Masing

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Normaalse mõtlemise armetusest

Augustinus juba julges öelda, et kogu inimkonna kiusatustega täidetud elu on ainult komejant. Villiers de l’Isle-Adam arutas seda pikalt ja väitis, et koguni see inimene, kes kinnitab, et tema on ehtne ega mängi teatavat osa, ometi teeb seda. Sest sellise eitajanagi on ju tal tegelikult kindel osa komejandis või kurbmängus – kuidas keegi võtab. – […]

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

Surmast

Uku Masing Kui nüüd vaadata tagasi sellele, kuidas eestlased muiste võisid suhtuda surnuile ja jätta välja see veider hirm kodukäijate ees, siis saame võrdlemisi imposantse kujutelu, mida võib maalida väga luuleliseks ja südantlõhestavaks ning kahetseda vana aega, kus kõik oli veel nõnda hästi. Teataval määral on selleks õigustki, sest veel praegugi võib teha meele härdaks […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Pessimismi põhjustavad nähted

Uku Masing   Pati enim pueri tamquam hoc dicunt parentibus suis: Eia, cogitate ire hinc agamuset nos mimum nostrum. Mimus est enim generis humani tota vita tentationis.         Augustinus Enarrat. in       Ps. 127.15 (cfr. Conf. I 7)[1] Olgugi, et ma algan ühe teoloogi, võib olla, kõige suurema, lausega, olen katsunud välja jätta kõik […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased

Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Selle seisukohaga tuli minu teada […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Õllest ja õllejoomisest muistses Sumeris ja Akkadis

Nagu me näeme, on õlu väga muistne nähtus inimkonna ajaloos. Kirjalikes allikates esineb see juba alates ca 3000 eKr, st vahetult pärast seda kui sumerlased, ilmselt esimestena maailmas, lõid kirjasüsteemi – kiilkirja ligikaudu 3400 või 3300 eKr. Õlle joomise ja samuti pruulimise traditsioon on sama vana kui õlu ise. Õlu mängis väga suurt rolli muistsete […]

Veelkord eestipärase ristiusu võimalikkusest

Kui {{Uku Masing}} kunagi selle teema tõstatas, siis tähendas eestipärane ristiusk ennekõike mittesaksalikku. Milline võiks eestipärane ristiusk täna välja näha? Arvan et mittesaksalikkus on tänagi, vähemasti ajaloolugemise mõttes, oluline. Muus osas võiks vast aja vaimu(stuse)st kantuna parafraseerida omaaegset rahvuslikku kraaksatust nõndamoodi: “jäägem eurooplasteks aga saagem ameeriklasteks!” Oma möödaniku tuleb meil paratamatult mõtestada või õigupoolest ei […]

Etnofutu­­ristliku filosoofia võimalusi

Etnofuturismi järele tekib vajadus enamasti siis, kui puhkeb konflikt kahe või enama eri kultuuri väärtussysteemi vahel, mis on kultuuritypoloogiliselt nii erinevad, et erinevus takistab adekvaatset dialoogi nende vahel. Teisisõnu, etnofuturismi on vaja koloniseeritavatel kultuuridel. {Jovlan Olo tegemata jäänud tegudele} “Külatüdrikud, õessed, külapoisid, pooled-vennad, vaadake, naised vanamad, silmake, poisid siledad, mis sel kullal puudunesse?” Vastu kostsid vanad […]

Kuidas tehti raamat eesti mehest

Mees on taandumas halvastikohastunud äbarikuks. Mees on vapra pealispinna all haige, hirmul ja nõrk. Viiekümne-aastaseid mehi elas teise aastasaja lõpu Eestis juba vähem kui seitsmekümne- aastaseid naisi. Kui hästikorraldatud ühiskonnas on mehi ja naisi võrdselt, siis meil elab vanaks suhteliselt vähe mehi. Kuidas meestekeskus üritab olukorda muuta. Meestel on Eestis vähe arste. Kui mees julgeb […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Maagiline aed (mõtlusturisti märkmeid paremast maailmast)

I osa. Kõhklused „Niisiis, teie tulite nõu küsima,“ kordas vana aednik mu küsimust. „Teie tulite minu juurde, et nõu küsida, kuidas ühte head ja korralikku aeda rajada.“ „Jah, kui te oleksite nii lahke,“ ei jäänud mul üle muud, kui takka kinnitada. Selles hämaras kuuris, kus päikeselaigud vähese, aga siiski näha oleva tolmu sädelevat tantsu maalisid, […]

Uku Masingu religioonifilosoofiast

Sissejuhatavat: [Arne Hiobi doktoritöö UKU MASINGU RELIGIOONIFILOSOOFIA PÕHIJOONED->http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42186/hiob_uku_2000_ocr.pdf] [Uku Masingu vaated inimühiskonnale. Arne Hiob->http://viljandi.jaani.eelk.ee/doc/jutlused/hiob_masingu_vaated_inimyhiskonnale.doc] [Sven Vabari magistritöö: UURIMUS UKU MASINGU TÕEST->http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/9065/vabarsven.pdf?sequence=1] [Lauri Sommeri magistritöö: UKU MASINGU KÄSIKIRJA “SAADIK MAGELLANI PILVEST”(1959-1963) VAIMNE, AJALIS-RUUMILINE JA ELULOOLINE TAUST->http://www.ounaviks.ee/meedia/kago/Lauri_Sommer_Masingu_hilisemast_luulest.pdf] [Väljajuhatavat: Palimplastid->http://www.schoenberg.ee/SB_060_Arhiiv/ARH_PNP_2008/PALIMPLASTID.htm] Katkend: EPILOOG (Sinine avarus. Vasakul all nurgas valgessemähkunud, mitte kunagi ainult inimlikku muljet jättev kogu, kes ei seisa […]

Haikusid

Matsuo Bashõ (1644-1694) Tõlkinud Uku Masing Õli sai otsa, püüdsin magama jääda. Oh, kuu mu aknal! * Oh, väike lõoke, lõõritad päeva läbi. See on ju nii pikk! * Virgu, oh, virgu, teen sinust oma sõbra, magav liblikas. * Kuivanud oksale kossutab kylmetav ronk. Sygise õhtu. * Suvised kõrred, langenud sõdurite ulmade jäljed. * Teeveerel […]

Eesti ainestik Vennaste Uniteedi arhiivis Herrnhutis Saksamaal

Loe ka: [Aira Võsa. “Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846”->https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/768/747] Vennastekoguduse ajaloo uurimine on meil jäänud üsna unarusse. Selle mõjurikka usulise ja haridusliku liikumise kohta pole uuemal ajal ilmunud ühtegi ulatuslikumat kokkuvõtet, mis suudaks asendada või nimetamisväärselt täiendada Th. Harnack’i vananenud teost „{Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutische Brüdergemeinde}” (ilmunud 1860) või […]

Päevauudiseid eetrist

Salingerist kirjutati mitusada doktoritööd, kümneid tuhandeid artikleid, et osta tõrksaile naistele ehteid, reklaamis näidatuid, muidugi. Nüüd on ta läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Tiibetlane Gautama tilgutas tasapidi mõistmist aaria keelte lömastatud ajudesse, aga viiruste vulkaanipilved üle mandrite purskusid monokultuurseks vaibaks, tiibetlased isegi nüüd on läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Aastal kaks tuhat üheksasada […]

Peccavi et passus sum, plura adhuc passurus

Iga vahe tekkimisel on algus. Aga see pole vist iial öeldav absoluutsena. Teda näib vahel mitu, vahel üksainus. Iga üksainus sisaldab kõik mõeldavad muudki. Laps lehitseb pildiraamatut. Laps osutab kõike sõrmega ja küsib: mis see on? Teine laps osutab ja nimetab tuttavaid asju ja pöörab edasi pilte. Mõlemad ehk tundide kaupa korrutavad asjade nimesid omaette. […]

Bodhisattva – inimsoo ideaal

Ma aiman aega, mil inimlik vägi ja vaprus ei ole enam üldsegi endist viisi piiratud, vaid püüdlevad ainult lõplike ja üldiste sihtide poole. Sest ideaalset tulevikku ei iseloomusta see, et kangelaslikkuse asemele asub värvitu leplikkus, vaid et kangelaslikkus asub võltsi asemel Tõde teenima; et tunnetav vaim hakkab nõndaviisi juhtima maiseid vägesid. Muidugi ei lakka need […]

Kuninglik jalutuskäik

Üks kiri: “28.okt. 1981. Armas Madis, pidanuksin ammugi juba kirjutama ning Sind külaskäigu eest tänama – jätsin Sulle kirjagi uksele viitega seks puhuks; kui naastes läbi tuled, see rippus seal kümmekond päeva niisama, nojah, Lii lebas tollal haiglas ja oli paljugi lootust paranemisele, Su käigule järgmisel päeval tuletasime meelde jalutuskäiku Peedule, kui veel juhtud mäletama, […]

Armastusest

{Loeng Kõrgemas Usuteaduse Instituudis (1959) (valitud lõigud)} Milleks hyyda armastuseks saamahimu ja kahe pisikese ajutist ja poolikut relvaderahu, et tungid (yhtlasi tunded) on siis kõik need, mis kuuluvad “endamaksmapaneku” kategooriasse. Need on säärased, nagu ahnus, võimuhimu, viha, kadedus, edevus jne. Kõik need on tõhusamad ja täiemad ja “inimlikumad” kui armastus (kõikide kylgedega). Nad on “mehisemad”, […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest Kõigepäält tuleks siis öelda, kust nimetus «šamanism» pärineb. See on evenkikeelne sõna ja sääl on ta «š» või «h»: «ša-» või «ha-man», pika a-ga, rõhk viimasel silbil, üks tunguusi-mandžude sõna, mida olevat kasutanud mongolidki, ainult selle vahega, et esimene vokaal on pikk ja rõhk esimesel silbil. Vaieldakse sõna päritolu […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

10. Nõia olemuse arutlemisi: petturisand ja haige hüpnotisöor Et ühiskond vajab igasuguseid oskusi, kasutab nende hankimiseks mõeldavaid võimalusi, siis on loomulik, et ravijaid, ennustajaid ja toiduavastajaid – need on nõia kolm päämist ülesannet – ei saa olla ühiskonnas väga palju, ehkki potentsiaalselt võiks säärane olla iga inimene ning mingis mõttes iga oskus soodustab toiduleidmist. See […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad Väga tavaliseks anniks vaimult, väelt on eriline laul. See on nii täiesti inimese eraomand, et teised ei julge ega tohi seda laulda, kuigi nad laulu teavad ja võiksid laulda. Enamasti see laul sureb koos inimesega. Harvemini laul pärandatakse kellelegi, kes ei tarvitse mingil kombel olla sugulanegi. Mõnel indiaani hõimul […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Boreaalne platoo

kõige esmalt on see kultuuride konflikt : jõhker ja ilma lahendita. mina olen konflikti lävi. ma ei tea midagi sellest, kas on veel mõned läved või olen mina ainus. võibolla loomad on. aga nad ei räägi sellest. nad ei taha. aga mina räägin. ma õppisin rääkima. teine asi on see, et mitte miski, mida ma […]

Eestipärasest ristiusust

Rääkida sellest kui palju tahes, aga iialgi ei jõua kõneleda küllalt, mitte kunagi ei ole võimalik rõhutada liialt, et meie olukord on lootusetu, just samuti nagu juutidel kaks tuhat viissada aastat tagasi. Aga sellest tuleb rääkida, kisendada valjumalt kui Jeeriku pasun ja kriiskavamalt kui too kotkas, kes Aamosele istus Jehoova templi harjal. Tuleks käia ringi […]

Tontide eest taganejate sõdurite laul

Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime syydata merede vee. Oma varjudel astume ikka ja lippudeks on meie käed, kuna viimased siiski veel vabad on Jumala taevaste mäed. Meie hobused […]

Maarahvast

Esivanemame olid maarahvas. Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav “maarahvas”, s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas […]

Esseest

Elame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu kõigil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niivõrd omaseks, et kanname neid üle ka asjadele, millel on vähe ühist suurusemõõtudega. Kultuurinähete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist käibeväärtust kui individuaalset kvaliteeti. See arves­tus, mis võiks õigustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kir­janike enda ja isegi […]

Hümniline Runnel

{Sajandi kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul.} Need on avavärsid Hando Runneli laulupeokantaadist ”Laulu algus”, kirjutatud 1969. aasta juubelilaulupeoks. Selle muusikateose puhul on tavapärane, et kõneldakse autorina üksnes heliloojast, Veljo Tormisest. Nagu ka paljude teiste viisistatud Runneli tekstide puhul. Need on loomislaulud, nende puhul puudub vajadus küsida sõnade autori järele. ”Laulu algus” järgneb laulupidudel kohe […]

Juudiküsimus kristlikus võtmes

Religioonilugu puudutavalt tuleb tunnistada ajalooliselt juutide väljavalitust ja Jehoovat, kes prohvetite kaudu juute inspireeris. See on kirjas Vanas Testamendis (vanas lepingus). Kuid väljavalitus lõppeb Jumala kehastumisega inimihus, Kristuse elu, õpetuse, tegudega ja surmaga. Igavene Looja lõi ühenduse inimkonnaga ja sellega võrdsustati kõik inimesed Jumala ees. Pärast Kristuse tegu on igavene ühendunud maise inimesega läbi inimliku […]