Iraak ja islam

Jumala saadiku elutee

Muḥammad Ibn Isḥāq Araabia keelest katkendid tõlkinud Amar Annus Muḥammad Ibn Isḥāq (704–768) oli araabia ajaloolane, kes kogus suulist pärimust islami varase ajaloo ja prohvet Muḥammadi eluloo kohta. Ta koostas oma elu lõpuks nende põhjal mahuka teose „Jumala saadiku elutee („Sīra Rasūl Allāh“). Teos kirjeldab ajaloolisi juhtumusi, mille taustal Muḥammad sai prohvetiks ja tema elu […]

Jumalate asehaldur

Vladimir Sazonov   Selles lühikeses artiklis[1] arutleme Assüüria impeeriumi (ca 1300–610) ideoloogiast[2] ja ametlikust religioonist, keskendudes kuninga isikule ning tema võtmepositsioonile riiklikus ideoloogias.   Assüüria kui riik sai alguse Aššuri linnriigist, mis sai ca aastal 2000 eKr Uus-Sumeri riigi hävinguga iseseisvaks, kuid imperiaalseks jõuks tõusis alles 13. sajandil kesk-assüüria ajastu teisel poolel. 14. saj II […]

Mõningaid märkusi võimalikest Pärsia ja teistest Vana-Lähis-Ida mõjutustest Piiblis ning kristluses

Vladimir Sazonov   1. Üldised sissejuhatavad märkused Iraani mõju naaberriikidele ja kogu Lähis-ida regioonile on olnud alati tohutu nii poliitilises, geopoliitilises, kultuurilises, ajaloolises, kui ka religioosses aspektis. Religioon on alati mänginud Lähis-Idas väga olulist ja lausa keskset rolli. See puudutab nii poliitikat, riigikorda, ühiskonna elu ja riiklikut ideoloogiat, kuid samuti kultuuri. Nii oli 5000 aastat […]

Prussaka saatus

{Autorist.} TAUFIQ al-HAKIM Egiptuse draamakirjanik Taufiq al-Hakim on esitanud oma sünniaastaks erinevaid numbreid – 1898, 1902 või 1903 aasta 9. oktoober. Selle kaheldava sünniaja ja surmaaasta 1987 vahele mahub tema hiilgav karjäär tänapäeva egiptuse araabia ühe tunnustatuima kirjaniku ning draama pioneerina, kelle loomingus on erinevail andmeil 70-100 lühemat või pikemat näidendit. Küsimusele, kas Egiptuses üleüldse […]

Oo, Puuronija! (Yā ṭāli‘ al-šağara, 1962) Näidend kahes vaatuses. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus.

Taufiq al-Hakim https://en.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_al-Hakim Tegelased: Uurija Teenija Naine, proua Kirsi Mees, härra Tamm (= Piletikontrolör) Assistent Pühamees ESIMENE VAATUS (Selles näidendis ei ole stseene, pole ka vahetegemist aegade ja kohtade vahel. Minevik, olevik ja ka tulevik esitatakse mõnikord samal ajal ja mõni tegelane on laval korraga kahes kohas, rääkides oma häälega topelt samal ajal. Iga asi […]

Eesliturg

Taufiq al-Hakim {(Näidend kolmes pildis) Araabia keelest tõlkinud Amar Annus} {{{ESIMENE PILT}}} (Koht eeslituru lähedal, eemalt kostub eeslikisa. Selle turu ees istuvad kaks isikut, kelle ärakantud riided ja vilets välimus reedavad, et nad on kaks töötut turuvarblast) Esimene Töötu: (oma kaaslasele) Kas sa oskad öelda, milline erinevus on meie ja eeslite vahel? Teine Töötu: Seda […]

Nutulaul Sumeri ja Uri hävitamisest

Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja hävitamiseks, lauda hävitamiseks, karjatara rüüstamiseks, et selle härg oma laudas ei seisaks,<br< div=””> Määraegade rikkumiseks, kavatsuste hülgamiseks löövad tormid ühte nagu tulvavesi. Sumeri jumalike vägede rikkumiseks, hea kuningavalitsuse oma kotta sulgemiseks, linna hävitamiseks, pühakoja […]

Legend neetud kuningast : ebaõiglase kuninga karistamine

Just Narām-Su’en ja mitte keegi teine sai esimeseks „negatiivseks” valitsejaks maailma ajaloos, „halva ja neetud kuninga”, ebaõiglase arhetüübiks, keda karistati jumalate poolt. Vaatamata isegi sellele, et ka Narām-Su’eni tiitlid ja epiteedid nagu „nelja ilmakaare kuningas” olid populaarsed hilisemate valitsejate seas (Assüüria, Babüloonia kuningatel) ning isegi mõnevõrra kuni araablaste vallutusteni Lähis-Idas 7 sajandil, sai Narām-Su’en selliseks […]

Õllest ja õllejoomisest muistses Sumeris ja Akkadis

Nagu me näeme, on õlu väga muistne nähtus inimkonna ajaloos. Kirjalikes allikates esineb see juba alates ca 3000 eKr, st vahetult pärast seda kui sumerlased, ilmselt esimestena maailmas, lõid kirjasüsteemi – kiilkirja ligikaudu 3400 või 3300 eKr. Õlle joomise ja samuti pruulimise traditsioon on sama vana kui õlu ise. Õlu mängis väga suurt rolli muistsete […]

Süüria munkluse vaimumaailmast 3 (süüria munkluse omapära)

Süüria munkluse signatuur on individualism ja lihasuretamine, mis suunduvad välja visionäärsusele, müstikale ja ekstaasile. Mina kattub süüria askeetide juures täielikult teda haaranud, õhtumaalasele isegi arusaamatute mõtete ja ideedega. Nõnda esilduvad siin vormid, mida ainult Orient võib luua ja mis Õhtumaal sel iseäralikul kujul ei ole ülepea mõeldavad ja mis on arusaadavad ainult Oriendi vaimulaadi appivõtmisel. […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (4)

Kas ja millist osa islam siin tulevikus etendama hakkab – sellele on raske vastata. Veelgi tänamatum on aga arvata, milliseks kujuneb islami tulevik maailmas. Teisiti sõnastatuna vastata küsimusele: milline käsitlus {pingutusest usu nimel} (st. džihaadist), aina laienevas {ummah}s valdavaks saab. Sest kus on islam, seal on ka džihaad. {{{KUUES PEATÜKK BADR, UHUD, BANU NADIR, KHANDAQ […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (3)

2.129: jääb mulje, nagu kuulutataks siin ebajumalakummardajateks juudid ja kristlased! Seega toimub vaadeldavate ajaatide puhul juutide ja kristlaste võrdsustamine nende eelnevalt vihatud uskmatute ja paganatega. {{{NELJAS PEATÜKK MEKA KOLMANDA PERIOODI SUURAD (617 – 621)}}} {{{Suura 32. 30: uskmatuid ootav karistus}}} {{Dateering:}} Muiril varane 44., teistel üksmeelselt Meka III: Kratškovski 70., Egiptuse standart 75., Grimme 64., […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (2)

Usu ja uskmatuse omavaheline suhe Koraanis algab Jumala (Allâh) manitsusega Muhamedile suhtuda uskmatutesse mõistvalt ning mitte nendega konflikti otsida. {{{TEINE PEATÜKK}}} {{{MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613)}}} {{{Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90}}} Peale palju poleemikat tekitavaid algussuurasid 96.1-5 ja 74, neile järgnenud kuulsat Abu Lahabi needmise suurat […]

Džihaadi kontseptsiooni kujunemine Koraanis (1)

Islami tõe kuulutamine toimub {pingutuse} – džihaadi käigus. Selle käigus {allaheitjad} – muslimid – heidavad alla, st islamistavad, tõe kuulutamise ja õigluse kehtestamise kaudu ülejäänud maailma. {{{SISUKORD}}}  SISSEJUHATUS ESIMENE PEATÜKK Klassikalise islami džihaadikontseptsioon Džihaad ajalooareenil  TEINE PEATÜKK: MEKA I PERIOODI SUURAD (610 – 613) Vaenlasega võitlemise seeria: suurad 108, 104, 107, 102, 105, 92 ja 90 […]

Erootika ja seksuaalsus muistses Lähis-Idas

Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö teeb mõlemat: paneb muigama ja võib olla tekitab ka kihelust. {{{Sissejuhatus}}} Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö […]

Euroopast on saanud segaduses moslemikogukonna koloonia

Kiire majanduslik areng, dekoloniseerumine, liberaalne immigratsioonipoliitika kombineerituna sissesõitnute kõrge sündivusega on tänaseks tekitanud Euroopas umbes 20 miljonilise islamikogukonna. Viimase 40 aastaga on nende arv kasvanud Lääne-Euroopas riikides 20 – 40 korda. Kui 1973 oli Prantsusmaal umbkaudu miljon muslimit, siis praeguseks 5 – 8 miljonit. Muslimite enesetunnetuslikuks rajajooneks Euroopas võib pidada 1989. aastat. Teherani Raadios 14.02.1989 […]

Al Qaeda ja ta liitlased

Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. See artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Sest jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad […]

“Teise” diskursiivne konstrueerimine : Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal Eesti Päevalehe ja Postimehe näitel

{{{Sissejuhatus[[Käesolev artikkel põhineb 2006. aastal Art Leete juhendamisel kaitstud bakalaureusetööl ““Teise” diskursiivne konstrueerimine: Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal “Eesti Päevalehe” ja “Postimehe” näitel”.]]}}} Käesolevas artiklis käsitlen Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvandit eesti kirjutavas meedias läbi sündmuste 1996., 1999. ja 2004. aastal. Vaatlen, kuidas on Tšetšeeni iseseisvuslaste ja Venemaa keskvõimu vahelise konfliktiga suhestutud, […]

Tagasihoidlik järelhüüe Iraagi kultuuriväärtustele

Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks aastat, ning on õpetlik tagasi mõtelda, kui tontlikult vähe aega kulus selleks, et vabastada üks rahvas peaaegu täielikult oma kultuuripärandist. Kõikjal, kuhu “liitlasväed” jõudsid, pandi toime täielikke ja süüdimatuid kultuuriväärtuste rüüstamisi, ilma et sissetungijad neile mingitki turva oleks pakkunud. Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks […]

Kas sellist Iraagi sõda me tahtsimegi ?

Iraagi sõda on lõpule jõudmas ning võib juba praegu öelda, et tegemist oli oma tagajärgede poolest hirmsaima sõjaga, mis uuemal ajal peetud. Sõja ränkust hinnatakse tavaliselt inimohvritega, kuid see sõda paistab silma erakordse kahjuga, mida tekitati kultuuriväärtustele. Üheteistkümnendal ja kaheteistkümnendal aprillil rüüstati ja tühjendati Bagdadis Iraagi Muuseum. Ameeriklaste sissemarsi järel Bagdadisse vallandus linnas kaos ja […]

Kas Euroopa islamirevolutsioon ?

Islam pole Euroopas ega Ameerikas uus nähtus, sellega ollakse tuttav islami sünnist alates ja eurooplastest moslemeid on teada juba keskajast. 21. sajandi alguseks võib aga rääkida revolutsioonilise olukorra kujunemisest Euroopas seoses islamiga. Viimase 30-40 aastaga on moslemite arv tõusnud Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias, Saksamaal ja Itaalias 20-40 korda. 1920. aastal elas Prantsusmaal 20 000 moslemit, 1973. […]

Nafta, geopoliitika ja tulevane sõda Iraaniga

Kas Ühendriigid valmistuvad Iraani ründama või mitte, kuid üks asi on kindel: Bushi administratsioon ei märgi sõtta minemise põhjusena kunagi ära naftat. Nagu ka Iraagi puhul, saavad massihävitusrelvad peamiseks Ameerika-poolse rünnaku õigustuseks Kas Ühendriigid valmistuvad Iraani ründama või mitte, kuid üks asi on kindel: {{Bushi}} administratsioon ei märgi sõtta minemise põhjusena kunagi ära naftat. Nagu […]

Maailm ilma võimuta

USA üleilmse domineerimise kriitikud peaksid korraks aja maha võtma ja kaaluma alternatiive. Kui Ühendriigid taganevad hegemooni rollist, kes neid siis asendaks? Selleks poleks võimelised ei Euroopa, Hiina, islamimaailm ega kindlasti mitte ka ÜRO. Kahjuks pole ühe supervõimu alternatiiviks mitte multilateraalne utoopia, vaid uue Pimeduseajastu anarhistlik luupainaja. Neokonservatiivne maailmapilt. USA üleilmse domineerimise kriitikud peaksid korraks aja […]

Ameerika, päästa meid !

Võibolla ei ole küsimus sekulariseerumisest kõige põletavam tänapäevases Eestis. 90ndate alguse teatav poliitilise suunaga kiriku liikmeskonna kasv on tänaseks peatunud ning nõukogudeaegne protestivalmidus olematuks vaibunud. Paistab siiski, et niisama meid olla ei lasta, vaid sunnitakse valima. Võibolla ei ole küsimus sekulariseerumisest kõige põletavam tänapäevases Eestis. 90ndate alguse teatav poliitilise suunaga kiriku liikmeskonna kasv on tänaseks […]

Iraani impeerium

Kui mingid protsessid on pikka aega kestnud, siis on statistiliselt mõistlik eeldada tõenäosust, et need protsessid korduvad ja jätkuvad veel vähemalt poole juba kestnud ajast. Iraani kiltmaalt on tuhandeid aastaid tekkinud ja levinud impeeriumid. Praegune periood, mil Iraan on suhteliselt tähtsusetu riik Lääne, Venemaa, Hiina, India ja sunniitliku islami kõrval on pigem anomaalia, mis arvatavasti […]

Uusi perspektiive Euroopa vaimuloo uurimisel

{{{Sissejuhatuseks}}} Ajalooline uurimistöö on seisnud ühekülgse orientatsiooni kammitsais. Palju on selles süüdi G. W. F. Hegeli ajaloofilosoofia, mis on seadnud Õhtumaa ühekülgselt tulipunkti Idamaa arvel. Selle kohaselt on Euroopa maailma ajaloo kulminatsioon. Kui pateetiliselt on tema seda seisukohta formuleerinud: Aasias tõuseb päike kui füüsiline valgus ja see läheb looja läänes, aga Läänes tõuseb eneseteadvuse sisemine […]

Saatanlikud värsid (katkend)

{{{-I-}}} {{{INGEL GIBREEL}}} {{{- 1 -}}} “Et uuesti sündida,” laulis Gibreel Farishta taevast alla paisatuna, “pead sa kõigepealt surema. Ahoi! Ahoi! Et maanduda emakesele Maale, tuleb kõigepealt lennata. Ta-taa! Takathun! Kuidas küll jälle uuesti naeratada, kui sa kõigepealt nutnud ei ole? Kuidas küll võita kallima südant, härra, ilma sügavalt ohkamata? Baba, kui sa tahad uuesti […]

Meil on sõnadest maa (arvustus Mahmud Darwishi luulekogu eesti tõlkele)

{[Mahmud Darwish, „Meil on sõnadest maa“->http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?200510] Valitud luuletusi aastatest 1984-2008, araabia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 94 lk.} Eriti hea on tõdeda, et ka eesti keeles on viimasel ajal hakanud üha rohkem ilmuma tõlkeid araabia ja muudest idakeeltest. Araabia keelest on tõlgitud „Koraan“ (Haljand Udami poolt, ilmus 2007. […]

Kommentaare

Sumeriteaegse ja -järgse Mesopotaamia jumalateenistused koosnesid suures osas nutulaulude retsiteerimisest. Oli terve korpus jumalatele pühendatud kanoonilisi nutulaule, mida regulaarselt templites lauldi ja mis olid kirja pandud sumeri naistekeelses dialektis ({emesal}). Vanimad nende tekstide koopiad pärinevad Vana-Babüloonia ajast ja hiliseimad u. 200 e.m.a. Seega olid sumerikeelsed kultuslikud nutulaulud üheks kõige kauem püsinud religioosse kirjavara liigiks. Need […]

Islami fundamentalismist

Lisa: [Vaata täispikkuses videot Kalle Kasemaa islamiteemalisest loengust->mms://193.40.5.165/usuteaduskond/3-kasemaa.wmv] Islami fundamentalismist on viimasel ajal väga palju räägitud, eriti viimasel 10 või 20 aastal. Kuid tundub, et selle eesmärkidest, islami fundamentalismi olemusest pole õigesti aru saadud. Valesti on mõistetud seda, mida nad taotlevad, sest et igasugune vägivald nii Araabia maailmas kui islamimaailmas kantakse tegelikult islami fundamentalismi alla. […]

Värise Euroopa, selg sirgeks Euraabia !

Jäädes truuks traditsioonile olla ainus eesti väljaanne, mis avaldab islami pahupoolt paljastavaid karikatuure (kurikuulsad taanlaste Muhamedi kajastavad karikatuurid leiate meie arhiivist [http://www.islam.ee/contents.php?cid=232->http://www.islam.ee/contents.php?cid=232] ), kajastab [ISLAM.EE->http://www.islam.ee/contents.php?cid=474] uut karikatuuridega seonduvat skandaali, seekord Hollandist. Hiljuti, 13.05.2008, oli ajalooline hetk Hollandis, kus esmakordselt 800 aasta jooksul pandi karikaturist soolaputkasse satiiri eest! Solvati ei kedagi muud kui ikka islamit. {Long […]

Kurdidest

Renna Ali   Kurdid on suur (üle 45 miljoni) ja kummalise saatusega rahvus, kellel pole olnud (ühe erandiga, sellest hiljem) ega ole ka praegu oma riiki. Praegu on Iraagis küll Kurdistani alal autonoomia ja Iraagi president Jalal Talabani on kurd, aga vastuolu Iraagi araablastest ja kurdidest elanikkonna vahel püsib. Türgis elavate miljonite kurdide olukord on […]