Matemaatika/füüsika

Kollektiivautorid

Kirikiri soovitab: [artishok.blogspot.com->http://artishok.blogspot.com/2009/10/luther-blissett-subcommandante-marcos.html] Margus Tamm: {Pärast elevust, mida tekitas Roland Barthesi õhkuvisatud slõugan autori surmast, on möödunud juba ligi pool sajandit ning ei saa öelda, et autor oleks kuhugi kadunud, lausa vastupidi – autorikontseptsioon elab ja õitseb ning on jõudnud ka nendele territooriumitele, tähistab ka neid tegevusi, mis varem jäid autori ja autorluse mõiste alt välja. […]

Normaalse mõtlemise armetusest

Augustinus juba julges öelda, et kogu inimkonna kiusatustega täidetud elu on ainult komejant. Villiers de l’Isle-Adam arutas seda pikalt ja väitis, et koguni see inimene, kes kinnitab, et tema on ehtne ega mängi teatavat osa, ometi teeb seda. Sest sellise eitajanagi on ju tal tegelikult kindel osa komejandis või kurbmängus – kuidas keegi võtab. – […]

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes

{{{MATEMAATIKA MÕISTETAMATUST TÕHUSUSEST LOODUSTEADUSTES}}} {{Eugene P. Wigner}} {Ja on võimalik, et siin peitub mingi saladus, mis tuleb alles avastada. C. S. Peirce} On üks lugu kahest sõbrast, kes olid olnud gümnaasiumis klassivennad ja rääkisid nüüd oma tööst. Ühest neist oli saanud statistik ja ta uuris rahvastikutrende. Ta näitas oma endisele klassikaaslasele üht separaati. See algas […]

Universumi eesmärk

Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja mis on universumi eesmärk või on see kõik üks juhuste mäng. Aga ega siis küsimused jää sellepärast esitamata. {Üles kirjutanud Karl Kello} {{Inimkonnal on hinges vastupandamatu huvi taevaste asjade, s.o Universumi saladuste vastu. Olgu see universum siis suure või väikese algustähega.}} Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja […]

Teispool materialismi

Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõusnud täiesti mõistusevastane materialistlik ideoloogia. Kui heita kõrvale maailmavaateks kõlbmatu materialism ja analüüsida kogu inimtunnetatavat reaalsust võimalikult ilma eelarvamusteta, transformeerub kujutlus maailmast tundmatuseni. Inimvaimu ees avanevad üllatavad perspektiivid. Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks […]

Teadvuse probleem füüsiku silmade läbi (loengutekst)

Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna vastuollu valitseva teadusliku maailmavaatega, milleks nüüdisajal on materialism ehk füsikalism. Seetõttu on kõige paremateks ekspertideks selle üle otsustamisel, kas mingi teaduslik arutlus on läinud vastuollu tänapäeva teadusliku maailmavaatega või mitte, just nimelt füüsikud. {3. aprill 2003 Biomeedikum} Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

Matemaatika ja kunst

Traditsiooniliselt paigutatakse matemaatika ja kunst inimvaimu tegevusskaalal mingis mõttes vastaspoolustele, tihtipeale neid lausa vastandatakse. Kunsti ja teadust, kitsamalt matemaatikat, ühendab nende sarnane positsioon inimese vaimses tegevussfääris. Mõlemad on elitaarsed tegevused, mis eeldavad lisaks põhjalikule erialakeele valdamisele erilist loomingulist võimekust, mida on väga raske arendada või stimuleerida. {{{1. Mis on ühist matemaatikal ja kunstil?}}} Traditsiooniliselt paigutatakse […]

Kvantmüstika – kas religioosne lehma­kauplemine ?

Võimalus, et elu tekkis juhuslikult, on umbes niisama suur kui see võimalus, et üle prügimäe tuiskav keeristorm loob juhuslikult lennuki “Boeing 707”. See on kosmilise täppishäälestuse argumendi emotsionaalne kokkuvõte, mis asub füüsikat appi võttes tõestama Jumala olemasolu. On selline arutluskäik teoloogiliselt oluline ning veelgi enam, on see üleüldse mõttekas? {{{Kvantmüstiline prelüüd}}} Kuidas tundub teile järgmine […]

Füüsika ajalugu

Alustasin füüsika ajaloo ülevaate käsikirja koostamist 1980. aastate teisel poolel. Esialgu oli see Tartu ülikooli füüsikaosakonnas peetud loengute laiendatud tekst. Umbes poolteise aastaga jõudsin käsitluses peaaegu 19. sajandi lõpuni, kirjutada jäi vaid elektri ja magnetismi peatükk. Üliõpilastele koostasin paarikümneleheküljelise abimaterjali eksamiks valmistumise tarbeks. 1990. aastate lõpul jätkasin kolleegide soovitusel tööd käsikirja kallal. Peagi jõudsin teoreetiku […]

Kas loodusteadus sõltub keskkonnast ?

{{{I}}} Émile Zola tuntud ütluse järgi on kunst läbi temperamendi nähtud loodus ({l’art c’est la nature vue au travers d’un tempérament}). Kas saab sedasama öelda ka teaduse kohta? Humanitaarteaduste puhul võib selles vaevalt kahelda. Mõistagi nõutakse näiteks ajaloolaselt, et ta peaks kinni tõest. Selle kindlakstegemisel, mis on tegelikult juhtunud, peab tema {tempérament} olema välja lülitatud. […]

Johann Wolfgang Goethet imetledes

{“Siin näen teid jälle, viirastuvad kujud, kes olnud noore, nukra pilgu troost! Kas, kangastus, jään võrku, mida kujud? Kas hing veel haarat muistsest petteloost? Sa tuled, tunglev parv, sa voolad, ujud – hää küll, siis tõuse öisest uduvoost! Mu põu täis liigutust, täis noorusjõudu su tundes sahisevat võlusõudu.” Johann Wolfgang Goethe} {{{Goethe sajanda surmapäeva puhul}}} […]

Mänguteooria

Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bioloogias, filosoofias ja mujal. Varajasim raamat mänguteooria kohta on 1944 ilmunud John von Neumanni ja Oskar Morgensterni “Mänguteooria ja majanduslik käitumine” ({Theory of Games and Economic […]

Arvutusmasinad ja intellekt

1. JÄLJENDUSMÄNG Panen ette arutada küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?”. Alustuseks tuleks määratleda terminite “masin” ja “mõtlema” tähendus. Definitsioonid võiks ehk sõnastada nii, et nad peegeldaksid võimalikult täpselt nende sõnade tavakasutust, kuid seesugune lähenemine on ohtlik. Kui teha sõnade “masin” ja “mõtlema” tähendus kindlaks nende tavapärast kasutust uurides, on keeruline vältida järeldust, nagu peaks küsimuse […]

Erinevus geomeetrilise vaimu ja peenuse vaimu vahel

On olemas kaht liiki vaime, üks on geomeet­riline ja teist võiks nimetada peenuse vaimuks. Esimesele on omased aeglased, ranged ja paindumatud arusaamad; viimasele aga on omane mõtte nõtkus, mida ta üheaegselt rakendab talle meeldiva olendi mitmesuguseil meelepäraseil osadel. Ta läheb silmade kaudu südameni ja väliste liigutuste kaudu tunneb ta ära, mis sün­nib sees. Kui need […]

Matemaatiline huumor

„Kõik on siin hullud,” ütleb Alice’ile Cheshire’i kass, kes on nii osav nägematuks muutuma, kuni jääb õhku vaid irevil suu. Kõik on hullud, kuid selles hulluses onmeetodit. Ei ole olemas ainsatki inglast, kes ei tunneks „Alice’i imedemaal” või „Läbi peegli”. Veelgi rohkem kui meil „Tuhat üks ööd” või Anderseni muinasjutud või Lutsu Tootsi-raamatud on kõigil […]

Algebralised keeled

Huvitav on mõelda sellest, et keeled ja arvusüsteemid võivad olla teatud mõttes sarnased. Iga arvusüsteem on algebras mingi suurema süsteemi alahulk: naturaalarvud, täisarvud, ratsionaalarvud, kompleksarvud ja nõnda edasi. Mida aste kõrgemale, seda kaugemale jäävad seesugused arvusüsteemid tavatunnetusest ja seda kummalisemaid operatsioone saab nende abil teha. Ka keelt võib ette kujutada kui märkide süsteemi, mis on […]