Kunst

Kollektiivautorid

Kirikiri soovitab: [artishok.blogspot.com->http://artishok.blogspot.com/2009/10/luther-blissett-subcommandante-marcos.html] Margus Tamm: {Pärast elevust, mida tekitas Roland Barthesi õhkuvisatud slõugan autori surmast, on möödunud juba ligi pool sajandit ning ei saa öelda, et autor oleks kuhugi kadunud, lausa vastupidi – autorikontseptsioon elab ja õitseb ning on jõudnud ka nendele territooriumitele, tähistab ka neid tegevusi, mis varem jäid autori ja autorluse mõiste alt välja. […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Martin Heidegger kui oraakel

{{Martin Heideggeri}} „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. {{Martin Heideggeri}} (edaspidi H) „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. Oluline on, et juba alguses on ajaloolisus […]

Kommunikatsioon kui võõrandumise mootor

Infotehnoloogia muudab paljud hüved kättesaadavamaks. E-äri võib vähendada transpordikulusid, suurendades samas valikuvõimalusi. Paljud meelelahutused Internetis on odavad või tasuta. Samas kaasneb kommunikatsioonitehnoloogiatega palju pettust. Kataloogid kiidavad rämpskaupa, küberseks ei paku õiget rahuldust, e-posti tulvavad rämpskirjad, Google’i otsing pakub miljoneid lehekülgi mõttetust. Kas tehnoloogia areng ja kasutamine sellise pettuse ja müra taustal end ikka õigustab? Kas […]

Jakob Hurt modernse maailmavaate saadikuna 19. sajandi eesti kultuuripildis

Jakob Hurt ajastu ikoonina seisab meie ees kui isiksus, kelle tee uue eestluse konstrueerimisel vaatamata erakordsele vaimuerksusele ja -selgusele ei saanud olla ühemõtteliselt sirge. {{{Sissejuhatuseks}}} Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja (Aleksander Mohrfeldt, Hans Kruus, Rudolf Põldmäe, Ea Jansen, Mart […]

Kohanemine ja 1990. aastad : Kenderi näide

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Tööd käesoleva artikli kallal alustasin internetipäringuga {Google}’i{ }otsimootorist: kas sel teemal on tehtud kirjandus- või kultuuriuurimusi? kas ülikoolide õppekavades leidub selle teemaga seotud kursusi? millistele tähendus- ja analüüsivõimalustele viitab üldse […]

Mõtisklused sünonüümide üle

Meie kultuur, kuivõrd see on juba üksainus kultuur, sarnaneb supermarketiga. Kõik on toode. Näiliselt on valiku-ulatus määratu suur, kuid pole peaaegu mitte miskit, mis poleks propaganda. Oleme kadunud. Meil pole enam seotust millegi fundamentaalse, millegi maagilise, millegi sellisega, mida seletada ei saagi – iseäranis ei leidu seda kahekümnesekundilises TV-reklaamis. Liigendatus tähendab erisust. Universum: kõik, igaüks, […]

Põimuvad meeled- mõistused

Alljärgnev püüab leida nende Surmade ja Sisenemiste koha- ja ajamääratlust. Autori Surm ilmutab end selgemini igasugu mitte-institutsioonides. (POOLSURNUD AUTOR)/ Autori portree Surnuna-Elavana/? ACADEMIA NON GRATA JUHTUM {Miks kõik mind vihkavad, kui ometi olin nii kena ja lubasin kõigil mu imepärasele Sündmusele tulla?}[[ Albert Goldman, “The Lives of John Lennon,” NY, Doubleday, 1976]] – {{Yoko Ono}} […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Matemaatika ja kunst

Traditsiooniliselt paigutatakse matemaatika ja kunst inimvaimu tegevusskaalal mingis mõttes vastaspoolustele, tihtipeale neid lausa vastandatakse. Kunsti ja teadust, kitsamalt matemaatikat, ühendab nende sarnane positsioon inimese vaimses tegevussfääris. Mõlemad on elitaarsed tegevused, mis eeldavad lisaks põhjalikule erialakeele valdamisele erilist loomingulist võimekust, mida on väga raske arendada või stimuleerida. {{{1. Mis on ühist matemaatikal ja kunstil?}}} Traditsiooniliselt paigutatakse […]

Tähenduse­otsijana ruumis

Võiks oletada, et sakraalne ruum on suhteline. Jumala tajumise viisi tingib ruumi omapära, mis edasi mõteldes on tingitud ruumi looja etnilisest, kultuurilisest taustast – ehk kõige ilmsem, kui jälgida judaismis või islamis levinud religioossete kombetalituste sidusust igapäevase elu ning rahvuse ajalooga. Loogiliselt järeldades sõltub sakraalse ruumi iseära jumalamõiste ja inimese vahelise fookuse asendist. {/—/ samas […]

Loeng võitlevast kinost (Cinema Militans)

Kino suri 31. septembril 1983, kui esmakordselt võeti maailma elutubades kasutusele TV-pult või kaugjuhtimisseade. Kino on passiivne meedium. See võis küll rahuldada paljusid meie isade ja esiisade vajadusi, kes olid valmis maha istuma ning vaatama illusioone ja kogema uskumatut, kuid ma usun, et praegusel hetkel pole meil sellest enam küllalt. Uued tehnoloogiad on uutel viisidel […]

Biopoeesia

Alates kaheksa­kümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Video, holograafia, programmeerimine ja arvutivõrgud on laiendanud edasi uue luule võimalusi ja ala. Nüüdses kloonide, kimääride ja transgeensete olendite maailmas on aeg kaaluda uusi suundi luulele in vivo. Alates kaheksakümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Minitelist varajase koduarvutini kirjutamise ja lugemise keskkonnana oleme olnud tunnistajateks uute poeetiliste keelte arengule. […]

Etnofutu­­ristliku filosoofia võimalusi

Etnofuturismi järele tekib vajadus enamasti siis, kui puhkeb konflikt kahe või enama eri kultuuri väärtussysteemi vahel, mis on kultuuritypoloogiliselt nii erinevad, et erinevus takistab adekvaatset dialoogi nende vahel. Teisisõnu, etnofuturismi on vaja koloniseeritavatel kultuuridel. {Jovlan Olo tegemata jäänud tegudele} “Külatüdrikud, õessed, külapoisid, pooled-vennad, vaadake, naised vanamad, silmake, poisid siledad, mis sel kullal puudunesse?” Vastu kostsid vanad […]

Mardikad ja seened

Tüdruk kastab näpu vette ja joonistab oma silmamunale, kuidas tapamaja kohale tõuseb punane kuu. Vaikus, mille keskpunkt asub pöidlas. / Mustasõstrapõõsad hõõruvad ennast vastu pimedust. Hiiglaslik kass valmistub hüppeks. / Tüdruk kisub riided seljast, kleebib laubale margi ja laseb end postkasti, jalad kuu poole. Valgete kummikutega kirjakandja istub pööningul, käed põlvedel. Umbes 2007. aasta paiku […]

Üksindusest

Jätkem kõrvale selle üksildase ja tegeva elu pikk võrdlus ; ja mis puutub sellesse kaunisse lausesse, mille taha poevad auahnus ja ihnsus: „Et me pole sündinud mitte omaenda, vaid üld­suse jaoks”, siis pöördugem julgesti nende poole, kes on selle sagina sees, et nad koputaksid oma südamele ja ütleksid, kas vastupidi ei otsita mitte neid seltskondlikke […]

Vaikus ja müra

Me elame müra ajastul. Me valmistume müraks ja siiski tabab ta meid ootamatult. Näiteks mõnes ühiskondlikus ruumis, kus pead kuulama muusikalisi helisid, mille sisse-väljalülitamine ei sõltu sinust. Või öösel, kui ei suuda uinuda, sest arusaamatu põhjendusega segamini joodud viin ja šampus kihisevad soontes ja ühes ajupoolkeras kumisevad äkki välisuudised ja teiseltpoolt räägib samasugune viimistletud naisehääl […]

Kriton

SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES: Kuidas küll vangla valvur su sisse lasi? KRITON: Ta tunneb mind juba hästi, Sokrates, sest olen ju nii sageli siin käinud ja pealegi olen talle üht-teist tasuks andnud. SOKRATES: Tulid sa […]

Sokratese apoloogia

[17] Kuivõrd mu süüdistajad [[Kohtuprotsessil Sokratese üle (399. a. e.Kr.) oli esimeseks süüdistajaks noor tragöödiate autor poeet Meletos, kelle isa, tunnustuseta jäänud tragöödiate autori Meletose oli poeet Aristophanes korduvalt välja naernud. Kuid kõige kaalukamalt süüdistas Sokratest Anytos – jõukas Ateena nahatöökodade omanik, kes 401 e.Kr. oli aktiivselt võidelnud Ateena vabastamise eest 30 türanni võimu alt. […]

Kostmine küsimusele : mis on valgustus

Valgustus on inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest. Alaealisus on võimetus kasutada oma aru kellegi teise juhatuseta. Ise ollakse selles alaealisuses süüdi, kui põhjuseks pole mitte aru puudumine, vaid puuduvad otsusekindlus ja mehisus, kasutamaks oma aru kellegi teise juhatuseta. {Sapere aude!} Ole söakas kasutama omaenese aru! – selline on niisiis valgustuse juhtlause. Laiskus ja argus on […]

Ilust

1. Ilu on suurim nähtavas, ta on ka kuuldavas – sõnade ühendamisviisis ja kogu muusikas (on ju meloodiad ja rütmid ilusad). Ning sellele, kes tõuseb meelelisest kõrgemale, on ka taotlused ilusad, ja teod ja olukorrad ja teadmised, ja on vooruste ilu. Kas on ka midagi neist kõrgemal, näitab end ise. Mis siis teeb seda, et […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Luulekunstist

Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja “Keel ja Kirjandus” numbreis 7-8/1982. Kommentaaridega tekst on siin: [http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html->http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html] Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. — 1. Luulekunstist endast ja tema liikidest; millised on neist igaühe võimalused; kuidas peavad lood olema üles ehitatud, et luuleteos hea oleks; ja veel: kui paljudest […]

Hea, mis meil on, andkem teistele edasi

Sa pead endale, mis kuulub su naabrile, kui teadmise ja elokventsi andidega kaunistad head sõna, mis saaks kasulik olla paljudele, kasutult katad kinni põlgava vaikimisega, kuna öeldakse, et on neetud, kes varjab inimeste eest vilja. Hiljuti oli ajakirjanduses (nt [http://www.epl.ee/artikkel/460059->http://www.epl.ee/artikkel/460059]) kõva vaidlus selle üle, kas google algatus raamatute digitaliseerimiseks on hea või halb. Kuigi [books.google->http://books.google.com] […]

Lugu võimatust raamatust

Üks võimatutest raamatutest, mida tahaks kunagi lugeda, oleks eesti keele müstiline peegeldus sadade aastate pärast. Siis, kui maailmas oleks toimunud juba Suur Keelereform ja keelest kujuks välja hoopis teisi asju. Raamat, mis ei annaks vastuseid, kuid mis näitaks kätte otsingute suuna ja mille kohal hõljuks lingvistilise karisma jumalik hõng. Inimese ideaaliks on luua keel, mis […]