Lood

Jumala saadiku elutee

Muḥammad Ibn Isḥāq Araabia keelest katkendid tõlkinud Amar Annus Muḥammad Ibn Isḥāq (704–768) oli araabia ajaloolane, kes kogus suulist pärimust islami varase ajaloo ja prohvet Muḥammadi eluloo kohta. Ta koostas oma elu lõpuks nende põhjal mahuka teose „Jumala saadiku elutee („Sīra Rasūl Allāh“). Teos kirjeldab ajaloolisi juhtumusi, mille taustal Muḥammad sai prohvetiks ja tema elu […]

Jumalate asehaldur

Vladimir Sazonov   Selles lühikeses artiklis[1] arutleme Assüüria impeeriumi (ca 1300–610) ideoloogiast[2] ja ametlikust religioonist, keskendudes kuninga isikule ning tema võtmepositsioonile riiklikus ideoloogias.   Assüüria kui riik sai alguse Aššuri linnriigist, mis sai ca aastal 2000 eKr Uus-Sumeri riigi hävinguga iseseisvaks, kuid imperiaalseks jõuks tõusis alles 13. sajandil kesk-assüüria ajastu teisel poolel. 14. saj II […]

Mõningaid märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis ning kristluses

Vladimir Sazonov   1. Üldised sissejuhatavad märkused Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat […]

Bach ja keskaeg

Heinrich Besseler Kui Bach XVIII ja XIX sajandi vahetusel uuesti avastati, kõlas hinnang: «Albrecht Dürer muusikas». Tajuti seoseid millegi kaugega minevikust, selle kunsti vanameisterlikkuses ja tema looja usujõus nähti midagi keskaegset. Willibald Gurlitti ettekandega («Bach oma ajas ja tänapäevas») luuakse meile pilt õigeusklikust luterlasest, kes oma vaimuliku- ja kunstnikuolemusega oli tõepoolest veel juuripidi kinni keskaegses […]

Dialoog

Gottfried Wilhelm Leibniz {August 1677} A. Kui sulle antaks jupp niiti, mille sa sedaviisi asetama pead, et see ots otsaga kokku ulatades võimalikult suurt pinda ümbritseks, mismoodi sa selle asetaksid? B. Ringjoonena; geomeetrid tõestavad ju, et ring on võrdse välisservapikkusega kujundite hulgas suurima pindalaga: kui on kaks saart, üks ringikujuline, teine nelinurkne, siis hõlmab ringikujuline […]

Meditatsioonid esimesest filosoofiast

René Descartes “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” ehk “Metafüüsilised meditatsioonid” (ladinakeelne pealkiri “{Meditationes de prima philosophia}”) on René Descartes’i filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. Teose pealkiri täiskujul on “{Meditationes de prima philosophia, in qua Dei existentia et animae immortalitas demonstrantur}” (“Meditatsioonid esimesest filosoofiast, milles tõestatakse Jumala olemasolu ja hinge surematus”). Tõlkinud Marju Lepajõe […]

Mina ja miski

Sigmund Freud Järgnevad arutlused jätkavad seda mõttekäiku, mis sai alguse mu teoses ‘Sealpool naudinguprintsiipi’ (1920). Nagu selles teoses on märgitud, suhtusin ma ise antud probleemi teatud heatahtliku uudishimuga. Praegused arutlused on jätkuks nende mõtetele, seovad neid analüütilise vaatluse erinevate faktidega, püüavad sellest seostamisest tuletada uusi järeldusi, ei hakka aga laenama midagi uut bioloogiast ja seisavad […]

Normaalse mõtlemise armetusest

Augustinus juba julges öelda, et kogu inimkonna kiusatustega täidetud elu on ainult komejant. Villiers de l’Isle-Adam arutas seda pikalt ja väitis, et koguni see inimene, kes kinnitab, et tema on ehtne ega mängi teatavat osa, ometi teeb seda. Sest sellise eitajanagi on ju tal tegelikult kindel osa komejandis või kurbmängus – kuidas keegi võtab. – […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Pessimismi põhjustavad nähted

Uku Masing   Pati enim pueri tamquam hoc dicunt parentibus suis: Eia, cogitate ire hinc agamuset nos mimum nostrum. Mimus est enim generis humani tota vita tentationis.         Augustinus Enarrat. in       Ps. 127.15 (cfr. Conf. I 7)[1] Olgugi, et ma algan ühe teoloogi, võib olla, kõige suurema, lausega, olen katsunud välja jätta kõik […]

“Antikristus”

 „Antikristus” on Nietzsche üks tuntumaid ja enim vaidlusi põhjustanud teoseid, kirjutatud 1888. a septembris. Nietzsche laskub poleemilisse, ägedasse võitlusse kristluse moraaliga. Sellesse on koondatud tema kristluse vastu suunatud kriitika, mis oli esinenud ka Nietzsche varasemates teostes, ent nüüd kasutab ta sarkastilist tooni, väljendades vastikust selle suhtes. Nietzsche rünnak on suunatud mitte ainult teoloogia ja ametliku […]

Kihlvedu Jumala olemasolu peale

Lõpmatus. Ei miski. Meie hing on heidetud kehasse, kus ta leiab arvu, aja, mõõted. Ta arutleb selle üle ja nimetab seda loodu­seks, paratamatuseks, ega saa uskuda muud. Lõpmatusele liidetud ühik ei suurenda teda millegagi, sama vähe kui ühele lõpmatule mõõ­dule lisatud jalg. Lõplik tühistub lõpmatuse ees ja muutub puhtaks olematuseks. Nii meie vaim Jumala ees; […]

Tiibeti ja Hiina Rahvavabariigi suhted ÜRO ja rahvusvahelise õiguse vaatevinklist

Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates on tiibeti rahvas pidanud taluma ülekohut ja väärkohtlemist ning poliitilisi ja majanduslikke otsuseid, mis on rahvale ja tema kultuurile palju kahju teinud. [[<>Artikkel on algselt ilmunud 2006. aasta Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi aastaraamatus.]] {{{Sissejuhatus}}} Aastast 1950 on Tiibet okupeeritud Hiina Rahvavabariigi poolt. Sellest ajast alates […]

Prussaka saatus

{Autorist.} TAUFIQ al-HAKIM Egiptuse draamakirjanik Taufiq al-Hakim on esitanud oma sünniaastaks erinevaid numbreid – 1898, 1902 või 1903 aasta 9. oktoober. Selle kaheldava sünniaja ja surmaaasta 1987 vahele mahub tema hiilgav karjäär tänapäeva egiptuse araabia ühe tunnustatuima kirjaniku ning draama pioneerina, kelle loomingus on erinevail andmeil 70-100 lühemat või pikemat näidendit. Küsimusele, kas Egiptuses üleüldse […]

Läti Hendriku kroonika kriitika

Lugeja, kes ei ole süvenenud Läti Hendriku kroonika sündimis- ja saamisloosse, arvab vahest: Läti Hendriku ladina­keelne kroonika on sel kujul, nagu see tal ees, sisulise kindla kuju saanud tema kirjutajalt. See on ekslik arva­mine. Meil on olemas Läti Hendriku kroonikast mitu koopiat-teisendit, mõneski lahkuminevat üksteisest. Need katkendid – kokku umbes 6 – on virgad Balti […]

Keskkonda modelleeriv filmikeel

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Christian Metz on vaadelnud filmiteksti kui erinevate koodide hierarhiat. See hierarhia on aja jooksul muutuv sõltuvalt kultuurilise keskkonna ja koodide tähenduste muutumisest ajastus. Filmi puhul eristab Metz kahte tüüpi koode (Metz 1991). […]

Keskkonna viidad

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Tegemaks vahet erinevate modelleeritud keskkondade vahel ning rõhutamaks vastava keskkonna tüüpi, olen kasutusele võtnud termini „keskkonna viidad“. Keskkonna viidad on märkidena käsitletavad elemendid filmi keeles, mis kinnitavad stseeni või tegevuse kuulumist vastavasse […]

Keskkonna liigitus

Sisukord   • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus {{{ Kunstiline reaalsus }}} Maailmad, mida me filmis näeme, põhinevad sageli väljamõeldistel. Samal ajal on need jälgitavad maailmad nende maailma asunikele reaalselt olemasolevad. Antud olukorra kirjeldamiseks on kohane kasutada terminit diegees. Termin […]

Keskkonna modelleerimine filmis

Kinos mängufilmi vaadates ei kahtle me hetkegi, et tegemist on väljamõeldud looga ja selle kujutamisega, kuid kuidas me seda teame? Vaadeldes erinevaid saateid televisioonist või lühifilme internetist ei saa me oma otsustes enam sugugi nii kindlad olla. Sisukord • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Vestlused võimalikkusest

Karmo Talts I Ontoloog: Hmm, äkki eksisteerib algaine. Modalist: Olgu olevaga kuidas on, aga kuidas on lood võimalikkusega? Ontoloog: Mismõttes võimalikkusega? Modalist: Kui algaine on, siis see teeb võimalikuks erinevad kujud, mis algaine võtab. Ontoloog: Aga kui algainet polegi ja kõik voolab? Modalist: Siis ju teeb see voolamine võimalikuks tekkivad ja kaduvad asjad. Ontoloog: Aga […]

Oo, Puuronija! (Yā ṭāli‘ al-šağara, 1962) Näidend kahes vaatuses. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus.

Taufiq al-Hakim https://en.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_al-Hakim Tegelased: Uurija Teenija Naine, proua Kirsi Mees, härra Tamm (= Piletikontrolör) Assistent Pühamees ESIMENE VAATUS (Selles näidendis ei ole stseene, pole ka vahetegemist aegade ja kohtade vahel. Minevik, olevik ja ka tulevik esitatakse mõnikord samal ajal ja mõni tegelane on laval korraga kahes kohas, rääkides oma häälega topelt samal ajal. Iga asi […]

Kas ukrainlane saab olla kosmopoliit ?

{{{Saateks. Seal, kus pidi olema Ukraina…}}} Seepärast näivadki me linnad nagu orvud: kirevad ja ilmale sobimatus rüüs, räpase varruka kõrval pihta pandud kuldne pross, suu rokane, küüned pikad ja mustad, soeng sakris ja vildakas, keel vigane ja valutav kui haav, särk määrdunud, lausa rasvaplekkidega, samas on näha, et see on puuvillane, kallis ja kvaliteetne kaup. […]

Eesliturg

Taufiq al-Hakim {(Näidend kolmes pildis) Araabia keelest tõlkinud Amar Annus} {{{ESIMENE PILT}}} (Koht eeslituru lähedal, eemalt kostub eeslikisa. Selle turu ees istuvad kaks isikut, kelle ärakantud riided ja vilets välimus reedavad, et nad on kaks töötut turuvarblast) Esimene Töötu: (oma kaaslasele) Kas sa oskad öelda, milline erinevus on meie ja eeslite vahel? Teine Töötu: Seda […]

Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest

Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja hävitamiseks, lauda hävitamiseks, karjatara rüüstamiseks, et selle härg oma laudas ei seisaks,<br< div=””> Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja […]

Baali eepos

“Tõuske, noored mehed, [ärge viivitage], [tõesti, oma palged] seadke kogunenud koosoleku poole, jumaliku mäe suunas! [Eli jalgade ette] ärge kummarduge, ärge langege maha kogunenud koosoleku ette, [püsti seistes rääkige oma jutt], korrake oma teadaanne, öelge Härjale, [minu isa Elile] , [korrake] kogunenud [koosolekule]:< {Meri ehk Yamm üritab saavutada ülemvõimu jumalate maailmas. Selleks saadab ta oma […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Kuu illusioon ja maagiline nägemine

Arutluse all on, kas asjaolu, et kuu paistab meile vahel suurena ja vahel väikesena võib olla seotud asjaoluga, et me näeme vahel haldjaid, metsavaime ja väikest rahvast? Kas need on päriselt olemas või ainult näib see nii? Mis on päris? [[<>Tegemist on Teaduse ja religiooni kolleegiumi I kevadkoolis, 25. aprillil 2004 Põltsamaal peetud ettekande märkmetega.]]Kuu […]

Martin Heidegger kui oraakel

{{Martin Heideggeri}} „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. {{Martin Heideggeri}} (edaspidi H) „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. Oluline on, et juba alguses on ajaloolisus […]

Metafoorid, moraal ja poliitika

Me mõtleme metafoorides, kuigi me seda sageli ei tea. Suur hulk meie kõige tavalisemaid mõtteid kasutab laiaulatuslikult, ent alateadlikult, metafooriliste kontseptsioonide süsteemi, st kontseptsioone mõtlemise mingist konkreetsest dimensioonist, mida kasutatakse mõistmaks teist, täiesti erinevat valdkonda. Sageli sellised kontseptsioonid peegelduvad igapäevases keeles, ent nende kõige dramaatilisem mõju ilmneb argumentatsioonis. Kuna suur osa meie sotsiaalsest ja poliitilisest […]

Tammsaare kui kultuurikriitik ja intellektualismi agoonia

Millised on siis need Tammsaare põhiprobleemid, milline nende esi­nemine ja areng, milline ta pakutav elutarkus? 1. Loojat austame kõige paremini sellega, et austame ja mõistame õieti tema loomingut, tema isiku tähtsaimat osa. Lubatagu seepärast, et ka Tammsaare juubeli puhul siin püütakse edendada just tema loo­mingu õigemat mõistmist, vaadeldes selle mitmepalgelisest väärtuste hulgast eriti üht liiki, […]

Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes

{{{MATEMAATIKA MÕISTETAMATUST TÕHUSUSEST LOODUSTEADUSTES}}} {{Eugene P. Wigner}} {Ja on võimalik, et siin peitub mingi saladus, mis tuleb alles avastada. C. S. Peirce} On üks lugu kahest sõbrast, kes olid olnud gümnaasiumis klassivennad ja rääkisid nüüd oma tööst. Ühest neist oli saanud statistik ja ta uuris rahvastikutrende. Ta näitas oma endisele klassikaaslasele üht separaati. See algas […]

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, mida […]

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased

Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Selle seisukohaga tuli minu teada […]

Universumi eesmärk

Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja mis on universumi eesmärk või on see kõik üks juhuste mäng. Aga ega siis küsimused jää sellepärast esitamata. {Üles kirjutanud Karl Kello} {{Inimkonnal on hinges vastupandamatu huvi taevaste asjade, s.o Universumi saladuste vastu. Olgu see universum siis suure või väikese algustähega.}} Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja […]

Tammsaare testament – Uusim Testament

„Põrgupõhja uus Vanapagan“, 1939, oli määratud jääma Tammsaare n-ö päranduseks järeltulevatele põlvedele. Üsna üksmeelselt peetakse seda ühiskonnakriitiliseks romaaniks. Tammsaare kummaski romaanis, nii „Tões ja õiguses“ kui „Põrgupõhja uues Vanapaganas“ nähakse ülesehitava, paatosliku töö paroodiat. Kuid väites näiteks, mida ka väga autoriteetsel tasemel tehaksegi, et muinasjutukangelased Kaval-Ants ja Vanapagan kehastavad lihtsalt globaalprobleemi – inimese ekspluateerimist inimese […]

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Kommunikatsioon kui võõrandumise mootor

Infotehnoloogia muudab paljud hüved kättesaadavamaks. E-äri võib vähendada transpordikulusid, suurendades samas valikuvõimalusi. Paljud meelelahutused Internetis on odavad või tasuta. Samas kaasneb kommunikatsioonitehnoloogiatega palju pettust. Kataloogid kiidavad rämpskaupa, küberseks ei paku õiget rahuldust, e-posti tulvavad rämpskirjad, Google’i otsing pakub miljoneid lehekülgi mõttetust. Kas tehnoloogia areng ja kasutamine sellise pettuse ja müra taustal end ikka õigustab? Kas […]

Fanatism

Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli autiitel; ta tähendas ühe templi heategijat või hooldajat. Vanaaja uurijad, nagu ütleb „Trévoux sõnastik“, on leidnud raidkirju, kus silmapaistvamad room­lased on võtnud endale tiitli fanaticus. Kui see sõna veel on seotud oma algupäraga, siis küll õige peenikese niidikesega. Fanaticus oli […]

Teadvus ja keskkond : keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt? {Tabel 1 – Hierarhilise komplekssuse staadiumid (Commons) […]

Anzu eepos

Sähvata teele, sea kindlaks tähtaeg, jumalatele, kelle ma loonud, too välja valgus, tee täielikuks, ärata oma lahinguvõimed, välkugu sinu metsikud tuuled, mingu ta peale! Tiivuline Anzu alista, kasta maad, kus see loodud, tema elupaik laiali paiska, soomusrüü raksatagu tema peale, sinu metsik lahing ragisegu tema vastu, tõkestagu teda täiesti pööristuuled!< TEINE TAHVEL “Sähvata teele, sea […]

Poliitika ja poliitiline tegevus : struktuur ja komponendid

Selliste poliitiliste otsuste tegemiseks, mille pärast ei oleks vaja mõne aja pärast silmi peita või emigreeruda, on vaja eriti suurt asjatundlikkust (professionaalsust). Vaja oleks tunda tegelikku olukorda, olusid ja situatsiooni nii siin ja praegu kui ka mujal, lähemas ja kaugemas minevikus. Poliitiliste otsuste tegemine eeldab nende seoste ja sõltuvuste süsteemi tundmist, mis vastastikuses põimingus (sündroomidena) […]

Eesti haridus : minevik, olevik, eeldused püsimiseks ja toimimiseks tulevikuks

Kui ühiskonnas katkeb kultuurist johtuv järjepidevus, kui keel saab raskelt viga, kui meel muutub liialt mõruks, kui inimsuhted muutuvad mingite majanduslike, õiguslike, poliitiliste, ideoloogiliste või muude vägivallategude, pettuse, ahnitsemise jms tõttu talumatuks, peegeldub see ka kasvava põlvkonna hoiakutes ja suhtumistes, mõtlemises ja käitumises. Ei kodu ega kool suuda teha imet ning kompenseerida kõike seda, mis […]

Meie riigimõtte kriis

Kui rahvas oma riigikorraga hästi ei sobi, siis kalduvad juristid varsti arvamusele, et süüdi on rahvas: miks ta ei kasuta õieti oma põhiseadust? Miks ei arenda ta seda vajalikult välja? Juristi seisukoht on ka arusaadav: keegi ei tohi ju end vabandada seega, et ta ei tunne seadust. Nii on igal kurtmisel lühike lõpp: Fiat lex! […]

Legend neetud kuningast : ebaõiglase kuninga karistamine

Just Narām-Su’en ja mitte keegi teine sai esimeseks „negatiivseks” valitsejaks maailma ajaloos, „halva ja neetud kuninga”, ebaõiglase arhetüübiks, keda karistati jumalate poolt. Vaatamata isegi sellele, et ka Narām-Su’eni tiitlid ja epiteedid nagu „nelja ilmakaare kuningas” olid populaarsed hilisemate valitsejate seas (Assüüria, Babüloonia kuningatel) ning isegi mõnevõrra kuni araablaste vallutusteni Lähis-Idas 7 sajandil, sai Narām-Su’en selliseks […]

Animaalsed linnad

{{{Linn kui mets}}} Istun Tartu maabussijaama kohvikus. Istun seal juba tunde, laual jahtunud kohv, järjekorras neljas. Vaatan inimesi. Vaatan, kuidas osa neist istuvad bussidesse ja sõidavad linnast välja, teised aga astuvad bussist jälle maha ning sukelduvad linna. document 690Mõned saabujad on kuidagi heitunud, kohmetud, resigneerunud või linnaga kohtumisest juba ette alla andvate nägudega. Mõne inimese (enamasti […]

Niklas Luhmanni uuenduslik sotsioküberneetika

Käesolev essee võtab vaatluse alla Niklas Luhmanni loodud süsteemiteooria ({Systems theory/Systemtheorie}) ülesehituse ja seeläbi mõningad põhimõisted, tehes seda laiemas, võrdlevas kontekstis, mida nimetaksin ise omalaadseks “hermeneutikaks”. Annan endale igati aru, et tegemist on äärmiselt keeruka ja nõudliku ülesandega, mille tulemus ei pruugi sugugi olla õnnestuma määratud, kuid kuivõrd essee kui tekstivorm ongi ju mõeldud selliste […]

Õllest ja õllejoomisest muistses Sumeris ja Akkadis

Nagu me näeme, on õlu väga muistne nähtus inimkonna ajaloos. Kirjalikes allikates esineb see juba alates ca 3000 eKr, st vahetult pärast seda kui sumerlased, ilmselt esimestena maailmas, lõid kirjasüsteemi – kiilkirja ligikaudu 3400 või 3300 eKr. Õlle joomise ja samuti pruulimise traditsioon on sama vana kui õlu ise. Õlu mängis väga suurt rolli muistsete […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Süüria munkluse vaimumaailmast 3 (süüria munkluse omapära)

Süüria munkluse signatuur on individualism ja lihasuretamine, mis suunduvad välja visionäärsusele, müstikale ja ekstaasile. Mina kattub süüria askeetide juures täielikult teda haaranud, õhtumaalasele isegi arusaamatute mõtete ja ideedega. Nõnda esilduvad siin vormid, mida ainult Orient võib luua ja mis Õhtumaal sel iseäralikul kujul ei ole ülepea mõeldavad ja mis on arusaadavad ainult Oriendi vaimulaadi appivõtmisel. […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (4)

Kas ja millist osa islam siin tulevikus etendama hakkab – sellele on raske vastata. Veelgi tänamatum on aga arvata, milliseks kujuneb islami tulevik maailmas. Teisiti sõnastatuna vastata küsimusele: milline käsitlus {pingutusest usu nimel} (st. džihaadist), aina laienevas {ummah}s valdavaks saab. Sest kus on islam, seal on ka džihaad. {{{KUUES PEATÜKK BADR, UHUD, BANU NADIR, KHANDAQ […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (3)

2.129: jääb mulje, nagu kuulutataks siin ebajumalakummardajateks juudid ja kristlased! Seega toimub vaadeldavate ajaatide puhul juutide ja kristlaste võrdsustamine nende eelnevalt vihatud uskmatute ja paganatega. {{{NELJAS PEATÜKK MEKA KOLMANDA PERIOODI SUURAD (617 – 621)}}} {{{Suura 32. 30: uskmatuid ootav karistus}}} {{Dateering:}} Muiril varane 44., teistel üksmeelselt Meka III: Kratškovski 70., Egiptuse standart 75., Grimme 64., […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (2)

Usu ja uskmatuse omavaheline suhe Koraanis algab Jumala (Allâh) manitsusega Muhamedile suhtuda uskmatutesse mõistvalt ning mitte nendega konflikti otsida. {{{TEINE PEATÜKK}}} {{{MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613)}}} {{{Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90}}} Peale palju poleemikat tekitavaid algussuurasid 96.1-5 ja 74, neile järgnenud kuulsat Abu Lahabi needmise suurat […]

Eile nägin ma Eestimaad

{[Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd->http://www.hot.ee/kevadband/] sõnumit otsimas} {{{Proloog, milles kevadbändi liikmete vahele sigineb seks ja vägivald; Vana Kartul ütleb, et bänd pole pelgalt eneserahuldamine }}} Kui Helen koos Jimiga rohelise maja juurde jõudsid, oli bändiproov juba alanud. Meie vokalist Vana Kartul hakkas kohe pahandama: „Miks te jälle hilinesite? Kas bänditegemine pole siis teie prioriteet?” „Kas peab oleme […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)

Islami tõe kuulutamine toimub {pingutuse} – džihaadi käigus. Selle käigus {allaheitjad} – muslimid – heidavad alla, st islamistavad, tõe kuulutamise ja õigluse kehtestamise kaudu ülejäänud maailma. {{{SISUKORD}}}  SISSEJUHATUS ESIMENE PEATÜKK Klassikalise islami džihaadikontseptsioon Džihaad ajalooareenil  TEINE PEATÜKK: MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613) Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90 […]

Erootika ja seksuaalsus muistses Lähis-Idas

Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö teeb mõlemat: paneb muigama ja võib olla tekitab ka kihelust. {{{Sissejuhatus}}} Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö […]

Süüria munkluse vaimumaailmast 2 (askeetide eluviisist)

Askeetide filosoofia järgi meelitab teiselpool okkalist kannatust ja väsitavat võitlust inimlike tarviduste ja oma loomusega magus, segamatu ja kõikehaarav rahu. Enne selle ideaalini jõudmist tuleb käia mööda pikka teed täis määratuid takistusi, mis teevad selle teekonna väsitavaks ja oma vaevadega paljusid juba esimestel sammudel eemale peletavaks. Siinne kirjutis põhineb peamiselt kahel peatükil süroloog A. Võõbuse […]

Meil on sõnadest maa (valik luulet)

Ma rändan seda pikka teed, seda pikka teed kuni lõpuni. Kuni südame lõpuni ma rändan seda pikka, pikka, pikka teed… Ja ma ei jää ilma millestki muust kui teetolmust, minu sellest osast, mis suri ja datlipalmide rida osutab sellele, mis on puudu. Ma lähen läbi datlipalmide rea. Kas on vaja haava luuletajale, et joonistada granaatõuna […]

Süüria munkluse vaimumaailmast (munkluse vormidest)

Askeet võtab enesele vabatahtlikult suurima ohvri, põgeneb maailmast ja ühiskonnast. Kõigest sellest loobudes, mis kuulub maailma, valib ta enesele looduse üksinduse selle vaikuse ja segamatusega, et seal end täielikult pühendada religioossele elule ning liha suretades pidevalt palvetada ja mediteerida. Siinne kirjutis põhineb peamiselt kahel peatükil süroloog A. Võõbuse (1909-1988) dissertatsioonist {Munklus Süürias, Mesopotaamias ja Pärsias […]

Süüria munkluse vaimumaailmast (munkluse vormidest)

Askeet võtab enesele vabatahtlikult suurima ohvri, põgeneb maailmast ja ühiskonnast. Kõigest sellest loobudes, mis kuulub maailma, valib ta enesele looduse üksinduse selle vaikuse ja segamatusega, et seal end täielikult pühendada religioossele elule ning liha suretades pidevalt palvetada ja mediteerida. Siinne kirjutis põhineb peamiselt kahel peatükil süroloog A. Võõbuse (1909-1988) dissertatsioonist {Munklus Süürias, Mesopotaamias ja Pärsias […]

Mõtte ja mõttevahetuse vabadusest

Kuid mina eitan ka rahva enda õigust selliseid sunniabinõusid kasutada, olgu siis vahetult või oma valitsuse kaudu. Võim iseenesest on ebaseaduslik. Ka parimal valitsusel pole selleks rohkem õigust kui halvimal. Võim on ühtviisi kõlvatu, või koguni veel kõlvatum avaliku arvamusega kooskõlas rakendatult kui sellega vastuollu minnes. [[<>Tõlgitud teosest: {{John Stuart Mill. {On Liberty}. Penguin Books […]

Al Qaeda ja ta liitlased

Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. See artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Sest jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad […]

“Teise” diskursiivne konstrueerimine : Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal Eesti Päevalehe ja Postimehe näitel

{{{Sissejuhatus[[Käesolev artikkel põhineb 2006. aastal Art Leete juhendamisel kaitstud bakalaureusetööl ““Teise” diskursiivne konstrueerimine: Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal “Eesti Päevalehe” ja “Postimehe” näitel”.]]}}} Käesolevas artiklis käsitlen Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvandit eesti kirjutavas meedias läbi sündmuste 1996., 1999. ja 2004. aastal. Vaatlen, kuidas on Tšetšeeni iseseisvuslaste ja Venemaa keskvõimu vahelise konfliktiga suhestutud, […]

Vaateid pärandimajandusele teoorias ja praktikas

Mitmed teoreetikud on rõhutanud, et 20. sajandi kapitalismi on iseloomustanud kasvav vajadus turustada kaupu pigem nende sümboolsele kui kasutusväärtusele tuginedes. Päranditööstuse tõusu kultuuritööstuse ühe osana võib vaadelda kui reaktsiooni postfordistliku majanduse kapitali akumulatsiooni probleemidele, näiteks raskusele teha standardseid {{{Pärand on poliitiline valik minevikust}}} Sõna pärand kasutamine kaasaegses tähenduses ei ole eriti vana, vaid põhiliselt 20. […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Iroonia – kas kohanemine, teesklus või mäss ?

Püüan järgnevalt vaadelda irooniat kitsamalt kohanemise problemaatika raames. Kohanemise probleem (kasutades seda sõna kogu tema mitmetähenduslikkuses kuni kollaboratsionismi ja reetmiseni välja) tõuseb teravamalt päevakorda siis, kui võimaluste hulk, mille seast tuleb teha valik eksistentsi võimalikult parimal viisil säilitamiseks, on muutunud väikeseks. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, […]

Eesti Euroopa Liidus : tagasivaade läbi sotsioloogia peegli

{{{Sissejuhatuseks}}} Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul “endiste nõukogude vabariikide”, sajandivahetusel “Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate” riikide ning alates 2004. aasta kevadest “uute Euroopa Liidu liikmesriikide” hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles […]

Jakob Hurt modernse maailmavaate saadikuna 19. sajandi eesti kultuuripildis

Jakob Hurt ajastu ikoonina seisab meie ees kui isiksus, kelle tee uue eestluse konstrueerimisel vaatamata erakordsele vaimuerksusele ja -selgusele ei saanud olla ühemõtteliselt sirge. {{{Sissejuhatuseks}}} Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja (Aleksander Mohrfeldt, Hans Kruus, Rudolf Põldmäe, Ea Jansen, Mart […]

Tõeline haridusreform – valikuvabadus

[[<>Artikkel on algselt ilmunud portaalis [TMS->http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=285&lang=est] ]] Majandusarengu ja koostööorganisatsioon (OECD) andis värskelt teada, et Euroopa on jäänud Aasiast maha oma elanikkonna hariduse ja oskuste taseme poolest ning lõhe on aina kasvav. Eesti, nagu meile alailma üle armastatakse korrutada, asub ka Euroopas. Võibolla on olemas veel mõni inimene Eestis väljaspool haridusministeeriumit, kes usub, et koolide […]

Ennast jumaldav Jumalaarmastaja

[[<>Artikkel on algselt ilmunud portaalis [Kriteerium->http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=33&lang=est] ]] Üks konservatiivse revolutsiooni silmapaistvamaid esindajaid – “Saksa Evolaks” ristitud Friedrich Hielscher ( 1902-1990 ) – ei leia esmapilgul kummalisel põhjusel kajastamist Caspar von Schrenck-Notzingi poolt 1996. a. välja antud autoriteetses ja põhjalikus “Konservatiivsuse leksikonis” (“Lexikon des Konservatismus”). Kuid ainult esmapilgul… Friedrich Hielscher oli ilmselt Carl Schmitti, Ernst Jüngeri […]

Vabandage, mitmendal korrusel elab reaalsus ?

Traditsiooniliseks, modernistlikuks vastuseks oleks siinkohal, et reaalsus elab esimesel korrusel. See on teadmiste kumulatiivse kujutamise puhul ainsaks loogiliseks ja enesestmõistetavaks vastuseks. Võiks ka öelda, et reaalsus on meie teadmiste maja vundamendiks. Kui lähtuda seevastu Thomas Kuhni paradigmaatilisest tõekonseptist, võiks vastata, et reaalsus vaatab välja teadmiste elumaja igast aknast. Või tuleks siinkohal öelda, et vaatab sisse? […]

Parimad moodused seksini jõudmiseks

Zooloogid tõdevad tihti, et seksuaalsed signaalikohad teenivad kahte eesmärki: meelitada vastassoolisi ja saavutada domineeriv positsioon samast soost rivaalide üle. Selles mõttes kannavad inimesed, nagu ka paljud teised loomad, sadade miljonite aastate selgroogsete evolutsiooni pärandit. Minu kaks sõpra, olgu nende nimed Art ja Judy Smith, olid oma abielus üle elanud keerulised ajad ja pärast seda, kui […]

Johannes Üksi, tegelane kirjanduse mitteteadvusest

Jutt on pättkirjanik Johannes Üksist. Üksi oli omaaegses kirjandusmaailmas erandlik, marginaalne kuju. Ta soovis olla kirjanik, näitleja ja ühiskonnategelane; ometi läks tema elukäik nii, et väärtuslikuma osa tema loomingust moodustavad teatud nähtuste kirjeldused, mille loomises ei saanud ta ise olla osaline rohkem, kui nende vahendajana. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kirjandusajakirjas [Kriteerium->http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=17&lang=est] ]] Jutt on pättkirjanik […]

Sisse­juhatus valu mehhanismi­desse

Valu peamiseks funktsiooniks on organismi kaitse kahjustavate faktorite eest, ka annab see märku organismi ülekoormusest ja vajadusest puhata. Valu kui keerulise ning kompleksse tundeelamuse mehhanismide mõistmisse on viimased 10 aastat lisanud märkimisväärsel hulgal uut infot. Ometi ei ole selle aja jooksul lisandunud olemuselt uue mehhanismiga ravimeid, mis võimaldaksid saavutada valu ravis oluliselt paremaid tulemusi. Käesoleva […]

Sadomaso karuaabits

Kahe võrdse inimese suhe eksisteerib vaid ulmekirjanduses. Kui ka eksisteerib, siis sisaldab selline suhe ometi erinevaid rollimänge, kus kord on Vestmann peal ja siis jälle Piibeleht. Nii nagu Jumala arm on tõsine asi, nii on seda kindlasti ka valu ja suguline erutus ja rahuldus. Seega ei ole siin minu arvates sakramendi, sadomaso ning muude mängude […]

Religiooniõpetus – üldhariduse loomulik osa ?

Kooli religiooni/usuõpetuse arengut taasiseseisvunud Eestis on saatnud tulised vaidlused. On neid, kes peavad seda imevahendiks, mis varakapitalismi tormidesse sattunud ühiskonna päästab, on neid, kelle meelest on tegemist ajast ja arust õppeainega, mis suurendaks õpilaste niigi juba ülepaisutatud koormust. Kardetakse laste “pööramist” ja teadusliku mõtlemise arengu pärssimist. Mõnikord on peljatud sedagi, et kooli usuõpetus on kirikuringkondade […]

Androgüünne Venemaa

Vene filosoofia sündis siis, kui vene mõte naases rännakult Läänemaailma. Vene filosoofia on jutustus iseendale, kuidas mõistus ja hing jõuavad koju. Vene tõe eripära on selle kujundlikkus – ikoonsus ja see tegi ta lähedasemaks kirjandusele kui filosoofilisele terminoloogiale. “Kõik maad on nagu maad, aga on ainult üks Venemaa,” on öelnud Nikolai Berdjajev. Tähendagu see mida […]

Eero Aarnio karikatool ja Nõukogude Eesti

Võimalust katsuda näpuga ei tohiks pidada primitiivseks. Intiimsus ning kohati lausa märkamatu suhe mööbliga muudab esemed osaks meie kehapildist. Portreteerimaks nõukogude eestlase kohandumist uudse lääneliku esteetika ning mugavama esemelise keskkonnaga kasutan näitena Eero Aarnio 1966. aastal kavandatud tugitooli “Konjakiklaas” (ehk “V.S.O.P.”) ja selle “Kooperaatoris” toodetud jäljendust või interpretatsiooni P-30 (nn karikatool). [[<>Artikkel on algselt ilmunud […]

Kohanemine ja 1990. aastad : Kenderi näide

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Tööd käesoleva artikli kallal alustasin internetipäringuga {Google}’i{ }otsimootorist: kas sel teemal on tehtud kirjandus- või kultuuriuurimusi? kas ülikoolide õppekavades leidub selle teemaga seotud kursusi? millistele tähendus- ja analüüsivõimalustele viitab üldse […]

Vananemise evolutsiooni teooria

Kuidas saab evolutsioon soodustada protsessi, mis praktiliselt kõikide imetajate puhul suurendab vanuse kasvades suremust ja vähendab paljunemisvõimet? Kuidas evolutsioneerusid vananemist mõjutavad geenid? [[<>Artikkel on algselt ilmunud [www.senescence.info-s->http://www.senescence.info/evolution.html]. ]] „Vananemisel ei ole mingit funktsiooni- see on funktsioonide kadumine ” Alex Comfort {{{Klassikalised vananemise evolutsiooni teooriad}}} Kuna vananemine nõrgendab organisme ja viib, nagu varem kirjeldatud[[1. Vananemine (ingl. […]

Märkmeid mimikristruktuuride kujunemisest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]] Austraalia paleontoloog Tony Thulborn väidab end olevat rekonstrueerinud mimikri ühes muistsete reptiilide – ankülosauruste perekonnas. Luustiku ja lihaskonna rekonstruktsioonide alusel võib oletada, et need rohusööjad roomajad […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboikapitalismi kultuuriloogika

Muutused 1990. aastate eesti kirjanduses ja kultuuris on paljuräägitud teema. Samas on see periood niivõrd hiljutine, et enamikku käsitlejatest seovad isiklikud mälestused ja seetõttu võib-olla täiesti objektiivsete üldistusteni pole jõutudki. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] […]

Mimikri ja petturi aktiivsus

Käesoleva artikli põhiküsimuseks on, kas ja millises aspektis saame me kõnelda pettusest mimikrinähtuste puhul. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Vale teooria}. Toim. Maarja Öpik jt. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2005.]]Mimikri on liiga avar teema, et püüda seda ühe lühiartikli piires […]

Kas inime on potilill ? Kohanemisest humanitaari pilguga

Kas inimene on tegelikult ikka rohkem nagu puu, mida, kui ta kord kasvama on hakanud ja juured sügavale maa sisse ajanud, enam uude kohta edukalt ümber istutada pole võimalik, või hoopis selline, keda koos tema plastmasspotiga vabalt ühest kohast teise võib tõsta? Või on endised ‘puud’ lihtsalt potilille-eluga kohanenud? [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni […]

Tagasihoidlik järelhüüe Iraagi kultuuriväärtustele

Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks aastat, ning on õpetlik tagasi mõtelda, kui tontlikult vähe aega kulus selleks, et vabastada üks rahvas peaaegu täielikult oma kultuuripärandist. Kõikjal, kuhu “liitlasväed” jõudsid, pandi toime täielikke ja süüdimatuid kultuuriväärtuste rüüstamisi, ilma et sissetungijad neile mingitki turva oleks pakkunud. Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks […]

Mõtisklused sünonüümide üle

Meie kultuur, kuivõrd see on juba üksainus kultuur, sarnaneb supermarketiga. Kõik on toode. Näiliselt on valiku-ulatus määratu suur, kuid pole peaaegu mitte miskit, mis poleks propaganda. Oleme kadunud. Meil pole enam seotust millegi fundamentaalse, millegi maagilise, millegi sellisega, mida seletada ei saagi – iseäranis ei leidu seda kahekümnesekundilises TV-reklaamis. Liigendatus tähendab erisust. Universum: kõik, igaüks, […]

Põimuvad meeled- mõistused

Alljärgnev püüab leida nende Surmade ja Sisenemiste koha- ja ajamääratlust. Autori Surm ilmutab end selgemini igasugu mitte-institutsioonides. (POOLSURNUD AUTOR)/ Autori portree Surnuna-Elavana/? ACADEMIA NON GRATA JUHTUM {Miks kõik mind vihkavad, kui ometi olin nii kena ja lubasin kõigil mu imepärasele Sündmusele tulla?}[[ Albert Goldman, “The Lives of John Lennon,” NY, Doubleday, 1976]] – {{Yoko Ono}} […]

Nähtamatu näitleja

Ma palun tihti rühmal näitlejatel istuda ringi, sulgeda silmad ja plaksutada, püüdes hoida ühtset rütmi. Juhti ei ole, ei ole ka kokkulepitud rütmi. Iga kord, kui rühm on saavutanud ühtsuse, hakkab rütm järk-järgult kiirenema, nii kuni haripunktini. Seejärel rütm aeglustub (kuid ei muutu enam nii aeglaseks nagu alguses) ja seejärel kordub sama tsükkel. {{{JO-HA-KYU}}} Ma[[{{Yoshi […]

Õige ja vale arusaam sõnavabadusest

Järgnev artikkel pole mõeldud paanika õhutamiseks, nagu oma [viimases juhtkirjas->http://www.kes-kus.ee/index.php?kategooria=artiklid&action=loe&artikkel_id=1071] arvab ajalehe Kes-Kus peatoimetajahärra {{Raid}}, kes pole kahjuks viitsinud nn “Delfi eelnõud” lugeda. Artikli ajendas mure, et peavoolumeedia teemat ignoreerib – vähesed ilmunud kirjutised vaatavad mööda faktist, et justiitsministeeriumi poolt “Delfi eelnõuks” ristitud seadusemuudatuste pakett eksitab avalikkust: muudatused ei pane Delfit vastutama, vaid teevad võimalikuks […]

Feministlik teadus

{Essee Evelyn Fox Kelleri kirjutise „Mõtisklusi soost ja teadusest“}[[Evelyn Fox Keller, {Mõtisklusi soost ja teadusest}. Tartu, 2001.]] {põhjal. } Kasutades sõnapaari feminism ja teadus, tekivad esimesena küsimused selle kohta, kas ja millal ilmneb mehelik eelarvamus teaduse fundamentaalsetes kategooriates? Miks ja kuidas eelistab meie kultuur teatud tüüpi väärtusi ja mõtlemise kategooriaid? Kuigi feministliku teaduskäsitluse puhul ei […]

Kas sellist Iraagi sõda me tahtsimegi ?

Iraagi sõda on lõpule jõudmas ning võib juba praegu öelda, et tegemist oli oma tagajärgede poolest hirmsaima sõjaga, mis uuemal ajal peetud. Sõja ränkust hinnatakse tavaliselt inimohvritega, kuid see sõda paistab silma erakordse kahjuga, mida tekitati kultuuriväärtustele. Üheteistkümnendal ja kaheteistkümnendal aprillil rüüstati ja tühjendati Bagdadis Iraagi Muuseum. Ameeriklaste sissemarsi järel Bagdadisse vallandus linnas kaos ja […]

Kas Euroopa islamirevolutsioon ?

Islam pole Euroopas ega Ameerikas uus nähtus, sellega ollakse tuttav islami sünnist alates ja eurooplastest moslemeid on teada juba keskajast. 21. sajandi alguseks võib aga rääkida revolutsioonilise olukorra kujunemisest Euroopas seoses islamiga. Viimase 30-40 aastaga on moslemite arv tõusnud Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal ja Itaalias 20-40 korda. 1920. aastal elas Prantsusmaal 20 000 moslemit, 1973. […]

Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses

Eesti kodukirjanduses sellist vennaoopust nagu soomlaste “Seitse Venda” ei ole. Sellele lähim on rivaliteedipaar, mille Tammsaare viisraamatus moodustavad Andres Paas ja Oru Pearu. Igapäine rivaliteet, võitlus üleaedsega, on Andrese sauniku sõnul tõeliseks leivakõrvaseks. Sauna-Madis tõdeb: „elame siin nagu kärbsed sitahunniku otsas“ . Nood kaks kärbest, Pearu ja Andres tahavad üksteisest kõigest hingest erineda. Aga palju […]

Adaptatsioon : funktsioon, tähendus või järglaste arv ?

Adaptatsiooni mõistega näib olevat läinud natuke samamoodi nagu informatsiooni mõistegagi. Püüdes teavet ehk informatsiooni täpsustada, muuta teda täppisteaduslikuks ja mõõdetavaks, jõuti matemaatilise informatsiooniteooriani ja biti kui infoühiku defineerimiseni. Ent peagi sai selgeks, et selle olulise saavutusega koos läks midagi olulist ka kaduma – nimelt informatsiooni tähendus. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar […]

Usk ja teadmine

{Uskuda} saab ainult seda, mis on põhimõtteliselt {kaheldav}. Seda, milles ma kahelda ei saa või milles kahelda on väga raske, ma {tean}. Näiteks tean ma, et kivi kukub käest lahti pääsedes maa poole – ma ei pea seda uskuma. Usun (või ei usu) ma seda, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tegelik. Siin on […]

Selts ja üksindus : kaks kollektiivi

Kas pole lugu nõnda, et on olemas justkui kaks kollektiivsust: üks, mis on midagi {vähemat} kui indiviid, ja teine, mis on midagi {rohkemat} kui indiviid. Esimese näiteks on niinimetet {mass} – massina käituvad inimesed tunduvalt primitiivsemalt ja julmemalt kui üksikisikuna, { „Emb-kumb: kas koos inimestega Jumala vastu või koos Jumalaga inimeste vastu.“} {Søren Kierkegaard} Kas […]

Valest

Immanuel Kant Selle kohustuse suurim rikkumine, mis on inimesel iseenda ees, kui inimest vaadelda pelgalt moraalse olevusena (inimsus tema isikus), on tõemeelsuse vastand: {vale}. [[<>Tõlgitud teosest: {{Von der Lüge. – Immanuel Kant. {Metaphysik der Sitten}. Hrsg. von Karl Vorländer. Leipzig: Verlag von Felix Meiner, 1919, S. 277-281.}} Tõlge on varem ilmunud {{Akadeemias 12/2004}}. Tõlke autor […]

“See pole mäng” : süvaesteetika ja kollektiivmäng

Kasvav digitaalsete võrgutehnoloogiate sulandumine ja mobiilsus on äratanud uusi massilise sotsiaalse suhtlemise viise, milles kohtuvad füüsiline ja virtuaalmaailm. Käesolev artikkel uurib ühte nende ekstreemvõrkude tulemust, arenevat süva ({immersive}) meelelahutuse žanrit kui ühistegevuse käivitamise potentsiaalset vahendit. Kasvav digitaalsete võrgutehnoloogiate sulandumine ja mobiilsus on äratanud uusi massilise sotsiaalse suhtlemise viise, milles kohtuvad füüsiline ja virtuaalmaailm. Käesolev artikkel […]

Majapidamiste võlg ja finantsstabiilsus

Viimaste aastate jooksul on majapidamiste laenukasv Eestis olnud väga kiire. Seda on soosinud laenude hea kättesaadavus tänu madalaile intressimääradele ja sellele, et pankadel sisuliselt puuduvad ressursipakkumise piirangud. Milliseid riske on see kaasa toonud majapidamiste rahalisele haavatavusele ja laiemalt kogu finantsstabiilsusele? {{{Sissejuhatus}}}[[<>Varem ilmunud {{KROON & MAJANDUS Nr 4, 2003}}.]] Viimaste aastate jooksul on majapidamiste laenukasv Eestis […]