Luule

Teised meist

Jaapani luuletus aastast 889: Fune o samu Miya hata-ori-me Kudamaku on(o) Kirikiri to soro Ja Alan L. Milleri tõlge inglise keelde: Is it the cold wind Or perhaps the work Of the weaver woman— that rapid buzzing sound?

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest

Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja hävitamiseks, lauda hävitamiseks, karjatara rüüstamiseks, et selle härg oma laudas ei seisaks,<br< div=””> Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja […]

Kuidas kirjutada luuletusi

1. pressida täiskuu vastu taevakasti, nii et välja pritsiks kuldseid usse. nii hoida. 2. kaevata minejad maa sisse, kribigu nood mõned maapealsed märgid laskuva muti esikäppadele. mutt liigub allapoole. luuletus levib maapilkases. 3. siseneda elektronide maailma. võõbata loodusseaduste järgijad punaseks, eksinud siniseks. elektronide lüüriline kuma kitib kinni paigad, kust maailm lekib. nii hoida. 4. luuletada […]

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, mida […]

Anzu eepos

Sähvata teele, sea kindlaks tähtaeg, jumalatele, kelle ma loonud, too välja valgus, tee täielikuks, ärata oma lahinguvõimed, välkugu sinu metsikud tuuled, mingu ta peale! Tiivuline Anzu alista, kasta maad, kus see loodud, tema elupaik laiali paiska, soomusrüü raksatagu tema peale, sinu metsik lahing ragisegu tema vastu, tõkestagu teda täiesti pööristuuled!< TEINE TAHVEL “Sähvata teele, sea […]

Meil on sõnadest maa (valik luulet)

Ma rändan seda pikka teed, seda pikka teed kuni lõpuni. Kuni südame lõpuni ma rändan seda pikka, pikka, pikka teed… Ja ma ei jää ilma millestki muust kui teetolmust, minu sellest osast, mis suri ja datlipalmide rida osutab sellele, mis on puudu. Ma lähen läbi datlipalmide rea. Kas on vaja haava luuletajale, et joonistada granaatõuna […]

Biopoeesia

Alates kaheksa­kümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Video, holograafia, programmeerimine ja arvutivõrgud on laiendanud edasi uue luule võimalusi ja ala. Nüüdses kloonide, kimääride ja transgeensete olendite maailmas on aeg kaaluda uusi suundi luulele in vivo. Alates kaheksakümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Minitelist varajase koduarvutini kirjutamise ja lugemise keskkonnana oleme olnud tunnistajateks uute poeetiliste keelte arengule. […]

Mardikad ja seened

Tüdruk kastab näpu vette ja joonistab oma silmamunale, kuidas tapamaja kohale tõuseb punane kuu. Vaikus, mille keskpunkt asub pöidlas. / Mustasõstrapõõsad hõõruvad ennast vastu pimedust. Hiiglaslik kass valmistub hüppeks. / Tüdruk kisub riided seljast, kleebib laubale margi ja laseb end postkasti, jalad kuu poole. Valgete kummikutega kirjakandja istub pööningul, käed põlvedel. Umbes 2007. aasta paiku […]

Dialoogid arvamustest

I Põllumees: Kas teie olete see kuulus filosoof? Demokritos: Mina see olen. Kas soovite minult mu tarkusi õppida, kaaskodanik? Põllumees: Tegelikult meil siin maal pole polist ja kas just õppida… Aga mõned küsimused on mul küll. Demokritos: Lase siis tulla, sõber tarkusehuviline. Põllumees: Sa eristad arvamusi teadmistest… Demokritos: Kui hea kuulda, et keegi mu teadmiste […]

Burnt Norton

T. S. Eliot {τοῦ λόγου δὲ ἐόντος ξυνοῦ ζώουσιν οἱ πολλοί ὡς ἰδίαν ἔχοντες φρόνησιν I. p. 77. Fr. 2. ὁδὸς ἄνω κάτω μία καὶ ὡυτή I. p. 89 Fr. 60.} [[Tsitaadid Herakleitoselt, mille võib tõlkida “Kuigi tarkus on sama, elavad paljud nagu neil oleks omaenda tarkus” ja “Tee üles ja tee alla on üks […]

Vaatan vastu halli võlvi… Luuletused

{{{Sõudjad}}} Siit sõuame laiale merele, meist kallas jääb kaugele maha. Ei kedagi tagasi saarele – on kuulda – meist minna ei taha. Meil purjed on valged ja punased, me mõtleme, nähtavast, palju, kui näod on tõsised, tasased, kui aerusi lüüakse valju… Me sihiks on paistmas sinetav maa, kus kallas, need rasedad rannad. Veel tundmatuks jääb […]

Johann Wolfgang Goethet imetledes

{“Siin näen teid jälle, viirastuvad kujud, kes olnud noore, nukra pilgu troost! Kas, kangastus, jään võrku, mida kujud? Kas hing veel haarat muistsest petteloost? Sa tuled, tunglev parv, sa voolad, ujud – hää küll, siis tõuse öisest uduvoost! Mu põu täis liigutust, täis noorusjõudu su tundes sahisevat võlusõudu.” Johann Wolfgang Goethe} {{{Goethe sajanda surmapäeva puhul}}} […]

Haikusid

Matsuo Bashõ (1644-1694) Tõlkinud Uku Masing Õli sai otsa, püüdsin magama jääda. Oh, kuu mu aknal! * Oh, väike lõoke, lõõritad päeva läbi. See on ju nii pikk! * Virgu, oh, virgu, teen sinust oma sõbra, magav liblikas. * Kuivanud oksale kossutab kylmetav ronk. Sygise õhtu. * Suvised kõrred, langenud sõdurite ulmade jäljed. * Teeveerel […]

Päevauudiseid eetrist

Salingerist kirjutati mitusada doktoritööd, kümneid tuhandeid artikleid, et osta tõrksaile naistele ehteid, reklaamis näidatuid, muidugi. Nüüd on ta läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Tiibetlane Gautama tilgutas tasapidi mõistmist aaria keelte lömastatud ajudesse, aga viiruste vulkaanipilved üle mandrite purskusid monokultuurseks vaibaks, tiibetlased isegi nüüd on läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Aastal kaks tuhat üheksasada […]

Milarepa laulud

Kõuekõmin peagi vaibub, vikerkaargi peagi haihtub, maised rõõmud nagu uni. Himud koovad kurja võrku, hukatuse sisse viivad. Eilsed varad täna kaovad, täna elad, homme sured. Sõbrast saanud vaenlane – värske toitki roiskub solgiks. Kurja vilju ise lõikad, kindel varjupaik vaid headus! pahest puhtaks pühi meel, sest aeg on käes, jah, aeg on käes! Elu kaduv, […]

Luuletused

{{{Lauliku talveüksildus}}} Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest, minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest; lumi kogub aia äärde, valu minu südame. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest. 1898 {{{Kas ma Eestit unes nägin?}}} Kas ma Eestit unes nägin? […]

Eile nägin ma Eestimaad

{{{Eile nägin ma Eestimaad}}} Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaaži ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid – eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimusilm nii hämaras, vaik […]

Luuletusi

{{{Uni }}} Öötaevas sätendab kuu hõberoos, lööb sädelema vete jahe viru kui lilleväli sinimustas voos. Tuul tiibu laotab, unine ja vilu. Siis lennuks minu vaimgi tiivustub kuupaistel, läbi kroonilise une. Mu templivare äkki kirgastub: leek särab altarile puhken tule. Sääl võlvistikus voogab magus aur ja vahelt rooside mind valvab Jumal. Ta pilk on tasane kui […]

Kaheksa aastat Juhan Liivi elust

KATKE MONOGRAAFIAST. 1. VÄIKE-MAARJAS. Nagu tihti, nii olenes ka Juhan Liivi iseseisev elluastumine juhuslikest asjaoludest. Kuid nagu niisama tihti, määrasid need juhuslikud algsammud kogu tema tulevase elu suuna. Tema vend Jakob oli pärast Kodavere kihelkonnakooli lõpetamist ja õpetajaeksami õiendamist saanud a. 1879 Kavastu Varujas abikooliõpetaja koha, kust siirdus järgmisel aastal Virumaale Väike-Maarjasse Triigi Avispeale kooliõpetajaks […]

Hispaania inimene ta kirjanduse valguses

Hiiglaslikumalt kui ükski teine rüütlikirjanduse kangelane ker­kib meie ette 17. sajandi alguses rändava rüütli Don Quijote kuju. Vaimusilma ees viirastused rüütliromaanidest, mida ta alla neelanud, südames naise kuju, keda kunagi pole olemas olnud, ja käes oda, mis ülekohut peab uuesti heaks tegema, nii lahkub Don Quijote ühel hommikul oma külast, kaasas truu Sancho Pansa. Kihutet […]

Õpetuste kulgemine ajas ja ruumis

“Ida mõtteloo leksikonis” käsitletavate mõttesuundade, mõttevoolude ehk õpetuste põhiosa on tekkinud kahes kultuuripiirkonnas: Indias ja Hiinas. India õpetustest vaatleme sissejuhatuses hinduismi, džainismi ja budismi; Hiina õpetustest konfutsianismi ja taoismi. Kummagi kultuuripiirkonna mõttelugu ei piirdu loomulikult ainult nende õpetustega, kuid ajalooliselt oli muude mõttesuundade kujunemine ja arenemine suuremal või vähemal määral nendest mõjutatud. Indiast ja Hiinast […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Luulekunstist

Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja “Keel ja Kirjandus” numbreis 7-8/1982. Kommentaaridega tekst on siin: [http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html->http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html] Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. — 1. Luulekunstist endast ja tema liikidest; millised on neist igaühe võimalused; kuidas peavad lood olema üles ehitatud, et luuleteos hea oleks; ja veel: kui paljudest […]

Tontide eest taganejate sõdurite laul

Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime syydata merede vee. Oma varjudel astume ikka ja lippudeks on meie käed, kuna viimased siiski veel vabad on Jumala taevaste mäed. Meie hobused […]

Meil on sõnadest maa (arvustus Mahmud Darwishi luulekogu eesti tõlkele)

{[Mahmud Darwish, „Meil on sõnadest maa“->http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?200510] Valitud luuletusi aastatest 1984-2008, araabia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 94 lk.} Eriti hea on tõdeda, et ka eesti keeles on viimasel ajal hakanud üha rohkem ilmuma tõlkeid araabia ja muudest idakeeltest. Araabia keelest on tõlgitud „Koraan“ (Haljand Udami poolt, ilmus 2007. […]

Hümniline Runnel

{Sajandi kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul.} Need on avavärsid Hando Runneli laulupeokantaadist ”Laulu algus”, kirjutatud 1969. aasta juubelilaulupeoks. Selle muusikateose puhul on tavapärane, et kõneldakse autorina üksnes heliloojast, Veljo Tormisest. Nagu ka paljude teiste viisistatud Runneli tekstide puhul. Need on loomislaulud, nende puhul puudub vajadus küsida sõnade autori järele. ”Laulu algus” järgneb laulupidudel kohe […]

Loomaluule võimalused

Idee rakendada loomad inimlike märksüsteemide vankri ette on väga vana mõte. Enamik selliseid katseid on olnud seotud rituaalide või ennustamisega. Ennustamise alla võib teatud mõttes liigitada ka loomade kirjutatud luuletusi. Loomaluuletuste puhul tuleb eelnevalt märgistada maa-ala ja kindlatel kellaaegadel loomade asupaika määrates saame selle vastavusse seada eelnevalt loodud märksüsteemiga. Luuletus {Punik ja Mummu} on kirjutatud […]

Laul Cipramilist

laanes kasvab kuss ja männ [[Pühendatud kõikidele inimestele, keda rõhub nende mädanev hing.]] kuss on kuss ja männ on männ männi taga elab män männa kaasaks on wu-män ka on neil üks väike sann sanna taga mängib san et on hirmus onu Sam rusikas on väike känn hirmus lidub põdd ja jänn pätiks läinud väike […]

Indrek Pargi müsteeriumid

Valdur Mikita   Soovitan kõigil lugeda {{Indrek Pargi}} raamatut {Ebatavalise luule käsiraamat}. See on ülevaade luuletustest, mis on irdunud klassikalise luule prototüübist sedavõrd kaugele, et nende sirvimine eeldab lugejalt tugeva semiootilise disponeerituse olemasolu. Kuid isegi siis, kui seda pole, tasub raamat ennast ära. Muude asjade kõrval pühendab Park mitmeid lehekülgi ka luulele kurttummade maailmas. Tema […]

Lennujaam (surnud loodus)

Domingo de Ramos (Tõlkinud Kaisa Maria Ling)   Peruu eksperimentaalne luuletaja Domingo de Ramos (snd. 1960) hakkas kirjutama Peruu sisekonflikti ajal. Kuigi kodusõda kajastati nii riiklikus kui ka rahvusvahelises pressis väga vähe, oli Peruus sel ajal elav kirjanduslik liikumine, mis testimonio ja fiktsiooni abil tunnistas toimuvatest õudustest. Domingo de Ramos oli 80ndatel üks Lima sotsiaalselt aktiivseid […]