaalse küsimuse: {Miks?} Kas nii juhtub seepärast, et universumil on sellised omadused? Kas halvas õnnes on süüdi universum? Meie suhtumine maailma ja ökoloogiasse sõltub sellest, milliseid vastuseid me nendele küsimustele suudame ja […]

Mitte­duaalsest öko­loogiast

Tänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning pilvi osaks loomulikust elusmaailmast. Kuid kas saab selle kõrgelthinnatud elususe ära tunda ka tehnoloogias, keerulistes inimene-masin käitumismustrites? {{John McClellani}} poleemilisest artiklist ja sellele järgnenud interneti seminaristTänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning […]

Maagiline aed (mõtlusturisti märkmeid paremast maailmast)

I osa. Kõhklused „Niisiis, teie tulite nõu küsima,“ kordas vana aednik mu küsimust. „Teie tulite minu juurde, et nõu küsida, kuidas ühte head ja korralikku aeda rajada.“ „Jah, kui te oleksite nii lahke,“ ei jäänud mul üle muud, kui takka kinnitada. Selles hämaras kuuris, kus päikeselaigud vähese, aga siiski näha oleva tolmu sädelevat tantsu maalisid, […]

Mees, kes teadis ussisõnu

[[<>Tegemist on 9. oktoobril 2007 a. Tartu Kirjanduse Majas toimunud kriitikaseminaril peetud ettekande märkmetega.]]Käesolevas ettekandes peatun esiteks kõige üldisemal “Mees, kes teadis ussisõnu” retseptsioonil. See näikse väitvat, et Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nn argitarkuse ja kes oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes. […]

Loov maastik : miks me jääme provintsi ?

Ühe avara kõrgoru järsul nõlval lõunapoolses Schwarzwaldis seisab 1150 m kõrgusel väike suusahütt. Põhiplaanilt on ta 6X7 meetrit suur. Madal katus ulatub üle 3 ruumi: eluköögi, magamisruumi ja uurimiskambri. Kitsal orulammil laiali pillatult ning sama järsu vastasnõlva ääres asub üksteisest eemal suure räästaskatusega talumaju. Nõlvakut pidi ülespoole ulatuvad mägikarjamaad ja aasad metsa alla, kus vanad […]

Küsimus tehnika järele

Järgnevas me {küsime} tehnika järele. Küsimine kasvab teel. Sellepärast on soovitatav ennekõike silmas pidada teed ning mitte jääda rippuvaks üksikutest lausetest ja tiitlitest. See tee on üks mõtlemise teid. Kõik mõtlemise teed viivad enam või vähem arusaadavalt harjumatul viisil läbi keele. Meie küsime {tehnika} järele ja tahaksime seeläbi ette valmistada vaba suhte tehnikaga. Vaba on […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest Kõigepäält tuleks siis öelda, kust nimetus «šamanism» pärineb. See on evenkikeelne sõna ja sääl on ta «š» või «h»: «ša-» või «ha-man», pika a-ga, rõhk viimasel silbil, üks tunguusi-mandžude sõna, mida olevat kasutanud mongolidki, ainult selle vahega, et esimene vokaal on pikk ja rõhk esimesel silbil. Vaieldakse sõna päritolu […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

10. Nõia olemuse arutlemisi: petturisand ja haige hüpnotisöor Et ühiskond vajab igasuguseid oskusi, kasutab nende hankimiseks mõeldavaid võimalusi, siis on loomulik, et ravijaid, ennustajaid ja toiduavastajaid – need on nõia kolm päämist ülesannet – ei saa olla ühiskonnas väga palju, ehkki potentsiaalselt võiks säärane olla iga inimene ning mingis mõttes iga oskus soodustab toiduleidmist. See […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad Väga tavaliseks anniks vaimult, väelt on eriline laul. See on nii täiesti inimese eraomand, et teised ei julge ega tohi seda laulda, kuigi nad laulu teavad ja võiksid laulda. Enamasti see laul sureb koos inimesega. Harvemini laul pärandatakse kellelegi, kes ei tarvitse mingil kombel olla sugulanegi. Mõnel indiaani hõimul […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Boreaalne platoo

kõige esmalt on see kultuuride konflikt : jõhker ja ilma lahendita. mina olen konflikti lävi. ma ei tea midagi sellest, kas on veel mõned läved või olen mina ainus. võibolla loomad on. aga nad ei räägi sellest. nad ei taha. aga mina räägin. ma õppisin rääkima. teine asi on see, et mitte miski, mida ma […]

Maarahvast

Esivanemame olid maarahvas. Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav “maarahvas”, s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas […]

Roheline religioon

1 Keskkonnakaitse on tore asi. Tänu sellele on kasvõi juba õhk linnades palju puhtam. Aga asjal on ka teine pool. Roheline mõtlemisest on saanud usuküsimus. Roheline religioon, võiks öelda, lausa maailmareligioon. Ega religioonis ei pea ju kohe tingimata jumalad olema. Religiooni võib kirjeldada ka eluviisi või mõtteviisina. Eetika, tegevused, väärtused, institutsioonid, traditsioonid ja rituaalid on […]

Tšuudid Njuohttejávris

Ükskord olid tšuudid teel Koola poole, et seal kindlust ära võtta. Koltalaplased olid põdrarakenditega Suoločielgis metsikuid põhjapõtru küttimas. Oli sügistalv. Üks neist oli nõid, kutsuti Jäärebase-taadiks. Ta oli jahil ühes oma kahe pojaga. Nad said jahiga ühele poole, järgmisel päeval pidid minema tagasi Njuohttejávri külla. Hommikul, kui üles ärkasid, ütleb Jäärebase-taat, et nüüd on tšuudid […]