Leibniz

Dialoog

Gottfried Wilhelm Leibniz {August 1677} A. Kui sulle antaks jupp niiti, mille sa sedaviisi asetama pead, et see ots otsaga kokku ulatades võimalikult suurt pinda ümbritseks, mismoodi sa selle asetaksid? B. Ringjoonena; geomeetrid tõestavad ju, et ring on võrdse välisservapikkusega kujundite hulgas suurima pindalaga: kui on kaks saart, üks ringikujuline, teine nelinurkne, siis hõlmab ringikujuline […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Vabandage, mitmendal korrusel elab reaalsus ?

Traditsiooniliseks, modernistlikuks vastuseks oleks siinkohal, et reaalsus elab esimesel korrusel. See on teadmiste kumulatiivse kujutamise puhul ainsaks loogiliseks ja enesestmõistetavaks vastuseks. Võiks ka öelda, et reaalsus on meie teadmiste maja vundamendiks. Kui lähtuda seevastu Thomas Kuhni paradigmaatilisest tõekonseptist, võiks vastata, et reaalsus vaatab välja teadmiste elumaja igast aknast. Või tuleks siinkohal öelda, et vaatab sisse? […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal

Gottfried Wilhelm Leibniz 1. {Substants} on teovõimeline olemine. Ta on kas lihtne või liitne. {Lihtsubstants} on ta siis, kui tal pole osi. {Liitne} on lihtsubstantside ehk {monaadide} kogum. {Mоnas} on kreeka sõna, mis tähistab üksust või seda, mis on ühtne. Liitsed ehk kehad on paljused ning lihtsubstantsid, elud, hinged, vaimud on üksused. Ja kindlasti peab […]

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria on süsteeme modelleeriv teadusharu. Süsteemi mõiste oli määratletud juba antiikajal nii: süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel. 20. sajandi keskel nö taasavastati süsteemi mõiste ja hakati interpreteerima selle metodoloogilisi külgi nagu süsteemne mõtlemine, süsteemne lähenemine, süsteemsus, süsteemkäsitlus jt, mille baasil tekkis nö üldine süsteemiteooria ehk süsteemide üldteooria. […]

Vaimu kriisist

Ühel määratul Elsinori terrassil, mis ulatub Baaselist Kölnini, mis riivab Nieuport’i liivaluiteid, Somme’i soid, Champagne’i kriidimurde, Elsassi graniite, – vaatab nüüd Euroopa Hamlet miljoneid kummitusi. Kuid ta on vaimne Hamlet. Ta mõtiskleb tõdede elu ja surma üle. Talle on kummitusteks kõik meie vaatekohtade vastandlused; tema süümepiinaks on kõik meie aupaistetegurid; ta on rõhutud avastuste, teadmiste […]

Arutlus metafüüsikast

1 Jumala täiuslikkusest ja et Jumal teeb kõike kõige soovitavamal viisil Kõige levinum ja kõige tähenduslikum arusaam Jumalast, mis meil on, on küllalt hästi väljendatud nende sõnadega, et Jumal on absoluutselt täiuslik olend, kuid selle järelmeid ei võeta piisavalt arvesse; ning et sellesse rohkem süveneda, on kohane märkida, et looduses on palju täiesti erinevaid täiusi, […]