Freud

Mina ja miski

Sigmund Freud Järgnevad arutlused jätkavad seda mõttekäiku, mis sai alguse mu teoses ‘Sealpool naudinguprintsiipi’ (1920). Nagu selles teoses on märgitud, suhtusin ma ise antud probleemi teatud heatahtliku uudishimuga. Praegused arutlused on jätkuks nende mõtetele, seovad neid analüütilise vaatluse erinevate faktidega, püüavad sellest seostamisest tuletada uusi järeldusi, ei hakka aga laenama midagi uut bioloogiast ja seisavad […]

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Erootika ja seksuaalsus muistses Lähis-Idas

Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö teeb mõlemat: paneb muigama ja võib olla tekitab ka kihelust. {{{Sissejuhatus}}} Seksuaalsus on teema, mis paneb noore auditooriumi kihelema ja erudeerituma seltskonna muigama: “No nii, jälle on vaja laiadele massidele tegevust”. Antud töö […]

Vabandage, mitmendal korrusel elab reaalsus ?

Traditsiooniliseks, modernistlikuks vastuseks oleks siinkohal, et reaalsus elab esimesel korrusel. See on teadmiste kumulatiivse kujutamise puhul ainsaks loogiliseks ja enesestmõistetavaks vastuseks. Võiks ka öelda, et reaalsus on meie teadmiste maja vundamendiks. Kui lähtuda seevastu Thomas Kuhni paradigmaatilisest tõekonseptist, võiks vastata, et reaalsus vaatab välja teadmiste elumaja igast aknast. Või tuleks siinkohal öelda, et vaatab sisse? […]

Sadomaso karuaabits

Kahe võrdse inimese suhe eksisteerib vaid ulmekirjanduses. Kui ka eksisteerib, siis sisaldab selline suhe ometi erinevaid rollimänge, kus kord on Vestmann peal ja siis jälle Piibeleht. Nii nagu Jumala arm on tõsine asi, nii on seda kindlasti ka valu ja suguline erutus ja rahuldus. Seega ei ole siin minu arvates sakramendi, sadomaso ning muude mängude […]

Eero Aarnio karikatool ja Nõukogude Eesti

Võimalust katsuda näpuga ei tohiks pidada primitiivseks. Intiimsus ning kohati lausa märkamatu suhe mööbliga muudab esemed osaks meie kehapildist. Portreteerimaks nõukogude eestlase kohandumist uudse lääneliku esteetika ning mugavama esemelise keskkonnaga kasutan näitena Eero Aarnio 1966. aastal kavandatud tugitooli “Konjakiklaas” (ehk “V.S.O.P.”) ja selle “Kooperaatoris” toodetud jäljendust või interpretatsiooni P-30 (nn karikatool). [[<>Artikkel on algselt ilmunud […]

Tagasihoidlik järelhüüe Iraagi kultuuriväärtustele

Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks aastat, ning on õpetlik tagasi mõtelda, kui tontlikult vähe aega kulus selleks, et vabastada üks rahvas peaaegu täielikult oma kultuuripärandist. Kõikjal, kuhu “liitlasväed” jõudsid, pandi toime täielikke ja süüdimatuid kultuuriväärtuste rüüstamisi, ilma et sissetungijad neile mingitki turva oleks pakkunud. Demokraatia ristirüütlite sissetungist Iraaki on tänaseks möödunud kaks […]

Feministlik teadus

{Essee Evelyn Fox Kelleri kirjutise „Mõtisklusi soost ja teadusest“}[[Evelyn Fox Keller, {Mõtisklusi soost ja teadusest}. Tartu, 2001.]] {põhjal. } Kasutades sõnapaari feminism ja teadus, tekivad esimesena küsimused selle kohta, kas ja millal ilmneb mehelik eelarvamus teaduse fundamentaalsetes kategooriates? Miks ja kuidas eelistab meie kultuur teatud tüüpi väärtusi ja mõtlemise kategooriaid? Kuigi feministliku teaduskäsitluse puhul ei […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Nõiduseusu seletus – muistsest Mesopotaamiast tänapäevani

Muistsest Mesopotaamiast pärinevad kiilkirjalised tekstid sisaldavad palju viiteid uskumuste kohta, mis käsitlevad nõidu ja nõidust. Nõid oli ühiskonna liige, kuid siiski „teine“, kelle nõialoomus tuli paljastada. Kui kedagi muistse Mesopotaamia sootsiumis hakati nõiaks pidama ning leiti see olevat igati põhjendatud, oli selline isik määratud kuuluma põlatud ühiskonnakihti ja ta elu sattus ohtu. Sellistesse süüdistustesse suhtuti […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Teadvustamatus

Me oleme psühhoanalüüsi kaudu teada saanud, et väljatõrjumistegevuse olemus ei seisne mitte tungist tuleneva kujutluse kõrvaldamises või hävitamises, vaid selle kujutluse teadvustamise vältimises. Sellisel juhul ütleme, et ta esineb ‘teadvustamatuse’ seisundis, aga me võime tuua ilmekaid tõendeid selle kohta, et ta võib ka teadvustamatuna mõju avaldada ja isegi nii, et see lõpuks teadvusesse jõuab. Kõik, […]

Tungid ja tungisaatused

Me oleme sageli kuulnud kaitstavat nõuet, et teaduse peab üles ehitama selgetele ja täpselt määratletud põhimõistetele. Tegelikult ei alga selliste määratlustega ükski teadus, ka kõige täpsem mitte. Teadustegevuse õige algus seisneb pigem nähtuste kirjeldamises, mida seejärel grupeeritakse, korrastatakse ja seostesse viiakse. Juba kirjeldamise juures ei saa vältida seda, et materjali kohta kasutatakse teatud abstraktseid ideid, […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

4. Nõia nimetustest ja Indiamaa tarkadest Kõigepäält tuleks siis öelda, kust nimetus «šamanism» pärineb. See on evenkikeelne sõna ja sääl on ta «š» või «h»: «ša-» või «ha-man», pika a-ga, rõhk viimasel silbil, üks tunguusi-mandžude sõna, mida olevat kasutanud mongolidki, ainult selle vahega, et esimene vokaal on pikk ja rõhk esimesel silbil. Vaieldakse sõna päritolu […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

8. Väelt saadud laulud ja võlusõnad Väga tavaliseks anniks vaimult, väelt on eriline laul. See on nii täiesti inimese eraomand, et teised ei julge ega tohi seda laulda, kuigi nad laulu teavad ja võiksid laulda. Enamasti see laul sureb koos inimesega. Harvemini laul pärandatakse kellelegi, kes ei tarvitse mingil kombel olla sugulanegi. Mõnel indiaani hõimul […]

Lihavõttesaare lugu – ökomüüdist mõistmiseni

Lihavõttesaarest on saanud inimeste endi poolt toime pandud ökokatastroofi võrdkuju. Lühidalt kokkuvõetuna kõlab see lugu nii. Oli ilus paradiislik saar. Siis saabusid sinna inimesed. Eestleitud Eedeni aiale sarnanevad tingimused põhjustasid rahvastiku plahvatusliku kasvu. Nad hakkasid rajama hiiglaslikke kivikujusid. Nende liigutamiseks vajati puitu, mille saamiseks raiuti maha saart katnud metsad. Metsade kadumine viis mulla erosioonile ja […]

Perekonnasaladusest

Rene Girard on teadlane, kelle tähtsus meie jaoks alles hakkab ilmnema. Minu jaoks isiklikult on ta töö näiteks selle kohta, et ka sotsiaalteadustes on veel küllaga avastamata ameerikaid leida. Vahest on Girard kõige enam tuntud oma ohverdusmehhanismi ja patuohvri alaste kontseptide poolest. Mitte vähem oluline on aga minu arvates see, mida nimetatakse Pühakirjade Mitteohverduslikuks Lugemiseks. […]

Sekulariseerumisest

Religioonile on läbi ajaloo omistatud erinevaid rolle. Mulle isiklikult on neist sümpaatseimad kaks. Roy Rappapordi väitel määrab just religioon ära inimkogukonna eluvõimalikkuse ehk homeostaasi piirid. Peamiseks religiooni ülesandeks on tema väitel tõeloome, mis on kogu kommunikatsiooni aluseks. Tõde on Rappapordi järgi “tõestamatutele väidetele omistatud absoluutse tõesuse omadus”. Just nii religioon tõde loobki, et omistab tõestamatule […]