Lood

Veelkord eestipärase ristiusu võimalikkusest

Kui {{Uku Masing}} kunagi selle teema tõstatas, siis tähendas eestipärane ristiusk ennekõike mittesaksalikku. Milline võiks eestipärane ristiusk täna välja näha? Arvan et mittesaksalikkus on tänagi, vähemasti ajaloolugemise mõttes, oluline. Muus osas võiks vast aja vaimu(stuse)st kantuna parafraseerida omaaegset rahvuslikku kraaksatust nõndamoodi: “jäägem eurooplasteks aga saagem ameeriklasteks!” Oma möödaniku tuleb meil paratamatult mõtestada või õigupoolest ei […]

Ägenev ülemaailmne heitlus energia eest

Washingtonist New Delhini, Caracasest Moskva ja Pekingini on kasvamas riigijuhtide ja korporatsiooniliidrite püüdlused saavutada kontroll peamiste nafta- ja maagaasivarude üle, sest üleilmne võitlus energia pärast ägeneb. Eales varem pole võidujooks senikasutamata nafta- ja gaasileiukohtadele olnud nõnda äge, ja kunagi varem pole nõnda palju raha, nagu ka diplomaatilist ja sõjalist musklit pandud võistlusesse, saavutamaks kontrolli suurte […]

Muusikalistest universaalidest

Vähemalt esmapilgul võib nõustuda, et maailma muusikakultuuride kogu paljususe juures oleks põhjust rääkida mingitest ühistest joontest, mis iseloomustavad erinevaid kultuure sõltumata sellest, kas nad on ühe- või mitmehääsed, vokaalsed või instrumentaalsed, rõhuga meloodilistel või metrorütmilistel struktuuridel jne. Neid kultuuriüleseid ühisjooni nimetataksegi tavaliselt muusikalisteks universaalideks. Samas peab ütlema, et muusikalistest universaalidest rääkimine on tänapäeva muusikateaduses suhteliselt […]

Meel ja keha

Mediteerija, meelestaja ei tohi olla ei lõtv ega jäik. Mida see tähendab? Seda, et ta {keha ja meel ei tohi olla lahus} nõnda, et meel uitab kusagil ja keha lamaskleb teadvusetult, meeletult (lõtvus) või et meel on fikseerunud millelegi, mis kutsub kehas esile pingeid (jäikus) – need on ühe olukorra kaks olekut. Ei, mediteerija meel […]

Internet kui neurovõrk

Kas võib juhtuda, et elektrooniliste sidevahenditega varustatud ühiskond tervikuna omandab kollektiivse teadvuse, alateadvuse ja minatunnetuse? Kui üksikutel rakkudel on kalduvus moodustada hulkrakseid organisme, on tõenäoline, et organismidel võib olla kalduvus moodustada superorganisme. Sotsiaalse superorganismi idee pole uus. Juba Vana-Kreeka mõtlejad märkasid ühiskonnas esinevate funktsionaalsete struktuuride sarnasust inim- või loomorganismi elunditega. Nii võib näiteks tootmisstruktuure võrrelda […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Postkolonialism ja Eesti

Postkolonialism on mudel, mis minu arust annab mitmeid põnevaid võtmeid eesti kultuuri ja kirjanduse ajaloo, eriti 19. sajandi käsitlemiseks. Esimesed põhimõttelised killud selle kohta avaldasin 1999. aastal artiklis “Kuidas me uurime kirjandust”. Asjad lähevad mõnikord täiesti teise suunda, kui esialgu kavandatud. Alguses oli mõte kirjutada lugu, mis seoks postkolonialismi (PK) ja eesti kirjandust. Katseid seda […]

Teispool materialismi

Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõusnud täiesti mõistusevastane materialistlik ideoloogia. Kui heita kõrvale maailmavaateks kõlbmatu materialism ja analüüsida kogu inimtunnetatavat reaalsust võimalikult ilma eelarvamusteta, transformeerub kujutlus maailmast tundmatuseni. Inimvaimu ees avanevad üllatavad perspektiivid. Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks […]

Teadvuse probleem füüsiku silmade läbi (loengutekst)

Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna vastuollu valitseva teadusliku maailmavaatega, milleks nüüdisajal on materialism ehk füsikalism. Seetõttu on kõige paremateks ekspertideks selle üle otsustamisel, kas mingi teaduslik arutlus on läinud vastuollu tänapäeva teadusliku maailmavaatega või mitte, just nimelt füüsikud. {3. aprill 2003 Biomeedikum} Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

Matemaatika ja kunst

Traditsiooniliselt paigutatakse matemaatika ja kunst inimvaimu tegevusskaalal mingis mõttes vastaspoolustele, tihtipeale neid lausa vastandatakse. Kunsti ja teadust, kitsamalt matemaatikat, ühendab nende sarnane positsioon inimese vaimses tegevussfääris. Mõlemad on elitaarsed tegevused, mis eeldavad lisaks põhjalikule erialakeele valdamisele erilist loomingulist võimekust, mida on väga raske arendada või stimuleerida. {{{1. Mis on ühist matemaatikal ja kunstil?}}} Traditsiooniliselt paigutatakse […]

Tähenduse­otsijana ruumis

Võiks oletada, et sakraalne ruum on suhteline. Jumala tajumise viisi tingib ruumi omapära, mis edasi mõteldes on tingitud ruumi looja etnilisest, kultuurilisest taustast – ehk kõige ilmsem, kui jälgida judaismis või islamis levinud religioossete kombetalituste sidusust igapäevase elu ning rahvuse ajalooga. Loogiliselt järeldades sõltub sakraalse ruumi iseära jumalamõiste ja inimese vahelise fookuse asendist. {/—/ samas […]

Loeng võitlevast kinost (Cinema Militans)

Kino suri 31. septembril 1983, kui esmakordselt võeti maailma elutubades kasutusele TV-pult või kaugjuhtimisseade. Kino on passiivne meedium. See võis küll rahuldada paljusid meie isade ja esiisade vajadusi, kes olid valmis maha istuma ning vaatama illusioone ja kogema uskumatut, kuid ma usun, et praegusel hetkel pole meil sellest enam küllalt. Uued tehnoloogiad on uutel viisidel […]

Maailm ilma võimuta

USA üleilmse domineerimise kriitikud peaksid korraks aja maha võtma ja kaaluma alternatiive. Kui Ühendriigid taganevad hegemooni rollist, kes neid siis asendaks? Selleks poleks võimelised ei Euroopa, Hiina, islamimaailm ega kindlasti mitte ka ÜRO. Kahjuks pole ühe supervõimu alternatiiviks mitte multilateraalne utoopia, vaid uue Pimeduseajastu anarhistlik luupainaja. Neokonservatiivne maailmapilt. USA üleilmse domineerimise kriitikud peaksid korraks aja […]

Biopoeesia

Alates kaheksa­kümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Video, holograafia, programmeerimine ja arvutivõrgud on laiendanud edasi uue luule võimalusi ja ala. Nüüdses kloonide, kimääride ja transgeensete olendite maailmas on aeg kaaluda uusi suundi luulele in vivo. Alates kaheksakümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Minitelist varajase koduarvutini kirjutamise ja lugemise keskkonnana oleme olnud tunnistajateks uute poeetiliste keelte arengule. […]

Etnofutu­­ristliku filosoofia võimalusi

Etnofuturismi järele tekib vajadus enamasti siis, kui puhkeb konflikt kahe või enama eri kultuuri väärtussysteemi vahel, mis on kultuuritypoloogiliselt nii erinevad, et erinevus takistab adekvaatset dialoogi nende vahel. Teisisõnu, etnofuturismi on vaja koloniseeritavatel kultuuridel. {Jovlan Olo tegemata jäänud tegudele} “Külatüdrikud, õessed, külapoisid, pooled-vennad, vaadake, naised vanamad, silmake, poisid siledad, mis sel kullal puudunesse?” Vastu kostsid vanad […]

Tähendus, radikaal­tõlge ja hägusus

Tähenduse mõistele ei maksaks rajada sügavamaid seletusi keele toimimisest, kus ‘tähendus’ võiks seostuda mingite invariantidega sõnade ja lausete taga, kuivõrd selliseid invariante pole olemas. Sest kui sellised invariandid oleksid olemas, võiks neid ühest keelest teise tõlkimisel säilitada. Esindan siinsel üritusel [[Mõeldud on “Keel ja filosoofia seminari” aastal 2002. Tekst on varem avaldatud kogumikus {Tõtt öelda. […]

Mardikad ja seened

Tüdruk kastab näpu vette ja joonistab oma silmamunale, kuidas tapamaja kohale tõuseb punane kuu. Vaikus, mille keskpunkt asub pöidlas. / Mustasõstrapõõsad hõõruvad ennast vastu pimedust. Hiiglaslik kass valmistub hüppeks. / Tüdruk kisub riided seljast, kleebib laubale margi ja laseb end postkasti, jalad kuu poole. Valgete kummikutega kirjakandja istub pööningul, käed põlvedel. Umbes 2007. aasta paiku […]

Jäljendamine õppimise meetodina

Inimesel on aprioorselt omadus tegelikust reaalsusest märgata ning “lõigata välja” vaid teatud nähtused ja nendevahelised seosed. Terviklikkuse tunde taastamiseks konstrueeritakse teadvuses mudel, mida peetakse reaalsuseks. Mis peitub eesti laste peades? Töö aluspunktideks on mõned tõdemused ning järeldused. Inimesel on aprioorselt omadus maailma teadvustamisel kasutada nn Occami habemenuga. See tähendab, et tegelikust reaalsusest märgatakse ning “lõigatakse […]

Kuidas tehti raamat eesti mehest

Mees on taandumas halvastikohastunud äbarikuks. Mees on vapra pealispinna all haige, hirmul ja nõrk. Viiekümne-aastaseid mehi elas teise aastasaja lõpu Eestis juba vähem kui seitsmekümne- aastaseid naisi. Kui hästikorraldatud ühiskonnas on mehi ja naisi võrdselt, siis meil elab vanaks suhteliselt vähe mehi. Kuidas meestekeskus üritab olukorda muuta. Meestel on Eestis vähe arste. Kui mees julgeb […]

Seksuaalne võrdsus feministliku anatoomia valguses

Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kahe soo vahelised seksuaalsed erinevusi on käsitletud juba Vana Kreeka mütoloogias. Kas feministlik anatoomia suudab naise vabastada “bioloogilisest taagast”? Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kindlasti on igaüks kuulnud või lugenud mingeid sarnaseid […]

« Naistega juhtus teisi asju »

Teine Maailmasõda, vägivald ja rahvuslik identiteet Käbi Laretei teoses Mineviku heli ja Agate Nesaule teoses Naine merevaigus Mis juhtus naistega sõjas ja miks me sellest suurt midagi ei tea? Soouurimuslikust vaatepunktist analüüsitakse seda, kuidas pealkirjas nimetatud teostes kujutatakse kodumaa kaotust, millisel viisil mõjutavad üleelatud sündmused kirjutajate/jutustajate rahvuslikku identiteeti ja nende positsiooni eksiilikogukondades. Teine Maailmasõda, vägivald […]

Kristlaste kujutluspilt juutidest keskajal

Juudid kui teised. Valitsema on lisaks vanale ja tuntule tõusmas ka uutlaadi antisemitism – kõigi semiitide vastu, välja arvatud juudid. Tänapäeva maailm pole sugugi minetanud probleeme, mis seonduvad ühiskonnast millegi poolest eristuvate ja erinevate gruppide teistsuguse kohtlemise või isegi tagakiusamisega. [[<>Algselt ilmunud ACTA ET COMMENTATIONES ARCHIVI HISTORICI ESTONIAE 7 (14)]]Nimekas ajaloolane {{Fernard Braudel}} on tabavalt […]

Ameerika, päästa meid !

Võibolla ei ole küsimus sekulariseerumisest kõige põletavam tänapäevases Eestis. 90ndate alguse teatav poliitilise suunaga kiriku liikmeskonna kasv on tänaseks peatunud ning nõukogudeaegne protestivalmidus olematuks vaibunud. Paistab siiski, et niisama meid olla ei lasta, vaid sunnitakse valima. Võibolla ei ole küsimus sekulariseerumisest kõige põletavam tänapäevases Eestis. 90ndate alguse teatav poliitilise suunaga kiriku liikmeskonna kasv on tänaseks […]

Kvantmüstika – kas religioosne lehma­kauplemine ?

Võimalus, et elu tekkis juhuslikult, on umbes niisama suur kui see võimalus, et üle prügimäe tuiskav keeristorm loob juhuslikult lennuki “Boeing 707”. See on kosmilise täppishäälestuse argumendi emotsionaalne kokkuvõte, mis asub füüsikat appi võttes tõestama Jumala olemasolu. On selline arutluskäik teoloogiliselt oluline ning veelgi enam, on see üleüldse mõttekas? {{{Kvantmüstiline prelüüd}}} Kuidas tundub teile järgmine […]

Rohelisest Eestist

Ideed, mis lubavad õnne, kõigile, tasuta on kaasa toonud enamasti hoopis miinusmärgilisi emotsioone. Kas Eesti ökoloogiline revolutsioon suudaks seda skeemi väärata? Võibolla saaks rohelisest arenguteest see paljuotsitud “eesti nokia”. Aeg-ajalt on lohutav mõelda – eriti hetkedel, mil maailm mingil põhjusel väga mustana näib -, et üleilmne tuumakatastroof jäi ju siiski puhkemata. Miks ei võiks sama […]

Looduse asjadest

Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse suunas, nii värske nähe. Nii nagu ökoloogilised kriisid nõnda ka praeguse aluseks olev uusaja teaduslik-tehniline mõte omavad sügavamaid juuri. Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse […]

Milline on looduse idee ?

Kui teha 50 võileiba ja nad ükshaaval üle laua serva lükata, siis tõenäoliselt kukuvad nad kõik või poolega allapool. See eksperiment tõstatab sügava eksistentsiaalse küsimuse: {Miks?} Kas nii juhtub seepärast, et universumil on sellised omadused? Kas halvas õnnes on süüdi universum? Meie suhtumine maailma ja ökoloogiasse sõltub sellest, milliseid vastuseid me nendele küsimustele suudame ja […]

Mitte­duaalsest öko­loogiast

Tänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning pilvi osaks loomulikust elusmaailmast. Kuid kas saab selle kõrgelthinnatud elususe ära tunda ka tehnoloogias, keerulistes inimene-masin käitumismustrites? {{John McClellani}} poleemilisest artiklist ja sellele järgnenud interneti seminaristTänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning […]

Kolmas Rooma – piiririik

Eesti ajakirjanduse lemmikžanrit – russofoobiat – edukalt viljelev arutlus jõuab lõpuks Vene riigi teleoloogilisse põhjendusse. Pärast katastroofi Beslanis ja president Putini samme võiks nõrgem vaim kahelda Venemaa tulevikus, kuid… {Venemaaga on lugu alati nii – pilk puhkab peal ja vesi tuleb silma, aga kui vaatad terasemalt, mille peal su pilk puhkab, võid okselegi hakata.} Viktor […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

Lumevaring (Neal Stephensoni romaanist)

Neal Stephensoni «Lumevaring» võitis sellel aastal Eesti Ulmeühingu parima tõlkeromaani auhinna. Selle raamatu teemal vesteldi ka Ulmeühingu aastakokkutulekul – religioon ning Stephensoni käsitlus sellest. Mida sellest raamatust arvata? {{Protagonist Hiro}} kihutab musta, tumendatud klaaside ja forsseeritud mootoriga autoga ja veab kohale pizzasid. Et täita Cosa Nostra ja {{Onu Enzo}} lubadust viia iga pizza kohale õigeks […]

Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina : väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel

Müüdi mõistele on antud aja jooksul nii mitu erinevat tähendussisu, et ma loobuksin üldse selle valdkonna seebivee veel selgemaks segamisest ja reageeriksin pigem {{Pilatuse}} kombel, küsides:”Mis on tõde?”. Ennemini eelistaksin ma müüdile kui nähtusele lähenemist sisustada meetodist lähtuvalt. Enne, kui ma alustan jalutuskäiku kavatsetud teemal, pean ettevalmistavalt visandama märgistamispõhimõtte, mida kasutaksin orienteerumiseks müüdi mõistega nimetatud […]

Animal symbolicum

(kommentaar {{Ernst Cassirer’i}} raamatule {Uurimus inimesest}). Kui ajast aega on inimest määratletud kui {animal rationale}, siis Cassirer määratleb oma uurimuses inimest kui {animal symbolicum}. Eelkõige haarab too termin enda alla enamike teravmeelseid tähelepanekuid inimlikest omadustest, mis meid loomariigist kõrgemale tõstavad, aga see pole see, millele Cassirer rõhub. Peateemaks on siiski veidi uudsem lähenemine inimesekontseptsioonile – […]

Marioloogia

Võib öelda, et rangelt võttes ei eksisteerigi üldse midagi sellist nagu õigeusu marioloogia, sest õigeusu marioloogia – Jumalaema puudutav õigeusu hümnograafia ja ikoonid – näitab ning kiidab neitsi Mariat peaaegu alati seoses ja seotult Kristusega, austades teda eeskätt kui Jumalasünnitajat, {Teοtόκος}’t. {{Viimselt ongi õigeusu marioloogia alati teotokoloogia: üks kristoloogia erilisi aspekte.}} See on kristoloogia, millel […]

Sallivus(est)

Eestis on väidetavalt kaks «riigiusku», eesti keel ja Eesti Vabariik. Praeguses maailmas – millest meil pärast Euroliiduga ühte saamist veel vähem võimalik end kuhugi nurgatagusesse ära peita – mõjutab meid aina enam uute erinevate inimeste ja ideede kiirenev liitumine. Sallivus võimaldab ajaloo, kultuuri ja identiteedi poolest erinevate inimgruppide rahulikku kooseksisteerimist. Sallivust saab vaadelda kui liberalistlikku […]

Kultuuri­tehnoloogia

Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav ja interpretant) eksisteerivad metafoori ülejäänud mõõtmed kokkukeerdunutena. Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav […]

Nõiduseusu seletus – muistsest Mesopotaamiast tänapäevani

Muistsest Mesopotaamiast pärinevad kiilkirjalised tekstid sisaldavad palju viiteid uskumuste kohta, mis käsitlevad nõidu ja nõidust. Nõid oli ühiskonna liige, kuid siiski „teine“, kelle nõialoomus tuli paljastada. Kui kedagi muistse Mesopotaamia sootsiumis hakati nõiaks pidama ning leiti see olevat igati põhjendatud, oli selline isik määratud kuuluma põlatud ühiskonnakihti ja ta elu sattus ohtu. Sellistesse süüdistustesse suhtuti […]

Filosoofilised vestlused

{{{Alge}}} Noor natuurfilosoof: Leiaks ometi üles selle kõige alge. Keemiaõpetaja: Ära räägi pinginaabriga tunni ajal. Natuurfilosoof: Vabandust, õps. Õpetaja: Kuigi sinu küsimus on huvitav. Mõtlemise arengu alguses nii mõeldaksegi, nagu sina mõtlesid. Natuurfilosoof: Aga mõtlemise arenedes enam mitte? Õpetaja: Teadusliku tunnetuseni jõudes saadakse aru, et maailm koosneb mitmest keemilisest elemendist. Natuurfilosoof: Nüüd unustatad sa küll […]

Dialoogid intentsionaalsusest

{{{Intentsioon või informatsioon?}}} Fenomenoloog: Kogemus on alati kogemus millestki. Psühholoog: Eks kae, peab terve hulga patsiente lahti laskma. Fenomenolog: Nägin sind enne seminaripubliku hulgas. Tere ja kuidas siis lahti laskma? Psühholoog: Tere jah. Noh, neil on siis kogemus millestki, näiteks kuraditest ja viirastustest, mitte väärtajud. Fenomenoloog: Sa ei mõista mind hästi. Hallutsinatsioon on samuti intentsionaalne. […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Moraalivestlused

{{{Hüveatomism }}} {Moralist:} Hei sina! {Analüütik:} Jah, mu kaaslinlane? {Moralist:} Miks sa ei taha elada meie linnakese kommete järgi, miks sa tahad neid analüüsida? {Analüütik:} Aga äkki on teie poolt tunnustatud hüved väärhüved? {Moralist:} Kuidas sa sellise asja peale tuled, et mõned hüved on väärhüved? {Analüütik:} Mõnedel hüvedel võivad ju olla komponendid, millest nad on […]

Kirikiri küsib lihtsaid küsimusi tehisintellekti kohta

Suurima infotehnoloogia messi CeBIT 2017 raames korraldatud konverentsil arutati ka tehisintellekti ja robootikaga seotud lähitulevikuprobleeme. Kirikiri sõnastas enda jaoks teatava tehisintellekti paradoksi. Kui masinad pole teadvusel (st ei oma iseseisvat tahet), siis pole küsimus põhimõtteliselt oluline, sest tegemist on ridamisi lahendatavate tehniliste probleemidega ([kvantarvutite järel on vaja paremaid krüptoalgoritme->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=183] jne). Lisaks on vaja psühholoogilist abi […]

Meeled ja sõnad

Rene: Kuis ilmusid sa mu tuppa, võõras? Kas on mõni deemon su väliskuju mu meeltesse sisendanud? Hilary: Tere ja pole ma mingi deemon. Ma näen, et sa pigem ei usalda oma meeli, kui usud, et võidakse rännata ajas ja ruumis sinu ajastule tundmatutel viisidel. Rene: Tere ja ma pole sugugi veendunud, et sind pole kiusamiseks […]

Maldav eetika

Hellen: Mis mees see morni näoga mu poole astub, kes on see, kelle saatus mu juurde on saatnud? Judaist: Aga nõnda on, et jumal on minuga kõnelenud ja ta on öelnud: miks teiste rahvaste esindajad moraalita elavad? Eks ole ta ka neid loonud oma näo järgi? Hellen: Nõnda te oma jumalast kõnelete, et ta on […]

Euroopa manifest

{Rahvuslusejärgse Euroopa moodustamise manifest} {{{1. peatükk}}} Parim kaitse on rünnak! Euroopa vaarub oma jalgadel, tema alusmüürid värisevad. Eurokriis on täies hoos. Kuid see kriis on üksnes tunnismärk palju sügavamast kriisist. Kriisist, millega Euroopa on juba pikka aega maadelnud. Eksistentsiaalsest kriisist. Mitme näoga kriisist! Edgar Morrin on seda nimetanud ”polükriisiks”, sest sellel on nii majanduslik, demograafiline, […]

Euroopa saatuse kujunemine O. Spengleri ajaloofilosoofia taustal

{I osa Varamust nr. 2/1940}, {II osa Varamust nr. 3/1940} Tänapäeva inimene on sügavalt veendunud, et inimkonna ajalugu käib lakka­matut progressi teed ja et inimese kõikvõimas mõistus oskab ja suudab juh­tida inimkonna saatust kõrgete ideaalide kohaselt üha suurema õnne ja täiuse suunas. Ebatänulik on katsuda veenda tänapäeva inimest, et ajalool on oma sisemised metafüüsilised seadused, […]

Merekoletis

{Piglierà il primo volo il grande uccello, sopra del dosso del suo magno cecero, empiendo l’universo di stupore, di sua fama tutte le scritture e gloria eterna il nido dove nacque. Leonardo da Vinci Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud […]

Sissejuhatuseks (Dostojevskist)

Uus Gogol on ilmunud!» hüüdis luuletaja Nekrassov selleaegse mõjuvama arvustaja Belinski juure sisse tormates pärast seda, kus ta Dostojevski esiteose «Бедные люди (Vaesed inimesed)» läbi oli lugenud. «Teil kasvavad Gogolid kui seened,» vastas Belinski umbusklikult. Aga nimetatud teosega tutvunedes pidi ta Nekrassoviga vaimustust jagama ja kärsitult nõudma, et noor kirjanik võimalikult pea tema poole toodaks, […]

Üksindusest

Jätkem kõrvale selle üksildase ja tegeva elu pikk võrdlus ; ja mis puutub sellesse kaunisse lausesse, mille taha poevad auahnus ja ihnsus: „Et me pole sündinud mitte omaenda, vaid üld­suse jaoks”, siis pöördugem julgesti nende poole, kes on selle sagina sees, et nad koputaksid oma südamele ja ütleksid, kas vastupidi ei otsita mitte neid seltskondlikke […]

Dialoog sotsiaalse ebavõrdsusega võitlemisest

Karl: Imeasi, see mees seal oleks nagu mu oma peegelpilt, ainult üllamate palgejoontega! üli-Karl: Räägite minust? Tere, tere. Karl: Tere. See kõik ei saa olla tõeline, see peab olema mudelsituatsioon. üli-Karl: Ja milleks võiks olla selle mudeli autor selle loonud? Karl: Eks ikka sellest, et rääkida klassivõitluse arengust. üli-Karl: Klassivõitlus on ju surnud. Karl: Mida […]

Kas edukas poliitik peaks olema psühhootiline savant ?

Mõiste „psühhootiline savant“ on käibele tulnud kognitiivse neuroteaduse mõningates harudes üsna hiljuti. 2008. aastal esitasid kanada bioloog Bernard Crespi ja Londoni sotsioloog Christopher Badcock teooria, millega saab evolutsiooniliselt seletada nii vaimuhaiguste pärilikkust kui ka inimese intelligentsuse eri vorme. Inimese embrüo saab teatavasti alguse viljastatud munarakust, uus organism pärib harilikult kaks genoomi koopiat ehk ühe alleeli […]

Vabamõtlejate vastu

1 Õppigu nad vähemasti tundma, missugune on see usund, mille vastu nad võitlevad, enne kui nad astuvad ta vastu. Kui see usund kiitleks, et tal on Jumalast selge arusaam ja et ta on tal katmatult ja looritamatult käes, siis tähendaks tema vastu võitlemist, kui öeldaks, et maa­ilmas ei leidu midagi, mis näitaks teda selle ilm­susega. […]

Maagiline aed (mõtlusturisti märkmeid paremast maailmast)

I osa. Kõhklused „Niisiis, teie tulite nõu küsima,“ kordas vana aednik mu küsimust. „Teie tulite minu juurde, et nõu küsida, kuidas ühte head ja korralikku aeda rajada.“ „Jah, kui te oleksite nii lahke,“ ei jäänud mul üle muud, kui takka kinnitada. Selles hämaras kuuris, kus päikeselaigud vähese, aga siiski näha oleva tolmu sädelevat tantsu maalisid, […]

Esseest, selle olemusest ja vajadusest

Sõnad „essee” ja „esseist” on meil ammugi üldisel tarvitusel. Millal nad meile pääsesid, seda on raske täpsemalt ütelda, kuid tundub, et nad nagu mõnedki muud mõisted toodi meile noor-eestlaste poolt. Meie esimene suurejoonelisem esseist oli Tuglas, kelle „Kriitika” kaheksa osa koosnebki „esseedest”. Tema pikemad kirjutused Vildest ja Petersonist ning meie stiili arengust olid esimesed suuremaid […]

Ruum

Mõned mõisted on meile saanud väga koduseks. Neid vajame iga päev, nad on nii lihtsad ja läbinähtavad, et ligem järelemõtlemine nende üle näib olevat tarbetu. Kui aga keegi filosoofiliselt meelestatu on nad teinud meie mõtlemise objektideks, siis äkki märkame üllatusega, et see, mis oli nii endastmõistetavalt selge, ometi ei lase end kuidagi piiritella ega sõnade […]

Kirjaoskuse kütkes

Kirju peaks kirjutama käsitsi. Äärmisel juhul kirjutusmasinaga, kusjuures siis tuleks kasutada kaupmehelikke “&”-märke ja alustama peaks pöördumisega “Auuline härra!” Kiri nõuab pingutust, mis ilmutab kõige varjamatumal moel seda austust adressaadi vastu, mida me e-mailidest küberpolitseiga ka ei leia. Kui elektrooniline kirjavahetus on muutunud tigedaks lahmimiste ja salvamiste jadaks, siis on vaja aeg maha võtta. Tuleb […]

Kriton

SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES: Kuidas küll vangla valvur su sisse lasi? KRITON: Ta tunneb mind juba hästi, Sokrates, sest olen ju nii sageli siin käinud ja pealegi olen talle üht-teist tasuks andnud. SOKRATES: Tulid sa […]

Sokratese apoloogia

[17] Kuivõrd mu süüdistajad [[Kohtuprotsessil Sokratese üle (399. a. e.Kr.) oli esimeseks süüdistajaks noor tragöödiate autor poeet Meletos, kelle isa, tunnustuseta jäänud tragöödiate autori Meletose oli poeet Aristophanes korduvalt välja naernud. Kuid kõige kaalukamalt süüdistas Sokratest Anytos – jõukas Ateena nahatöökodade omanik, kes 401 e.Kr. oli aktiivselt võidelnud Ateena vabastamise eest 30 türanni võimu alt. […]

Keele olemuse otsinguil

Kuna “inimkõnes omavad erinevad häälikud erinevat tähendust”, järeldas Leonard Bloomfield oma 1933.a. mõjukas käsiraamatus , et “selle teatud häälikute teatud tähendustele vastavuse uurimine ongi keeleuurimine.” Sajand varem õpetas Wilhelm von Humboldt, et “hääliku ja tähenduse vahel on ilmselge seos, mida aga vaid harva saab täpselt seletada ja mis jääb harilikult ebaselgeks”. Taolise suhestatuse ja seose […]

Kostmine küsimusele : mis on valgustus

Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. {Sapere aude!} Ole söakas kasutama omaenese aru! – selline on niisiis valgustuse juhtlause. Laiskus ja argus on […]

Burnt Norton

T. S. Eliot {τοῦ λόγου δὲ ἐόντος ξυνοῦ ζώουσιν οἱ πολλοί ὡς ἰδίαν ἔχοντες φρόνησιν I. p. 77. Fr. 2. ὁδὸς ἄνω κάτω μία καὶ ὡυτή I. p. 89 Fr. 60.} [[Tsitaadid Herakleitoselt, mille võib tõlkida “Kuigi tarkus on sama, elavad paljud nagu neil oleks omaenda tarkus” ja “Tee üles ja tee alla on üks […]

Õpetatud mitteteadmisest (De docta ignorantia )

{{{Esimene raamat}}} Jumalast armastatud auväärseimale isale isand Julianusele, Püha Apostelliku Tooli väärikaimale kardinalile, oma austatud õpetajale Sinu anderikas vaim, mille võimed on palju kordi kinnitust leidnud, kindlasti imestab – ja õigusega -, mis see küll peab tähendama, et ma laskudes oma mõtlematule katsele oma barbarimõttetusi esitada valin kohtunikuks sind, just nagu sul oma kardinaliametis Apostelliku […]

Füüsika ajalugu

Alustasin füüsika ajaloo ülevaate käsikirja koostamist 1980. aastate teisel poolel. Esialgu oli see Tartu ülikooli füüsikaosakonnas peetud loengute laiendatud tekst. Umbes poolteise aastaga jõudsin käsitluses peaaegu 19. sajandi lõpuni, kirjutada jäi vaid elektri ja magnetismi peatükk. Üliõpilastele koostasin paarikümneleheküljelise abimaterjali eksamiks valmistumise tarbeks. 1990. aastate lõpul jätkasin kolleegide soovitusel tööd käsikirja kallal. Peagi jõudsin teoreetiku […]

Muusika ja aeg

Miski ei ole muusika selgemalt ja lepitavamalt kui aeg, Muusika lepitab aja, s. t. iseenda. Mis aeg on ja mis ta ei ole, seda ta on ja mõlemat. Sellepärast vajab ta lepitust, mis võib ka kuuldavale (nooditundjale ehk nähtavalegi) tulla, ja siis nimetatakse teda muusikaks. Muidugi, kes Fichtet ja tema järglasi Schellingit, Hegelit ja veel […]

Kas loodusteadus sõltub keskkonnast ?

{{{I}}} Émile Zola tuntud ütluse järgi on kunst läbi temperamendi nähtud loodus ({l’art c’est la nature vue au travers d’un tempérament}). Kas saab sedasama öelda ka teaduse kohta? Humanitaarteaduste puhul võib selles vaevalt kahelda. Mõistagi nõutakse näiteks ajaloolaselt, et ta peaks kinni tõest. Selle kindlakstegemisel, mis on tegelikult juhtunud, peab tema {tempérament} olema välja lülitatud. […]

Deemonid ja trilobiidid

Telefon tiriseb. Mõtlen, kas vastata või mitte – helin on maha keeratud, kostab vaid vaevukuuldav tuhm plõgin. Selleks, et ma ootamatu lärmi peale iga kord ei võpataks. Jõuan lõpuks otsusele ja võtan toru. ‘Jah!’ Katariina räägib, kuidagi häiritud ja pahase häälega. Võibolla on isegi pisut hämmingus. ‘Tulen kohe,’ ütlen talle. ‘Kümne minuti pärast, või nii, […]

Eesti keel

Ervin istus laua taga ning sorteeris närviliselt hunnikut helesinisele paberile kirjutatud kirju. Tema hall kortsunud ülikond andis tunnistust, et selles võis olla magatud või vähemalt polnud need riided juba väga pikka aega puu peal rippunud, lips oli seotud lõdvalt ja lohakalt. Ümmargused traatraamidega prillid särasid seevastu puhtalt ja peegeldasid sinakaid pabereid, tuhatoosi ja mitut tühja […]

Eestlased (mälestusi)

“Ivan Denissovitšis ” olen ma oma kangelase suu läbi öelnud, et pole eestlaste hulgas halbu inimesi näinud. See ütlemine on muidugi võimendatud, olid need ju omad mehed, kes aitasid Eestit kommunismi ajada ja teda seal peavad, oli neid, kes varajasesse Tšekaasse kuulusid, ja oli ka sihukesi eestlasi, kes valgete lüüasaamisele Livnõ all 1919. a. kaasa […]

Vaatan vastu halli võlvi… Luuletused

{{{Sõudjad}}} Siit sõuame laiale merele, meist kallas jääb kaugele maha. Ei kedagi tagasi saarele – on kuulda – meist minna ei taha. Meil purjed on valged ja punased, me mõtleme, nähtavast, palju, kui näod on tõsised, tasased, kui aerusi lüüakse valju… Me sihiks on paistmas sinetav maa, kus kallas, need rasedad rannad. Veel tundmatuks jääb […]

Ilust

1. Ilu on suurim nähtavas, ta on ka kuuldavas – sõnade ühendamisviisis ja kogu muusikas (on ju meloodiad ja rütmid ilusad). Ning sellele, kes tõuseb meelelisest kõrgemale, on ka taotlused ilusad, ja teod ja olukorrad ja teadmised, ja on vooruste ilu. Kas on ka midagi neist kõrgemal, näitab end ise. Mis siis teeb seda, et […]

Johann Wolfgang Goethet imetledes

{“Siin näen teid jälle, viirastuvad kujud, kes olnud noore, nukra pilgu troost! Kas, kangastus, jään võrku, mida kujud? Kas hing veel haarat muistsest petteloost? Sa tuled, tunglev parv, sa voolad, ujud – hää küll, siis tõuse öisest uduvoost! Mu põu täis liigutust, täis noorusjõudu su tundes sahisevat võlusõudu.” Johann Wolfgang Goethe} {{{Goethe sajanda surmapäeva puhul}}} […]

Miks ikkagi peab eksisteerima mõttekeel

“Aga miks,” küsib Tädi tajutava karmusega, “peab see olema {keel}?” Tädi räägib Riigikiriku häälega ja tema kompromissituses on midagi hirmutavat. Siiski on ta seekord nõus tegema mõned mööndused. Esiteks ta möönab, et on olemas uskumused ja soovid ning tõsiasi, et neil on intentsionaalne sisu; see tähendab, on tõsiasi, millise propositsiooni kohta intentsionaalne uskumuse või soovi […]

Summa paganate vastu : Esimene raamat, peatükid X-XIII, XV [Jumalatõestused]

{{{X PEATÜKK}}} {Nende arvamusest, kes ütlevad, et pole võimalik tõestada, et Jumal on, sest see on iseenesest teada [per se notum].} See arutlus aga, millele keegi tugineb tõestamaks, et Jumal on, näib võib-olla üleliigne mõnele, kes väidab, et on iseenesest teada, et Jumal on, seetõttu et vastupidist pole võimalik mõelda, ja nõnda pole võimalik tõestada, […]

Olevast ja olemusest

{{{Sissejuhatus}}} [1] Filosoof ütleb “Taevast ja maast” I raamatus, et väike eksitus alguses on suur lõpus ning Avicenna ütleb oma “Metafüüsika” alguses, et esimesena haarab intellekt olevat ja olemust. Et puudulik teadmine oleva ja olemuse kohta ei tooks kaasa eksimist, tuleb selgitada nendega seotud raskusi ning ütelda, mida tähistatakse sõnadega “olemus” ja “olev”, mil viisil […]

Filosoofilised kirjad. Kahekümne viies kiri hr Pascali “Mõtete” kohta

Saadan teile kriitilised märkused, mis ma hr. Pascali “Mõtete” kohta olen juba ammu üles tähendanud. Ärge võrrelge mind palun siinkohal Hiskijaga, kes tahtis lasta põletada kõik Saalomoni raamatud. Ma austan Pascali annet ja kõneosavust, kuid mida suurem on minu austus, seda enam olen ma veendunud, et ta oleks ka ise parandanud paljusid oma “Mõtteid”, mida […]

Rousseau Voltaire’le Lissaboni maavärinast

{Väljavõte Rousseau kirjast Voltaire’le 18. augustil 1756. 1. novembril 1755 hävitas üks uusaja suuremaid maavärisemisi Lissaboni: oma elu jättis varemete alla ligi 30 000 inimest. Lissaboni katastroof šokeeris kogu Euroopa avalikkust, sellest annavad tunnistust sajad teoloogilised, poliitilised, filosoofilised, teaduslikud – ja poeetilised kirjatööd. Voltaire seniseid optimistlikke tõekspidamisi  raputasid traagilised sündmused Portugalis põhjalikult. } Ma ei […]

Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal

Gottfried Wilhelm Leibniz 1. {Substants} on teovõimeline olemine. Ta on kas lihtne või liitne. {Lihtsubstants} on ta siis, kui tal pole osi. {Liitne} on lihtsubstantside ehk {monaadide} kogum. {Mоnas} on kreeka sõna, mis tähistab üksust või seda, mis on ühtne. Liitsed ehk kehad on paljused ning lihtsubstantsid, elud, hinged, vaimud on üksused. Ja kindlasti peab […]

Balti küsimusest

{{{Balti küsimus}}} Mis saab Balti provintsidest? Kaks rahvuslikku enamust, lätlased ja eestlased, nõuavad mõlemad täielikku iseseisvust, kuid võib kahelda sellise lahenduse kestvas edus. Kaks mainitud rahvast ei ole end siiani kunagi ise valitsenud. Nende ärkamine ajaloolisele eksistentsile toimus kahjuks üheaegselt koos Vene revolutsiooniga ning Baltikumi harimata rahvamassid on viimase lagundavast vaimust sel määral mõjustatud ja […]

Uku Masingu religioonifilosoofiast

Sissejuhatavat: [Arne Hiobi doktoritöö UKU MASINGU RELIGIOONIFILOSOOFIA PÕHIJOONED->http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42186/hiob_uku_2000_ocr.pdf] [Uku Masingu vaated inimühiskonnale. Arne Hiob->http://viljandi.jaani.eelk.ee/doc/jutlused/hiob_masingu_vaated_inimyhiskonnale.doc] [Sven Vabari magistritöö: UURIMUS UKU MASINGU TÕEST->http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/9065/vabarsven.pdf?sequence=1] [Lauri Sommeri magistritöö: UKU MASINGU KÄSIKIRJA “SAADIK MAGELLANI PILVEST”(1959-1963) VAIMNE, AJALIS-RUUMILINE JA ELULOOLINE TAUST->http://www.ounaviks.ee/meedia/kago/Lauri_Sommer_Masingu_hilisemast_luulest.pdf] [Väljajuhatavat: Palimplastid->http://www.schoenberg.ee/SB_060_Arhiiv/ARH_PNP_2008/PALIMPLASTID.htm] Katkend: EPILOOG (Sinine avarus. Vasakul all nurgas valgessemähkunud, mitte kunagi ainult inimlikku muljet jättev kogu, kes ei seisa […]

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria on süsteeme modelleeriv teadusharu. Süsteemi mõiste oli määratletud juba antiikajal nii: süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel. 20. sajandi keskel nö taasavastati süsteemi mõiste ja hakati interpreteerima selle metodoloogilisi külgi nagu süsteemne mõtlemine, süsteemne lähenemine, süsteemsus, süsteemkäsitlus jt, mille baasil tekkis nö üldine süsteemiteooria ehk süsteemide üldteooria. […]

Miks inimesed on ?

Arukas elu saab ühel planeedil täisealiseks siis, kui ta põhjendab esimest korda ära omaenda eksistentsi. Juhul kui kunagi peaksid Maad külastama ülimuslikud kosmoseelukad, siis oleks esimene küsimus, mis nad meie tsiviliseerituse taseme väljaselgitamiseks esitaksid: „Kas nad on juba evolutsiooni avastanud?” Elusorganismid olid juba rohkem kui kolm tuhat miljonit aastat Maad asustanud, omamata mingitki aimdust, miks, […]

Ungarlus ja Euroopa kultuur

Türgi-bulgaaria- ja hiljem idakultuurilise soome-ugri rah­vana asusid ungarlased X sa­jandil Doonau orgu oma praegusele asukohale. Maa vallutati vürst Arpádi juhtimisel. Riigi rajamine aga on ühenduses esi­mese kroonitud kuninga, Istváni nimega, kelle katoliku kirik hiljem kuulutas pü­haks ja keda seepärast tuntakse ajaloos Püha Istváni nime all. Ungarlaste teadvuses elab ta aga esimese ungari kuningana ja riigi […]

Vaimu kriisist

Ühel määratul Elsinori terrassil, mis ulatub Baaselist Kölnini, mis riivab Nieuport’i liivaluiteid, Somme’i soid, Champagne’i kriidimurde, Elsassi graniite, – vaatab nüüd Euroopa Hamlet miljoneid kummitusi. Kuid ta on vaimne Hamlet. Ta mõtiskleb tõdede elu ja surma üle. Talle on kummitusteks kõik meie vaatekohtade vastandlused; tema süümepiinaks on kõik meie aupaistetegurid; ta on rõhutud avastuste, teadmiste […]

Eesti ainestik Vennaste Uniteedi arhiivis Herrnhutis Saksamaal

Loe ka: [Aira Võsa. “Vennastekoguduse mõju eestlaste eneseteadvusele: kolm palvekirja aastatest 1845-1846”->https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/view/768/747] Vennastekoguduse ajaloo uurimine on meil jäänud üsna unarusse. Selle mõjurikka usulise ja haridusliku liikumise kohta pole uuemal ajal ilmunud ühtegi ulatuslikumat kokkuvõtet, mis suudaks asendada või nimetamisväärselt täiendada Th. Harnack’i vananenud teost „{Die lutherische Kirche Livlands und die herrnhutische Brüdergemeinde}” (ilmunud 1860) või […]

Montaigne

Kaks vaimlist tippu on prantsuse renessansi kirjandusest jäänud selgelt nähtavaks ja imesteldavaks läbi sajandite: Rabelais ja Montaigne. Üks pillava ja vallatu fantaasiaga, gallialikult rõõmsa elutundega suurejooneline kujudemeister ja satiirik, harukordse süü­tega sõnu panna tantsima, kobrutama, kohisema ja nende kaudu ette manama värvikat, kirevat, jõhkratki kujudemaailma. Teine – mõt­leja, kelle siiraste enesevaatluste varjust ja vabalt voolavate […]

Ebavõrdsusest, mis on meie vahel

Plutarchos ütleb kusagil, et ta ei leia looma ja looma vahel sugugi nii suurt vahet kui ini­mese ja inimese vahel. Ta kõneleb hinge väärtu­sest ja sisemistest omadustest. Tõesti, ma leian nii pika vahemaa olevat Epameinondasest, nagu teda kujutlen, kuni mõne teiseni, keda tunnen ja keda pean terve inimaru võimeliseks, et pakuksin meeleldi üle Plutarchosest; ja […]

Tractatus logico-philosophicus

{{1}} Maailm on kõik, millega on tegu. {{1.1}} Maailm on tõsiasjade, mitte asjade kogusus. {{1.11}} Maailm on määratud tõsiasjade läbi ja seeläbi, et need on kõik tõsiasjad. {{1.12}} Sest et tõsiasjade kogusus määrab, millega on tegu ja samuti, mille kõigega tegu ei ole. {{1.13}} Tõsiasjad loogilises ruumis on maailm. {{1.2}} Maailm jaguneb tõsiasjadeks. {{1.21}} Millegagi […]

Milarepa laulud

Kõuekõmin peagi vaibub, vikerkaargi peagi haihtub, maised rõõmud nagu uni. Himud koovad kurja võrku, hukatuse sisse viivad. Eilsed varad täna kaovad, täna elad, homme sured. Sõbrast saanud vaenlane – värske toitki roiskub solgiks. Kurja vilju ise lõikad, kindel varjupaik vaid headus! pahest puhtaks pühi meel, sest aeg on käes, jah, aeg on käes! Elu kaduv, […]

Peccavi et passus sum, plura adhuc passurus

Iga vahe tekkimisel on algus. Aga see pole vist iial öeldav absoluutsena. Teda näib vahel mitu, vahel üksainus. Iga üksainus sisaldab kõik mõeldavad muudki. Laps lehitseb pildiraamatut. Laps osutab kõike sõrmega ja küsib: mis see on? Teine laps osutab ja nimetab tuttavaid asju ja pöörab edasi pilte. Mõlemad ehk tundide kaupa korrutavad asjade nimesid omaette. […]

Idee üleüldisest ajaloost maailmakodanlikus sihis

Missugust {tahtevabaduse} [[Vabadusel on Kanti käsituses mitu aspekti: esiteks empiirilispsühholoogiline vabadus, s.o tahteaktide sõltumatus välistest teguritest, määratus pigem kujutlustest ja tunnetest. Sellise vabaduse puhul on õigupoolest tegu sisemise determinatsiooni, psühholoogiliskausaalse paratamatusega. Teiseks kõlbeline vabadus, s.o sõltumatus ihadest ja tungidest, tahte määratus puhtalt praktilise mõistuse, kõlblusseaduse teavustamise, kõlbelise idee kaudu. Viimane on transtsendentaalse vabaduse positiivne vorm, […]

Luuletused

{{{Lauliku talveüksildus}}} Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest, minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest; lumi kogub aia äärde, valu minu südame. Lumi tuiskab, mina laulan, laulan kurba laulukest, laulan, kuni hauas kaetud olen jääst ja lumedest. 1898 {{{Kas ma Eestit unes nägin?}}} Kas ma Eestit unes nägin? […]

Uusi perspektiive Euroopa vaimuloo uurimisel

{{{Sissejuhatuseks}}} Ajalooline uurimistöö on seisnud ühekülgse orientatsiooni kammitsais. Palju on selles süüdi G. W. F. Hegeli ajaloofilosoofia, mis on seadnud Õhtumaa ühekülgselt tulipunkti Idamaa arvel. Selle kohaselt on Euroopa maailma ajaloo kulminatsioon. Kui pateetiliselt on tema seda seisukohta formuleerinud: Aasias tõuseb päike kui füüsiline valgus ja see läheb looja läänes, aga Läänes tõuseb eneseteadvuse sisemine […]

Jumala riigist (katkendid)

{{{Kuningriigid, milles pole õiglust, sarnanevad röövlijõukudele}}} Kui õiglus ära võtta, siis mis on kuningriigid, kui vaid suured röövlijõugud? Sest mis muud on röövlijõuk kui väikene kuningriik? Jõuk ise koosneb inimestest; jõuku valitsetakse valitseja võimuga, see on seotud ühiskondliku leppega; saak jagatakse kokkulepitud seadusega. Kui kõlvatute inimeste hulk kasvab, kasvab see kurjus sellisel määral, et see […]

Inimelu eesmärk on olla õnnelik, olla elus edukas

{Tema Pühaduse XIV dalai-laama loeng Tartu Ülikooli aulas 20. juunil 2001.} Usun, et inimühiskonna arengu põhitegur on inimese mõistuse areng. Haridusasutused on seega kõige olulisemaks teguriks inimeste arendamisel. Olen tähele pannud, et tänapäeva haridussüsteem pöö­rab palju tähelepanu teadmiste, mõistuse arengule, ent vahel näib, et südamesoojuse arendamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Selle tulemusena võib mõnel maal […]

Luuletusi

{{{Uni }}} Öötaevas sätendab kuu hõberoos, lööb sädelema vete jahe viru kui lilleväli sinimustas voos. Tuul tiibu laotab, unine ja vilu. Siis lennuks minu vaimgi tiivustub kuupaistel, läbi kroonilise une. Mu templivare äkki kirgastub: leek särab altarile puhken tule. Sääl võlvistikus voogab magus aur ja vahelt rooside mind valvab Jumal. Ta pilk on tasane kui […]

Loov maastik : miks me jääme provintsi ?

Ühe avara kõrgoru järsul nõlval lõunapoolses Schwarzwaldis seisab 1150 m kõrgusel väike suusahütt. Põhiplaanilt on ta 6X7 meetrit suur. Madal katus ulatub üle 3 ruumi: eluköögi, magamisruumi ja uurimiskambri. Kitsal orulammil laiali pillatult ning sama järsu vastasnõlva ääres asub üksteisest eemal suure räästaskatusega talumaju. Nõlvakut pidi ülespoole ulatuvad mägikarjamaad ja aasad metsa alla, kus vanad […]

Küsimus tehnika järele

Järgnevas me {küsime} tehnika järele. Küsimine kasvab teel. Sellepärast on soovitatav ennekõike silmas pidada teed ning mitte jääda rippuvaks üksikutest lausetest ja tiitlitest. See tee on üks mõtlemise teid. Kõik mõtlemise teed viivad enam või vähem arusaadavalt harjumatul viisil läbi keele. Meie küsime {tehnika} järele ja tahaksime seeläbi ette valmistada vaba suhte tehnikaga. Vaba on […]

Nõnda kõneles Zarathustra

Riik? Mis on riik? Hää küll! Avage siis kõrvad, sest nüüd ütlen teile oma sõna rahvaste surmast. Riigiks hüütakse külmemat kõigist külmadest koletistest. Külmalt ta valetabki; ja see vale roomab ta suust: “Mina, riik, olen rahvas.” Vale on see! Loojad olid need, kes rajasid rahvad ja panid nende üle ühe usu ja ühe armastuse: nõnda […]

Tahtest

V a s t u t u s e t u s j a s ü ü t u s. – Inimese täielik vastutamatus oma tegude ja olemuse eest on kibedaim sõõm, mille tunnetaja peab alla neelama, kui ta on harjunud oma inimsuse aadlikirja nägema vastutustundes ja kohuses. Kõik tema hinnangud, kiitused ja vastumeelsused on […]