Heidegger

Martin Heidegger kui oraakel

{{Martin Heideggeri}} „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. {{Martin Heideggeri}} (edaspidi H) „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. Oluline on, et juba alguses on ajaloolisus […]

Asi ja olemine

Heideggeriaan: Kuidas sina mõistad olemist? Asjataja: Igatahes ei mõista ma seda millegina, mis erineb olevatest. Heideggeriaan: Milline on siis sinu arusaamine? Asjataja: Mind väga olemine ei huvita. Aga ma ei pea asju olevateks. Heideggeriaan: Eks kae. Kuidas siis sina asju käsitled? Asjataja: Ma pole kindel, kas asju ja omadusi ei näita meile vaid keel. Heideggeriaan: […]

Rahvad ja juhid

Martin: Küll on vast tulnud pahandust mu nooruse tulipäisuse pärast. Igatsesin ju nii väga oma rahvale ajaloolisust, et olin valmis kaasa minema toonase juhiga. Johann Voldemar: Tere, naaber. Martin: Tere sullegi. Ega sa nüüd mind sõnast võta ja hakka mind hurjutama mu nooruse sümpaatiate pärast? Johann Voldemar: Tean, et oled mõtleja. Seega oleks kohasem näidata […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Eero Aarnio karikatool ja Nõukogude Eesti

Võimalust katsuda näpuga ei tohiks pidada primitiivseks. Intiimsus ning kohati lausa märkamatu suhe mööbliga muudab esemed osaks meie kehapildist. Portreteerimaks nõukogude eestlase kohandumist uudse lääneliku esteetika ning mugavama esemelise keskkonnaga kasutan näitena Eero Aarnio 1966. aastal kavandatud tugitooli “Konjakiklaas” (ehk “V.S.O.P.”) ja selle “Kooperaatoris” toodetud jäljendust või interpretatsiooni P-30 (nn karikatool). [[<>Artikkel on algselt ilmunud […]

Selts ja üksindus : kaks kollektiivi

Kas pole lugu nõnda, et on olemas justkui kaks kollektiivsust: üks, mis on midagi {vähemat} kui indiviid, ja teine, mis on midagi {rohkemat} kui indiviid. Esimese näiteks on niinimetet {mass} – massina käituvad inimesed tunduvalt primitiivsemalt ja julmemalt kui üksikisikuna, { „Emb-kumb: kas koos inimestega Jumala vastu või koos Jumalaga inimeste vastu.“} {Søren Kierkegaard} Kas […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Etnofutu­­ristliku filosoofia võimalusi

Etnofuturismi järele tekib vajadus enamasti siis, kui puhkeb konflikt kahe või enama eri kultuuri väärtussysteemi vahel, mis on kultuuritypoloogiliselt nii erinevad, et erinevus takistab adekvaatset dialoogi nende vahel. Teisisõnu, etnofuturismi on vaja koloniseeritavatel kultuuridel. {Jovlan Olo tegemata jäänud tegudele} “Külatüdrikud, õessed, külapoisid, pooled-vennad, vaadake, naised vanamad, silmake, poisid siledad, mis sel kullal puudunesse?” Vastu kostsid vanad […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

Müüdi iseloomust maailma kirjeldamise viisina : väike võsaraiumine handi mütoloogia maastikel

Müüdi mõistele on antud aja jooksul nii mitu erinevat tähendussisu, et ma loobuksin üldse selle valdkonna seebivee veel selgemaks segamisest ja reageeriksin pigem {{Pilatuse}} kombel, küsides:”Mis on tõde?”. Ennemini eelistaksin ma müüdile kui nähtusele lähenemist sisustada meetodist lähtuvalt. Enne, kui ma alustan jalutuskäiku kavatsetud teemal, pean ettevalmistavalt visandama märgistamispõhimõtte, mida kasutaksin orienteerumiseks müüdi mõistega nimetatud […]

Sõida tasa üle silla

Kui ma kõnnin mööda rada, mida mõlemal pool ääristavad puud moodustavad tee kohale varjava katuse, kuni suure kivist sillani ja edasi selle silla keskele, et vaadata alla igivoolavasse vette, siis pean ma tõstma pilgu ja laskma päikesel paista endale, nagu ta on. Ta paistab tõusvat idast, liikuvat sooja, aga siiski ükskõikse silmana üle taevavõlvi ja […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Vaikus ja müra

Me elame müra ajastul. Me valmistume müraks ja siiski tabab ta meid ootamatult. Näiteks mõnes ühiskondlikus ruumis, kus pead kuulama muusikalisi helisid, mille sisse-väljalülitamine ei sõltu sinust. Või öösel, kui ei suuda uinuda, sest arusaamatu põhjendusega segamini joodud viin ja šampus kihisevad soontes ja ühes ajupoolkeras kumisevad äkki välisuudised ja teiseltpoolt räägib samasugune viimistletud naisehääl […]

Loov maastik : miks me jääme provintsi ?

Ühe avara kõrgoru järsul nõlval lõunapoolses Schwarzwaldis seisab 1150 m kõrgusel väike suusahütt. Põhiplaanilt on ta 6X7 meetrit suur. Madal katus ulatub üle 3 ruumi: eluköögi, magamisruumi ja uurimiskambri. Kitsal orulammil laiali pillatult ning sama järsu vastasnõlva ääres asub üksteisest eemal suure räästaskatusega talumaju. Nõlvakut pidi ülespoole ulatuvad mägikarjamaad ja aasad metsa alla, kus vanad […]

Küsimus tehnika järele

Järgnevas me {küsime} tehnika järele. Küsimine kasvab teel. Sellepärast on soovitatav ennekõike silmas pidada teed ning mitte jääda rippuvaks üksikutest lausetest ja tiitlitest. See tee on üks mõtlemise teid. Kõik mõtlemise teed viivad enam või vähem arusaadavalt harjumatul viisil läbi keele. Meie küsime {tehnika} järele ja tahaksime seeläbi ette valmistada vaba suhte tehnikaga. Vaba on […]