Marx

Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika

Käesolev essee võtab vaatluse alla Niklas Luhmanni loodud süsteemiteooria ({Systems theory/Systemtheorie}) ülesehituse ja seeläbi mõningad põhimõisted, tehes seda laiemas, võrdlevas kontekstis, mida nimetaksin ise omalaadseks “hermeneutikaks”. Annan endale igati aru, et tegemist on äärmiselt keeruka ja nõudliku ülesandega, mille tulemus ei pruugi sugugi olla õnnestuma määratud, kuid kuivõrd essee kui tekstivorm ongi ju mõeldud selliste […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Ateismist Eestis

Ateismi ajaloost Eestis ning seeläbi tekkinud ainulaadsest olukorrast, kus pikka aega kõige vastu võidelnud eestlane võib valida praktiliselt igasuguse religioosse toote vahel, ent ei suuda vähese kogemusepagasi tõttu otsustada, kartes alalhoidliku inimesena kapitaalselt eksida. Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi […]

Keskklassi revolutsioon

Suurkodanlane: Küll on vastikud need noored, kes käivad kommunistlike kurjategijate särkidega. Väikekodanlane: On küll. Suurkodanlane: Ohhoo, tundub, et tegu on kellegagi, kellega tasub vestelda. Tere. Väikekodanlane: Tere. Suurkodanlane: Sinugi jaoks on siis revolutsioon kurjuse allikas? Väikekodanlane: Ma ei tea, kas ma enam ütleks nii. Suurkodanlane: Kuidas nii? Alles sa mõistsid revolutsionäärid hukka. Väikekodanlane: Ma mõistsin […]

Majanduslik väärtus

{Ettevõtja}: Ei ole nii nagu sina ütled! {Tööline}: No kuidas siis ei ole? Ei ole võimalik luua väärtust ilma tööd tegemata. {Tarbija}: Tere mehed! Läksin tehasehoovist mööda ja kuulsin teie vaidlust pealt. {Ettevõtja}: Tere. Ja kohe tahtsid sekkuda? {Tarbija}: Just. Et aega säästa, teen ma teie vaidlusest kokkuvõtte. {Tööline}: Lase käia. {Tarbija}: Üks teist ütleb, […]

Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal

{I osa Varamust nr. 2/1940}, {II osa Varamust nr. 3/1940} Tänapäeva inimene on sügavalt veendunud, et inimkonna ajalugu käib lakka­matut progressi teed ja et inimese kõikvõimas mõistus oskab ja suudab juh­tida inimkonna saatust kõrgete ideaalide kohaselt üha suurema õnne ja täiuse suunas. Ebatänulik on katsuda veenda tänapäeva inimest, et ajalool on oma sisemised metafüüsilised seadused, […]

Dialoog kogukonnast

Karl: Tere hea Johann. Johann: Tere, tere. Millest nii sõbralik toon, austatud ametivend? Karl: Aga eks õppinud hea Georg, kelle filosoofia ma peapealt jalgadele tõstsin, just sinult dialektikat? Johann: Georg asendas ju liikumise vastuoludelt sünteesini liikumisega abstraktselt eituse kaudu konkreetsele. Kui sa minu dialektikast lähtudes tahtsid kellegi mõtteid ümber pöörata, siis oleks need pidanud olema […]

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria on süsteeme modelleeriv teadusharu. Süsteemi mõiste oli määratletud juba antiikajal nii: süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel. 20. sajandi keskel nö taasavastati süsteemi mõiste ja hakati interpreteerima selle metodoloogilisi külgi nagu süsteemne mõtlemine, süsteemne lähenemine, süsteemsus, süsteemkäsitlus jt, mille baasil tekkis nö üldine süsteemiteooria ehk süsteemide üldteooria. […]

Vaimu kriisist

Ühel määratul Elsinori terrassil, mis ulatub Baaselist Kölnini, mis riivab Nieuport’i liivaluiteid, Somme’i soid, Champagne’i kriidimurde, Elsassi graniite, – vaatab nüüd Euroopa Hamlet miljoneid kummitusi. Kuid ta on vaimne Hamlet. Ta mõtiskleb tõdede elu ja surma üle. Talle on kummitusteks kõik meie vaatekohtade vastandlused; tema süümepiinaks on kõik meie aupaistetegurid; ta on rõhutud avastuste, teadmiste […]

Kaubafetišism ja selle saladus

Kaup näib esimesel pilgul olevat endastmõistetav triviaalne asi. Kauba analüüs näitab, et ta on väga keerukas asi, täis metafüüsilisi konkse ja teoloogilisi riukaid. Tarbimisväärtusena pole temas midagi mõistatuslikku, ükskõik, kas ma vaatlen teda sellest seisukohast, et tema omadused rahuldavad inimtarbeid, või sellest seisukohast, et ta saab need omadused alles inimtöö produktina. On endastmõistetav, et inimene […]

Väärtusvorm ehk vahetusväärtus

Kaubad tulevad ilmale tarbimisväärtuste ehk kaubakehade kujul, nagu raud, lõuend, nisu jne. See on nende kodukootud naturaalvorm. Ometi on nad kaubad ainult oma kahesuguse iseloomu tõttu, ainult selle tõttu, et nad on üheaegselt tarbimisesemed ja väärtuse kandjad. Järelikult on nad kaubad ehk neil on kaupade vorm ainult sedavõrd, kuivõrd neil on see kahesugune vorm – […]

Rahvuse olu ja rahvuslus

{Ühiskondlikus elus} rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste {vaimne sisustamine}: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses esmatäht­suslikule […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Ajaloo seitse pitserit

Faust ütles ükskord Wagnerile: “Mu kallis sõber, meile minevik on seitsme pitseriga raamat” ja andis ka oma subjektiivse hinnangu ajaloolise uurimistöö kohta: “Saak on nii kehv, et jändamist ei tasu: üksainus kolikamber, pühkmelasu, heal juhul “Pea- ja riigiaktsioon”, paar kõlavat pragmaatilist maksiimi, mis nukunäidend varmalt reatand riimi.” Goethe taipas hästi, et tegelik ajalugu on tihti […]