Mäng

Gregory Bateson. Metaloogid.

Definitsioon: metaloog on kõnelus mingi problemaatilise teema üle. See kõnelus peaks olema selline, et osalejad mitte ainult ei arutle probleemi üle, vaid ka kõneluse struktuur tervikuna on samuti antud teema jaoks asjakohane. Vaid mõned siinesitatud kõnelused saavutavad sellise kahekordse vormingu. Eriti just evolutsiooniteooria ajalugu on möödapääsmatult metaloog inimese ja looduse vahel, kus ideede loomine ja […]

Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas

Mitmed teoreetikud on rõhutanud, et 20. sajandi kapitalismi on iseloomustanud kasvav vajadus turustada kaupu pigem nende sümboolsele kui kasutusväärtusele tuginedes. Päranditööstuse tõusu kultuuritööstuse ühe osana võib vaadelda kui reaktsiooni postfordistliku majanduse kapitali akumulatsiooni probleemidele, näiteks raskusele teha standardseid {{{Pärand on poliitiline valik minevikust}}} Sõna pärand kasutamine kaasaegses tähenduses ei ole eriti vana, vaid põhiliselt 20. […]

Iroonia – kas kohanemine, teesklus või mäss ?

Püüan järgnevalt vaadelda irooniat kitsamalt kohanemise problemaatika raames. Kohanemise probleem (kasutades seda sõna kogu tema mitmetähenduslikkuses kuni kollaboratsionismi ja reetmiseni välja) tõuseb teravamalt päevakorda siis, kui võimaluste hulk, mille seast tuleb teha valik eksistentsi võimalikult parimal viisil säilitamiseks, on muutunud väikeseks. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, […]

Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas

Suured paneelelamud oma väikekorteritega tähistasid selgelt nõukogude okupatsiooni domineerimist, neile vastandusid suvilad, kus skandinaavia stiili viljeldes simuleeriti lääneeurooplaseks, vabaks inimeseks olemist. Toonased suvilad on vaevatud inimeste lohutusarhitektuur. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Stalini surmale järgnenud […]

Põimuvad meeled- mõistused

Alljärgnev püüab leida nende Surmade ja Sisenemiste koha- ja ajamääratlust. Autori Surm ilmutab end selgemini igasugu mitte-institutsioonides. (POOLSURNUD AUTOR)/ Autori portree Surnuna-Elavana/? ACADEMIA NON GRATA JUHTUM {Miks kõik mind vihkavad, kui ometi olin nii kena ja lubasin kõigil mu imepärasele Sündmusele tulla?}[[ Albert Goldman, “The Lives of John Lennon,” NY, Doubleday, 1976]] – {{Yoko Ono}} […]

“See pole mäng” : süvaesteetika ja kollektiivmäng

Kasvav digitaalsete võrgutehnoloogiate sulandumine ja mobiilsus on äratanud uusi massilise sotsiaalse suhtlemise viise, milles kohtuvad füüsiline ja virtuaalmaailm. Käesolev artikkel uurib ühte nende ekstreemvõrkude tulemust, arenevat süva ({immersive}) meelelahutuse žanrit kui ühistegevuse käivitamise potentsiaalset vahendit. Kasvav digitaalsete võrgutehnoloogiate sulandumine ja mobiilsus on äratanud uusi massilise sotsiaalse suhtlemise viise, milles kohtuvad füüsiline ja virtuaalmaailm. Käesolev artikkel […]

Sofismid

Sofism jagamisest Kujutle, et ma tulen sinu juurde ja teatan, et mul on õunu ja ma tahan need meie vahel ära jagada. Siis teatan ma, et neli jagatud kahega on kaks, ja asetan enda ette kaks suurt ja sinu ette kaks väikest õuna. Sa protesteerid, et ma olen suured ja väikesed õunad jaganud ära ebavõrdselt, […]

Seitsmes Moosese raamat

Kõrkjad sahistavad neisse sosistatud saladusi ja jõe vaikne visadus kannab endaga korvi, milles on äsjasündinud poisslaps. Midagi ei saa muuta, jõgi jätkab oma teed Vahemere suunas, korv õõtsub päikeselootsiku sihikindlusega ja poiss naeratab läbi une. *** Mäletan selgesti seda hommikut, mil sigaretti tõmmates seisin vastu üsna laia jõe kallast ja lasin silmadel libiseda üle all […]

Südames olen ka mina mullateadlane

Ühel päeval pani keegi mulle nii osavalt jala taha, et ma kukkusin otse mulda. Ja et viimasel ajal olid olnud valdavad viljakad vihmasajud, läksin ka kohe kasvama. Ega ma ennegi mingi eriline avaliku elu tegelane olnud, aga nüüd muutus mu eksistents kohe väga salajaseks ja huvitavaks. Selgus, et ma olen kõigest täiesti valepidi aru saanud. […]

Dialoog kultuuri autentsusest

CLAUDE: Tere, Jean. Jälle oled mingi välismaise raamatu lugemisega ametis. JEAN: Tere sullegi, austatud teadlane. Kas pole sinagi pühendanud oma elu teistele kultuuridele? CLAUDE: Teistele vanadele kultuuridele, mitte mõnele subkultuurile. JEAN: Ma loen kodumaist kirjandust hea meelega. Siin on aga üks konks… CLAUDE: Ja see oleks, austatud mõtleja. JEAN: Kui ma kodumaist kirjandust loeks valimatult, […]

Dialoog teadmisest

Šamaan: Tere, austatud filosoof. Filosoof: Tere, tere. Vaevalt saab vestluse mustakuue-mehega lõpetada, kui veel kummalisemate ilmavaadete esindajad välja ilmuvad. Šamaan: Sisult on minu ilmavaade võibolla teoloogi omast kummalisem, aga ma ei sunni kellelegi peale mõistusega võetamatuid väiteid. Filosoof: Mõistusega võetamatut on ju sinu ilmas rohkem, austatud… austatud… Šamaan: Šamaan. Jah on, aga ma ei sunni […]

Eesti kirjanduse põhijooned

esimene joon läheb mööda peipsi läänekallast ja pöörab mustvee silla juurest torma peale teine joon läheb läbi antsla mõniste suunas, teeb hargla küla juures tiiru ja suundub tagasi põhja poole kolmas joon teeb ringi ümber altja kõrtsi ja võtab suuna käsmu kiriku peale neljas joon kulgeb üle kuressaare undva sadama suunas, läheb üle soela väina […]

Miks ikkagi peab eksisteerima mõttekeel

“Aga miks,” küsib Tädi tajutava karmusega, “peab see olema {keel}?” Tädi räägib Riigikiriku häälega ja tema kompromissituses on midagi hirmutavat. Siiski on ta seekord nõus tegema mõned mööndused. Esiteks ta möönab, et on olemas uskumused ja soovid ning tõsiasi, et neil on intentsionaalne sisu; see tähendab, on tõsiasi, millise propositsiooni kohta intentsionaalne uskumuse või soovi […]

Mänguteooria

Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bioloogias, filosoofias ja mujal. Varajasim raamat mänguteooria kohta on 1944 ilmunud John von Neumanni ja Oskar Morgensterni “Mänguteooria ja majanduslik käitumine” ({Theory of Games and Economic […]

Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX. Valkena saunalugu.

Hirmus usuvõitlus Emajõe kaldal, mis juba tuhatkond aastat käib ja raugemise märke ei näita: mungad kütavad teatud keriseahju nii kuumaks, et inimene suudab seda välja kannatada ainult hädavaevu, sealjuures võttes end alasti, peksavad ennast vitsakimpudega (vihtadega), kallates oma keha külma veega, suretavad nõnda liha koos kõigi kaaspiinlejatega. Juurde joovad need askeedid odrateradest tehtud ning humalatega […]

KALA mäng – juhend õpetajale

Mängida saab siin: [http://kala.elfond.ee->http://kala.elfond.ee] Kasutusjuhend: [siit->http://www.elfond.ee/et/component/content/article/8-meri/1546-kala-maengu-kasutusjuhend] {{{Mängu taust}}} KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. Investeeritud raha toodab end kuhjaga tagasi. Edu toob julge, agressiivne äristrateegia. Mida rohkem mängijale raha koguneb, seda rohkem jaksab ta uusi […]

Tehiskultuuri loomine

Käärime käised üles ja asume kohe kultuuri loomise juurde. Tehiskultuuri loomist ja toimimise iteratiivne protsess on kujutatud joonisel 1.  Joonis 1. Tehiskultuuri loomise ja toimimise protsess Esimeseks faasiks tehiskultuuri loomisel on lähtepunkti arutelu ja kokkuleppimine. Lähtepunktiks on lihtsalt mingi idee sellest, millist tehiskultuuri tahetakse teha. Aga selleks võib olla ka näiteks probleem, mida loodava tehiskultuuriga […]

Jumala juurde saamise test

1. kas te olete laulnud karjatee vaikuses põrnika kumedat laulu (2 p) 2. kas te olete sügava vaikuse kohal anunud jumala armu (4 p) 3. kas te olete silmitu koopasuu ees varisend halinal põrmu (1 p) 4. kas te olete heidelnud maailma veerel jalas katkise põlvega püksid (5 p) 5. kas te olete hingeldand katuste […]

Uus humanitaarteaduslik ajakiri Methis

Tartu Ülikooli juures hakkab ilmuma uus ajakiri Methis. Nimi pärineb sel ajakirjal Ateena ema ning peale selle veel arukuse ja hea nõuande jumalanna Μῆτις (Mētis) nimest[[Vt teadus.err.ee uudist “[Uus humanitaarteaduslik ajakiri Methis->http://teadus.err.ee/arhiiv?cat=1&id=94&pg=1]”.]]. Oluline oleks siinkohal märgata, et “t” Ateena ema nimes on aspireerimata. Üks täht võib olla aga väga oluline. Kui proovida transkribeerida see eestikeelne […]

Inimeste kataloog

{tulevikus sündivaid eestlasi:} Akulinina, Aksella Ernits, Ege Kruuslaid, Udo Kullisaar, Alfred Lampin, Gregg Pütsep, Raivo Pärnamägi, Eni Rudakov, Siiri-Marina Roossaar, Iti Säga, Tiit Tiisand, Luule {pluss-miinus:} Kallastik, Juhan Kästin, Rudolph Kütsin, Taimi-Helena {ei sünni kunagi:} Leisner, Kati Rahkin, Mart Ramijalg, Endel Ronin, Ljudmilla Saks, Leelo Semtsova, Rita Valdur Mikita

Elagu aseksuaalne revolutsioon !

Meie bändis mängis aastaid tagasi kitarri vene noormees Daniil, kellega oleme siiamaani sõbrad. Nii häid soolosid pole Kevadbändis enne ega pärast kunagi mängitud. Eilegi kohtasime teda Zavoodis ja nõudsime talt oma mikrofoni tagasi. Daniil aga rääkis meile ärevalt oma öistest juhtumistest Tartus. Tallinnas oli mingit skulptuuri teisaldatud, mispeale venelased olid linnas suure mässu korraldanud. Daniil […]