Lood

Vene superetnose reliktfaas

Impeeriumi defineeritakse tavaliselt mingi suure ühe keskvõimu all oleva territooriumina. Kõige tähtsam integraator jääb nimetamata. I. Jakovenko peab impeeriumi integraatoriks ideed ja siinkirjutaja arvates on tal õigus. Impeerium on ideokraatiline (teokraatlik, marksistlik jne) suurriik. Nõustuda ei saa aga Jakovenko efektitaotlevalt esitatud arusaamaga: keskaja lõpp Venemaal on oma ainulaadsuses dateeritav: 21. august 1991. Keskaeg Venemaal lõpeb […]

Kaheksa aastat Juhan Liivi elust

KATKE MONOGRAAFIAST. 1. VÄIKE-MAARJAS. Nagu tihti, nii olenes ka Juhan Liivi iseseisev elluastumine juhuslikest asjaoludest. Kuid nagu niisama tihti, määrasid need juhuslikud algsammud kogu tema tulevase elu suuna. Tema vend Jakob oli pärast Kodavere kihelkonnakooli lõpetamist ja õpetajaeksami õiendamist saanud a. 1879 Kavastu Varujas abikooliõpetaja koha, kust siirdus järgmisel aastal Virumaale Väike-Maarjasse Triigi Avispeale kooliõpetajaks […]

Hispaania inimene ta kirjanduse valguses

Hiiglaslikumalt kui ükski teine rüütlikirjanduse kangelane ker­kib meie ette 17. sajandi alguses rändava rüütli Don Quijote kuju. Vaimusilma ees viirastused rüütliromaanidest, mida ta alla neelanud, südames naise kuju, keda kunagi pole olemas olnud, ja käes oda, mis ülekohut peab uuesti heaks tegema, nii lahkub Don Quijote ühel hommikul oma külast, kaasas truu Sancho Pansa. Kihutet […]

Ehe vaade eesti ja vene varasemale ajaloole

{{{Merja etnosed}}} Korrastatud terminoloogia aitab kaasa ajalootunnetuse selginemisele. Termin olgu käibele võtmisest alates hõplsasti kasutatav mõtlemisvahend, millega ümberkäimine ei too kaasa lisapingutusi ega -pingeid — kuid mida teha juhul, kui tüsistused on, kuid neid isegi ei märgata enam?! Siinkirjutaja leiab, et harjumuspärasusele vaatamata tuleks laias tähenduses mõeldud termin soome sobivaga asendada. Esiteks on imelik, kui […]

„Kalevipoeg” Tammsaare tähendamissõnade kumas

{Küsis kurba kangelane: „Suuri kust saan salanõuda, kust ma vaimu valju mõõga?” Gustav Suits} On kaks sümbolit, mis eestlase jaoks on ikka märkinud ta (kultuurilise – aga mitte ainult selle) eksistentsi ja omaolemise alust, millel kogu meie tegevus ja tegevusetus on püsinud ja ikka püsib, kuigi uusi sümboleid tuleb juurde ja aeg-ajalt jälle kaob; kaks […]

Teadvustamatus

Me oleme psühhoanalüüsi kaudu teada saanud, et väljatõrjumistegevuse olemus ei seisne mitte tungist tuleneva kujutluse kõrvaldamises või hävitamises, vaid selle kujutluse teadvustamise vältimises. Sellisel juhul ütleme, et ta esineb ‘teadvustamatuse’ seisundis, aga me võime tuua ilmekaid tõendeid selle kohta, et ta võib ka teadvustamatuna mõju avaldada ja isegi nii, et see lõpuks teadvusesse jõuab. Kõik, […]

Phaidros

/245c/ Kõigepealt tuleb teada saada tõde hinge olemuse kohta nii jumalikust kui inimlikust küljest, vaadeldes selle tundeid ja toiminguid. Esituse algus on selline. Iga hing on surematu, sest igavesti liikuv on surematu; see, mis paneb liikuma midagi muud või mida mingi muu liigutab, lakkab elamast siis, kui ta lakkab liikumast./…/; /245d) niiviisi on liikumise lähtealus […]

Tungid ja tungisaatused

Me oleme sageli kuulnud kaitstavat nõuet, et teaduse peab üles ehitama selgetele ja täpselt määratletud põhimõistetele. Tegelikult ei alga selliste määratlustega ükski teadus, ka kõige täpsem mitte. Teadustegevuse õige algus seisneb pigem nähtuste kirjeldamises, mida seejärel grupeeritakse, korrastatakse ja seostesse viiakse. Juba kirjeldamise juures ei saa vältida seda, et materjali kohta kasutatakse teatud abstraktseid ideid, […]

Politeia

Platon {(VII raamat 514 a-521 b)} “Pärast seda nüüd,” ütlesin, “võrdle meie loomust harituse [παιδεία] ja harimatuse seisukohalt sellise kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal […]

Kaubafetišism ja selle saladus

Kaup näib esimesel pilgul olevat endastmõistetav triviaalne asi. Kauba analüüs näitab, et ta on väga keerukas asi, täis metafüüsilisi konkse ja teoloogilisi riukaid. Tarbimisväärtusena pole temas midagi mõistatuslikku, ükskõik, kas ma vaatlen teda sellest seisukohast, et tema omadused rahuldavad inimtarbeid, või sellest seisukohast, et ta saab need omadused alles inimtöö produktina. On endastmõistetav, et inimene […]

Väärtusvorm ehk vahetusväärtus

Kaubad tulevad ilmale tarbimisväärtuste ehk kaubakehade kujul, nagu raud, lõuend, nisu jne. See on nende kodukootud naturaalvorm. Ometi on nad kaubad ainult oma kahesuguse iseloomu tõttu, ainult selle tõttu, et nad on üheaegselt tarbimisesemed ja väärtuse kandjad. Järelikult on nad kaubad ehk neil on kaupade vorm ainult sedavõrd, kuivõrd neil on see kahesugune vorm – […]

Õpetuste kulgemine ajas ja ruumis

“Ida mõtteloo leksikonis” käsitletavate mõttesuundade, mõttevoolude ehk õpetuste põhiosa on tekkinud kahes kultuuripiirkonnas: Indias ja Hiinas. India õpetustest vaatleme sissejuhatuses hinduismi, džainismi ja budismi; Hiina õpetustest konfutsianismi ja taoismi. Kummagi kultuuripiirkonna mõttelugu ei piirdu loomulikult ainult nende õpetustega, kuid ajalooliselt oli muude mõttesuundade kujunemine ja arenemine suuremal või vähemal määral nendest mõjutatud. Indiast ja Hiinast […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Luulekunstist

Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja “Keel ja Kirjandus” numbreis 7-8/1982. Kommentaaridega tekst on siin: [http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html->http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html] Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. — 1. Luulekunstist endast ja tema liikidest; millised on neist igaühe võimalused; kuidas peavad lood olema üles ehitatud, et luuleteos hea oleks; ja veel: kui paljudest […]

Eesti vennastekoguduse võitlusest rahva joomapahega

Eesti karskusliikumise ajaloo kirjutamisel ei pääseta mööda ka vennastekogudusest kui ühest tähtsast võitlusrindest rahva joomapahe ründajate hulgas. Kahjuks puudub meil uuem kokkuvõte herrnhuutliku misjonitöö ajaloo kohta, mistõttu on selgitamata ka selle osa karskustöös. Küsimust püüab esialgselt valgustada käesolev kirjutis, mis on valminud peamiselt vennastekoguduse kirjanduslikkude dokumentide kogumisest, korraldamisest ja uurimisest. Vennastekoguduse tegevus algas Baltimail 1729. […]

Eesti vennastekoguduse kirjandusest XVIII sajandi keskel

Raske on algaja sulega kirjutada midagi meie vanemast kirjandusest, sest et olemasolevad andmed on korduvalt läbi sõelutud, ja uusi pole kerge avastada kodustes oludes. Kirju­tada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjan­dusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või välismaal vargsi […]

Vanemast vennastekoguduse kirjandusest

Vaesed olid eesti vaimutoitlustamise päevad pärast Põhja­sõda, sügavama pärisorjuse varjudes, veel XVIII ja XIX sajandi käänakulgi. Need olid suitsutare elanikkude vähevalgustatud päevad. Saksa armust antud raamatute vaesuses seisis muidugi Piibel esikohal. Aga saksa kirikuõpetajate hoiak ei suutnud kirjasõnast elavamaid meeleolusid äratada, lugemishimu sütitada. Vennaste­koguduse lugemised ja ettelugemised olid iseäralikumad. Ven­nastekoguduse laul hämariklaste „valitud” ringis mõjus […]

Charmides

{Charmides (153a-176d) Tõlkinud Jaan Unt (ilmunud: F. Kessidi. Sokrates. Tallinn: Eesti Raamat, 1987) Sama tekst koos kommentaaridega siin: [http://www.ut.ee/klassik/platon/charmides.html->http://www.ut.ee/klassik/platon/charmides.html]} Olin eelmisel õhtul tagasi jõudnud väeleerist Poteidaia all ning läksin pärast pikka eemalolekut rõõmuga harjunud vestluspaiku külastama. Astusin sisse ka Taurease palestrasse Basile pühamu vastas. Seal oli palju rahvast; oli neid, keda ma ei tundnud, enamjagu […]

Monadoloogia

Monadoloogia 1. Monaad, millest me siin räägime, pole midagi muud kui lihtne substants, millest koosnevad liitsed asjad [composés; composita); “lihtne” tähendab ’ilma osadeta’. [ (Teodiike, §10)] 2. Ja lihtsad substantsid peavad olemas olema, sest liitsed asjad on olemas; sest liitne asi pole midagi muud kui lihtsate [substantside] kuhi või agregaat. 3. Ja kus ei ole […]

Otsustusvõime kriitika

{{{Esimese trüki eessõna, 1790}}} Tunnetamise võimet aprioorsete printsiipide alusel võib nimetada puhtaks mõistuseks ning tema võimalikkuse ja piiride uurimist üldse puhta mõistuse kriitikaks, kuigi selle võime all mõistetakse ainult mõistust tema teoreetilises tarvituses, nagu see esimeses teoses selle nime all ka oli, tahtmata veel uurimise alla võtta tema võimet praktilise mõistusena tema eriliste printsiipide järgi. […]

Tardo liin

Nõnda seda linna omal ajal kutsuti. Siis, kui saksad nimetasid teda Dorpatiks, ka siis, kui ta sai ametliku nime Jurjev. Ja siis ikka veel, kui nimi hakkas Tallinnamaa meeste ja naiste mõjul oma kõla muutma ja läks üle Tartuks. Põlva ja Kanepi kandis ja kaugemalgi lõunas tundis seda linna iga sealne kikas, kes hommikul päikesetõusul […]

Kuninglik jalutuskäik

Üks kiri: “28.okt. 1981. Armas Madis, pidanuksin ammugi juba kirjutama ning Sind külaskäigu eest tänama – jätsin Sulle kirjagi uksele viitega seks puhuks; kui naastes läbi tuled, see rippus seal kümmekond päeva niisama, nojah, Lii lebas tollal haiglas ja oli paljugi lootust paranemisele, Su käigule järgmisel päeval tuletasime meelde jalutuskäiku Peedule, kui veel juhtud mäletama, […]

Saatanlikud värsid (katkend)

{{{-I-}}} {{{INGEL GIBREEL}}} {{{- 1 -}}} “Et uuesti sündida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa kõigepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb kõigepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas küll jälle uuesti naeratada, kui sa kõigepealt nutnud ei ole? Kuidas küll võita kallima südant, härra, ilma sügavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti […]

Armastusest

{Loeng Kõrgemas Usuteaduse Instituudis (1959) (valitud lõigud)} Milleks hyyda armastuseks saamahimu ja kahe pisikese ajutist ja poolikut relvaderahu, et tungid (yhtlasi tunded) on siis kõik need, mis kuuluvad “endamaksmapaneku” kategooriasse. Need on säärased, nagu ahnus, võimuhimu, viha, kadedus, edevus jne. Kõik need on tõhusamad ja täiemad ja “inimlikumad” kui armastus (kõikide kylgedega). Nad on “mehisemad”, […]

Rahvuse olu ja rahvuslus

{Ühiskondlikus elus} rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste {vaimne sisustamine}: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses esmatäht­suslikule […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

BODHISATTVA TÕOTUS

Ma võtan enda kanda kõikide kannatuste koorma. Ma olen kindlalt otsustanud seda teha ja ma kannatan selle välja. Ma ei page ega põgene, ma ei tunne hirmu ega värise, ma ei kohku ära. Ma ei pane seda maha ega pöördu ümber. Miks? Ma lihtsalt ei saa teisiti, kui võtan enda kanda kõikide olendite kannatuste koorma. […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest Kõigepäält tuleks siis öelda, kust nimetus «šamanism» pärineb. See on evenkikeelne sõna ja sääl on ta «š» või «h»: «ša-» või «ha-man», pika a-ga, rõhk viimasel silbil, üks tunguusi-mandžude sõna, mida olevat kasutanud mongolidki, ainult selle vahega, et esimene vokaal on pikk ja rõhk esimesel silbil. Vaieldakse sõna päritolu […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

10. Nõia olemuse arutlemisi: petturisand ja haige hüpnotisöor Et ühiskond vajab igasuguseid oskusi, kasutab nende hankimiseks mõeldavaid võimalusi, siis on loomulik, et ravijaid, ennustajaid ja toiduavastajaid – need on nõia kolm päämist ülesannet – ei saa olla ühiskonnas väga palju, ehkki potentsiaalselt võiks säärane olla iga inimene ning mingis mõttes iga oskus soodustab toiduleidmist. See […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad Väga tavaliseks anniks vaimult, väelt on eriline laul. See on nii täiesti inimese eraomand, et teised ei julge ega tohi seda laulda, kuigi nad laulu teavad ja võiksid laulda. Enamasti see laul sureb koos inimesega. Harvemini laul pärandatakse kellelegi, kes ei tarvitse mingil kombel olla sugulanegi. Mõnel indiaani hõimul […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Futurism

Olete muidugi kuulnud futurismist? See on uus vool kunstis. Tema jaatavad põhijooned on veidi segased, kuid ei­tavad küljed selle eest üliselged. Nad ütlevad: „Maha kõik vana! Maha kõik, mis enne meid on olnud! Maha kõik, mida meie pole teinud! Maha Hellas, renessanss, Shakespeare, Goethe, Dostojevski!” Futuristid unustavad, et nende peas midagi päris uut ei või […]

Ilukirjanduse tähtsusest tänapäeval

Rääkida ilukirjanduse tähtsusest, tähendab rääkida ilukirjan­duse mõjust lugejaskonnasse. Aga selle mõju kindlaksmäära­mine ja hindamine on üpris ebamäärane asi. Siin liigume palju enam igasuguste eelduste ja oletuste kui sündmuste ja tõsiasjade vallas. Isegi kui asuda laiemale alusele ja küsida, kuidas mõjub luge­mine üldse lugejaskonnasse – arvestades mitte ainult ilukirjan­dust, – on väga raske anda kindlat positiivset […]

Boreaalne platoo

kõige esmalt on see kultuuride konflikt : jõhker ja ilma lahendita. mina olen konflikti lävi. ma ei tea midagi sellest, kas on veel mõned läved või olen mina ainus. võibolla loomad on. aga nad ei räägi sellest. nad ei taha. aga mina räägin. ma õppisin rääkima. teine asi on see, et mitte miski, mida ma […]

KALA mäng – juhend õpetajale

Mängida saab siin: [http://kala.elfond.ee->http://kala.elfond.ee] Kasutusjuhend: [siit->http://www.elfond.ee/et/component/content/article/8-meri/1546-kala-maengu-kasutusjuhend] {{{Mängu taust}}} KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. Investeeritud raha toodab end kuhjaga tagasi. Edu toob julge, agressiivne äristrateegia. Mida rohkem mängijale raha koguneb, seda rohkem jaksab ta uusi […]

Tehiskultuuri loomine

Käärime käised üles ja asume kohe kultuuri loomise juurde. Tehiskultuuri loomist ja toimimise iteratiivne protsess on kujutatud joonisel 1.  Joonis 1. Tehiskultuuri loomise ja toimimise protsess Esimeseks faasiks tehiskultuuri loomisel on lähtepunkti arutelu ja kokkuleppimine. Lähtepunktiks on lihtsalt mingi idee sellest, millist tehiskultuuri tahetakse teha. Aga selleks võib olla ka näiteks probleem, mida loodava tehiskultuuriga […]

Eestipärasest ristiusust

Rääkida sellest kui palju tahes, aga iialgi ei jõua kõneleda küllalt, mitte kunagi ei ole võimalik rõhutada liialt, et meie olukord on lootusetu, just samuti nagu juutidel kaks tuhat viissada aastat tagasi. Aga sellest tuleb rääkida, kisendada valjumalt kui Jeeriku pasun ja kriiskavamalt kui too kotkas, kes Aamosele istus Jehoova templi harjal. Tuleks käia ringi […]

Usu olemus

Dalai laama Tartu Ülikooli aulas 3. oktoobril 1991 peetud loeng [Sõnumitooja nr. 9 (45) 1991->http://www.eao.ee/index.php?page=sonumitoojad] Lugupeetud rektor, üliõpilased ja sõbrad, kes te siia olete kogunenud! Mul on väga hea meel kõneleda Tartu Ülikoolis, millel on olnud väga tähtis osa teie maa vabadusvõitluses. Esmalt tahaksin teile edasi anda oma palavaimad õnnitlused selle puhul, et olete taas […]

Mida sõjast loodetakse

[„Sõjamõtted”, 1919->http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=309&page_start=&table=Books] Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . . […]

Maarahvast

Esivanemame olid maarahvas. Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav “maarahvas”, s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas […]

Saatkonnalinn – keel kui maailm

{China Miéville romaanist Embassytown (2011)} Romaanile pealkirja andnud Saatkonnalinn on inimeste eelpost hõivatud kosmose servas asuval planeedil Arieka. Planeeti asustavad putukasarnased kohalikud elanikud Ariekeid, keda formaalselt ja austavalt kutsutakse peremeesteks (Host). Tegemist on intelligentse liigiga, kelledega suhtlemine on aga äärmiselt komplitseeritud, kuna nende keel erineb fundamentaalselt inimeste keeltest. Tegemist on inimestest äärmiselt erineva liigiga. Ariekeide […]

Keskkonna modelleerimine diakroonias

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Esmalt, et teha mingi valdkonnaspetsiifiline läbilõige filmiajaloost, tuleks selgitada, mis on filmiajalugu. [Peter Greenaway väidab, et me pole siiani näinud ühtegi filmi, niinimetatud filmiajalugu hõlmab 112 aastat illustreeritud teksti-> Loeng võitlevast kinost […]

Selektsionismi viletsus

Mõnikord juhtub, et tolerantsusprintsiip pannakse tõsiselt proovile, ja vähemalt minu kogemuse põhjal ei juhtu see mitte kuskil nii tugevalt, kui kokkupuudetes kõige innukamate neodarvinismi pooldajatega inimteadustes. Need inimesed on koondunud mitme lipu alla: sotsiobioloogid, evolutsioonipsühholoogid, geeni-kultuuri koevolutsionistid ja memeetikud. Nende reduktsionistlikud formuleeringud ja papist stereotüübid seisavad otseses vastuolus selle viljaka arusaamaga inimlike teadmiste ja kogemuste […]

Lihavõttesaare lugu – ökomüüdist mõistmiseni

Lihavõttesaarest on saanud inimeste endi poolt toime pandud ökokatastroofi võrdkuju. Lühidalt kokkuvõetuna kõlab see lugu nii. Oli ilus paradiislik saar. Siis saabusid sinna inimesed. Eestleitud Eedeni aiale sarnanevad tingimused põhjustasid rahvastiku plahvatusliku kasvu. Nad hakkasid rajama hiiglaslikke kivikujusid. Nende liigutamiseks vajati puitu, mille saamiseks raiuti maha saart katnud metsad. Metsade kadumine viis mulla erosioonile ja […]

Esseest

Elame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu kõigil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niivõrd omaseks, et kanname neid üle ka asjadele, millel on vähe ühist suurusemõõtudega. Kultuurinähete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist käibeväärtust kui individuaalset kvaliteeti. See arves­tus, mis võiks õigustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kir­janike enda ja isegi […]

Erinevus geomeetrilise vaimu ja peenuse vaimu vahel

On olemas kaht liiki vaime, üks on geomeet­riline ja teist võiks nimetada peenuse vaimuks. Esimesele on omased aeglased, ranged ja paindumatud arusaamad; viimasele aga on omane mõtte nõtkus, mida ta üheaegselt rakendab talle meeldiva olendi mitmesuguseil meelepäraseil osadel. Ta läheb silmade kaudu südameni ja väliste liigutuste kaudu tunneb ta ära, mis sün­nib sees. Kui need […]

Matemaatiline huumor

„Kõik on siin hullud,” ütleb Alice’ile Cheshire’i kass, kes on nii osav nägematuks muutuma, kuni jääb õhku vaid irevil suu. Kõik on hullud, kuid selles hulluses onmeetodit. Ei ole olemas ainsatki inglast, kes ei tunneks „Alice’i imedemaal” või „Läbi peegli”. Veelgi rohkem kui meil „Tuhat üks ööd” või Anderseni muinasjutud või Lutsu Tootsi-raamatud on kõigil […]

Kultuurmaastikud ja nende väärtused

On huvitav märgata, et kogu keskkonnateadlikul ja rohelisel liikumisel, kõigil neil maa sõpradel ja loomade vabastajail on üks ja ühine ideoloogia. Neile ei meeldi progress, tehnilised uuendused. Nad ei salli kapitalismi, vaba turumajandust. Neile on vastumeelne sõnavabadus ja ideeline pluralism. Seda viimast on näha kasvõi sellest, kui kirglikult nad materdavad kõiki oma oponente, kus ja […]

Roheline religioon

1 Keskkonnakaitse on tore asi. Tänu sellele on kasvõi juba õhk linnades palju puhtam. Aga asjal on ka teine pool. Roheline mõtlemisest on saanud usuküsimus. Roheline religioon, võiks öelda, lausa maailmareligioon. Ega religioonis ei pea ju kohe tingimata jumalad olema. Religiooni võib kirjeldada ka eluviisi või mõtteviisina. Eetika, tegevused, väärtused, institutsioonid, traditsioonid ja rituaalid on […]

Märkusi teksti „Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika“ juurde

Ei saa öelda, et Niklas Luhmanni käsitlust Eesti kultuuriruumis väga tuntaks. Meil on süsteemide ja süsteemiteooriaga enamasti tegelnud loodus- ja reaalteadlased, ka juhtimisteoreetikud, kuid seda kõike mitte Luhmanni „võtmes”. Eestis on kindlasti tänapäeva mõtlejatest Bourdieu või Habermas palju tuttavamad. Samas on Luhmanni teooria puhul tegemist ainesega, mille reflekteerimine võiks olla igati viljakas, kuna Luhmann on […]

Arutlus metafüüsikast

1 Jumala täiuslikkusest ja et Jumal teeb kõike kõige soovitavamal viisil Kõige levinum ja kõige tähenduslikum arusaam Jumalast, mis meil on, on küllalt hästi väljendatud nende sõnadega, et Jumal on absoluutselt täiuslik olend, kuid selle järelmeid ei võeta piisavalt arvesse; ning et sellesse rohkem süveneda, on kohane märkida, et looduses on palju täiesti erinevaid täiusi, […]

Hümniline Runnel

{Sajandi kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul.} Need on avavärsid Hando Runneli laulupeokantaadist ”Laulu algus”, kirjutatud 1969. aasta juubelilaulupeoks. Selle muusikateose puhul on tavapärane, et kõneldakse autorina üksnes heliloojast, Veljo Tormisest. Nagu ka paljude teiste viisistatud Runneli tekstide puhul. Need on loomislaulud, nende puhul puudub vajadus küsida sõnade autori järele. ”Laulu algus” järgneb laulupidudel kohe […]

Sekulariseerumisest

Religioonile on läbi ajaloo omistatud erinevaid rolle. Mulle isiklikult on neist sümpaatseimad kaks. Roy Rappapordi väitel määrab just religioon ära inimkogukonna eluvõimalikkuse ehk homeostaasi piirid. Peamiseks religiooni ülesandeks on tema väitel tõeloome, mis on kogu kommunikatsiooni aluseks. Tõde on Rappapordi järgi “tõestamatutele väidetele omistatud absoluutse tõesuse omadus”. Just nii religioon tõde loobki, et omistab tõestamatule […]

Milleks meile naftatransiit ?

Sarnast ärihuvidest tõugatud hoolimatust kogeme ka Eestis. Ühtne ja lihtne probleem killustatakse paljudeks üksikjuhtumiteks, millega siis “tegelda”. Niikaua, kui valitseb kinnisidee, et me peame iga hinna eest Vene naftatransiidi teiste Läänemere sadamate eest ära tõmbama, pole ka mingit paranemist loota. Mis mind hämmastas Paldiski sadamas Greenpeace’i ja Villu Reiljani poolt kangelaslikult blokeeritud tanker [Probo Koala […]

Juudiküsimus kristlikus võtmes

Religioonilugu puudutavalt tuleb tunnistada ajalooliselt juutide väljavalitust ja Jehoovat, kes prohvetite kaudu juute inspireeris. See on kirjas Vanas Testamendis (vanas lepingus). Kuid väljavalitus lõppeb Jumala kehastumisega inimihus, Kristuse elu, õpetuse, tegudega ja surmaga. Igavene Looja lõi ühenduse inimkonnaga ja sellega võrdsustati kõik inimesed Jumala ees. Pärast Kristuse tegu on igavene ühendunud maise inimesega läbi inimliku […]

Subjektiivsus refleksiivses riskiühiskonnas

Defineeriksin riskiühiskonda kui liiga vähest determineeritust, kus koos komplekssuse kasvuga kasvab etteennustamatus. Selles võtmes on riskiühiskond Eestis juba ammu kohal, riskiühiskonna subjektid aga mitte. Riskiühiskonda on subjekt jõudnud siis, kui ta ühelt poolt riske teadvustab ja teiselt poolt suudab teha moraalseid valikuid sisemise „moraalse kompassiga“. Kasvav individualiseerumine on aga subjekti riskiühiskonnaga kohastumine. Defineeriksin riskiühiskonda kui […]

Naisuurimuse positsioonist kaasaegsel teadusmaastikul

Leena Kurvet-Käosaar Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias võib pidada rahvusvahelise (tipp)teadusmaastiku iseenesestmõistetavaks osaks, on Eesti teadusmaastikul küll kiirelt arenev, kuid paljus institutsionaliseerimata ning vaid osaliselt aktsepteeritud valdkond. Üheks oluliseks probleemiks on siin kahtlemata naisuurimusega seotud mõiste ‘feminism’ jätkuvalt negatiivne märgistatus Eesti ühiskonnas. Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias […]

Lennujaam (surnud loodus)

Domingo de Ramos (Tõlkinud Kaisa Maria Ling)   Peruu eksperimentaalne luuletaja Domingo de Ramos (snd. 1960) hakkas kirjutama Peruu sisekonflikti ajal. Kuigi kodusõda kajastati nii riiklikus kui ka rahvusvahelises pressis väga vähe, oli Peruus sel ajal elav kirjanduslik liikumine, mis testimonio ja fiktsiooni abil tunnistas toimuvatest õudustest. Domingo de Ramos oli 80ndatel üks Lima sotsiaalselt aktiivseid […]