Linn ja arhitektuur

Animaalsed linnad

{{{Linn kui mets}}} Istun Tartu maabussijaama kohvikus. Istun seal juba tunde, laual jahtunud kohv, järjekorras neljas. Vaatan inimesi. Vaatan, kuidas osa neist istuvad bussidesse ja sõidavad linnast välja, teised aga astuvad bussist jälle maha ning sukelduvad linna. document 690Mõned saabujad on kuidagi heitunud, kohmetud, resigneerunud või linnaga kohtumisest juba ette alla andvate nägudega. Mõne inimese (enamasti […]

Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas

Suured paneelelamud oma väikekorteritega tähistasid selgelt nõukogude okupatsiooni domineerimist, neile vastandusid suvilad, kus skandinaavia stiili viljeldes simuleeriti lääneeurooplaseks, vabaks inimeseks olemist. Toonased suvilad on vaevatud inimeste lohutusarhitektuur. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Stalini surmale järgnenud […]

Tähenduse­otsijana ruumis

Võiks oletada, et sakraalne ruum on suhteline. Jumala tajumise viisi tingib ruumi omapära, mis edasi mõteldes on tingitud ruumi looja etnilisest, kultuurilisest taustast – ehk kõige ilmsem, kui jälgida judaismis või islamis levinud religioossete kombetalituste sidusust igapäevase elu ning rahvuse ajalooga. Loogiliselt järeldades sõltub sakraalse ruumi iseära jumalamõiste ja inimese vahelise fookuse asendist. {/—/ samas […]

Louis Kahnist

Kui isiklik tundmus kandub üle religiooni (mitte religiooni endasse, vaid religiooni olemusse) ja mõte viib filosoofiani, avaneb vaim mõistmiseks. Mõistmiseks, milline võib olla näiteks konkreetsete arhitektuuriliste ruumide eksistentsitahe. Mõistmine tähendab mõtte ja tundmuse kokkusulamist psüühe tihedaimas vaimses seoses, alust sellele, mis üks või teine asi soovib olla. See on vormi algus. Vorm hõlmab süsteemide harmooniat, […]

Rousseau Voltaire’le Lissaboni maavärinast

{Väljavõte Rousseau kirjast Voltaire’le 18. augustil 1756. 1. novembril 1755 hävitas üks uusaja suuremaid maavärisemisi Lissaboni: oma elu jättis varemete alla ligi 30 000 inimest. Lissaboni katastroof šokeeris kogu Euroopa avalikkust, sellest annavad tunnistust sajad teoloogilised, poliitilised, filosoofilised, teaduslikud – ja poeetilised kirjatööd. Voltaire seniseid optimistlikke tõekspidamisi  raputasid traagilised sündmused Portugalis põhjalikult. } Ma ei […]

Kuninglik jalutuskäik

Üks kiri: “28.okt. 1981. Armas Madis, pidanuksin ammugi juba kirjutama ning Sind külaskäigu eest tänama – jätsin Sulle kirjagi uksele viitega seks puhuks; kui naastes läbi tuled, see rippus seal kümmekond päeva niisama, nojah, Lii lebas tollal haiglas ja oli paljugi lootust paranemisele, Su käigule järgmisel päeval tuletasime meelde jalutuskäiku Peedule, kui veel juhtud mäletama, […]

Loodus­aed

Täpsemad kirjeldused ja näpunäited: http://loodusaed.kirikiri.ee Paljude looduses varem tavaliste liikide arvukus on viimasel ajal nii maal kui ka linnas tugevasti vähenenud. Sageli on liikide arvukuse kahanemises süüdi elupaikade hävimine, mis toimub näiteks kinnisvaraarenduse ja tee-ehituse, samuti üha tiheneva liikluse tõttu. Oluline koht on selles protsessis ka muutunud aiapidamistavadel. Tarbeaedade hulk on kiiresti vähenenud ja murupindade […]

Linnaruumist

Lugemissoovitus: ([Ehituskunst linnast->http://ehituskunst.ee/series/49-50/]).Toomas Paaver: “Tasakaalus linnaruum sünnib vaid siis, kui avaliku sektori esindajale on avalikud huvid ja avalik ruum sama kallid, kui on eraomanikule tema raha. Niipea kui avalik sektor hakkab ehitusalastes otsustes esindama erahuvi, läheb süsteem tasakaalust välja, hoolimata ükskõik kui rangetest reeglitest. Ka ükski arhitekt ei saa luua normaalset tasakaalus arhitektuurset lahendust, kui […]