Film ja teater ja liikumine

Prussaka saatus

{Autorist.} TAUFIQ al-HAKIM Egiptuse draamakirjanik Taufiq al-Hakim on esitanud oma sünniaastaks erinevaid numbreid – 1898, 1902 või 1903 aasta 9. oktoober. Selle kaheldava sünniaja ja surmaaasta 1987 vahele mahub tema hiilgav karjäär tänapäeva egiptuse araabia ühe tunnustatuima kirjaniku ning draama pioneerina, kelle loomingus on erinevail andmeil 70-100 lühemat või pikemat näidendit. Küsimusele, kas Egiptuses üleüldse […]

Keskkonda modelleeriv filmikeel

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Christian Metz on vaadelnud filmiteksti kui erinevate koodide hierarhiat. See hierarhia on aja jooksul muutuv sõltuvalt kultuurilise keskkonna ja koodide tähenduste muutumisest ajastus. Filmi puhul eristab Metz kahte tüüpi koode (Metz 1991). […]

Keskkonna viidad

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Tegemaks vahet erinevate modelleeritud keskkondade vahel ning rõhutamaks vastava keskkonna tüüpi, olen kasutusele võtnud termini „keskkonna viidad“. Keskkonna viidad on märkidena käsitletavad elemendid filmi keeles, mis kinnitavad stseeni või tegevuse kuulumist vastavasse […]

Keskkonna liigitus

Sisukord   • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus {{{ Kunstiline reaalsus }}} Maailmad, mida me filmis näeme, põhinevad sageli väljamõeldistel. Samal ajal on need jälgitavad maailmad nende maailma asunikele reaalselt olemasolevad. Antud olukorra kirjeldamiseks on kohane kasutada terminit diegees. Termin […]

Keskkonna modelleerimine filmis

Kinos mängufilmi vaadates ei kahtle me hetkegi, et tegemist on väljamõeldud looga ja selle kujutamisega, kuid kuidas me seda teame? Vaadeldes erinevaid saateid televisioonist või lühifilme internetist ei saa me oma otsustes enam sugugi nii kindlad olla. Sisukord • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Vestlused võimalikkusest

Karmo Talts I Ontoloog: Hmm, äkki eksisteerib algaine. Modalist: Olgu olevaga kuidas on, aga kuidas on lood võimalikkusega? Ontoloog: Mismõttes võimalikkusega? Modalist: Kui algaine on, siis see teeb võimalikuks erinevad kujud, mis algaine võtab. Ontoloog: Aga kui algainet polegi ja kõik voolab? Modalist: Siis ju teeb see voolamine võimalikuks tekkivad ja kaduvad asjad. Ontoloog: Aga […]

Oo, Puuronija! (Yā ṭāli‘ al-šağara, 1962) Näidend kahes vaatuses. Araabia keelest tõlkinud Amar Annus.

Taufiq al-Hakim https://en.wikipedia.org/wiki/Tawfiq_al-Hakim Tegelased: Uurija Teenija Naine, proua Kirsi Mees, härra Tamm (= Piletikontrolör) Assistent Pühamees ESIMENE VAATUS (Selles näidendis ei ole stseene, pole ka vahetegemist aegade ja kohtade vahel. Minevik, olevik ja ka tulevik esitatakse mõnikord samal ajal ja mõni tegelane on laval korraga kahes kohas, rääkides oma häälega topelt samal ajal. Iga asi […]

Eesliturg

Taufiq al-Hakim {(Näidend kolmes pildis) Araabia keelest tõlkinud Amar Annus} {{{ESIMENE PILT}}} (Koht eeslituru lähedal, eemalt kostub eeslikisa. Selle turu ees istuvad kaks isikut, kelle ärakantud riided ja vilets välimus reedavad, et nad on kaks töötut turuvarblast) Esimene Töötu: (oma kaaslasele) Kas sa oskad öelda, milline erinevus on meie ja eeslite vahel? Teine Töötu: Seda […]

Põimuvad meeled- mõistused

Alljärgnev püüab leida nende Surmade ja Sisenemiste koha- ja ajamääratlust. Autori Surm ilmutab end selgemini igasugu mitte-institutsioonides. (POOLSURNUD AUTOR)/ Autori portree Surnuna-Elavana/? ACADEMIA NON GRATA JUHTUM {Miks kõik mind vihkavad, kui ometi olin nii kena ja lubasin kõigil mu imepärasele Sündmusele tulla?}[[ Albert Goldman, “The Lives of John Lennon,” NY, Doubleday, 1976]] – {{Yoko Ono}} […]

Nähtamatu näitleja

Ma palun tihti rühmal näitlejatel istuda ringi, sulgeda silmad ja plaksutada, püüdes hoida ühtset rütmi. Juhti ei ole, ei ole ka kokkulepitud rütmi. Iga kord, kui rühm on saavutanud ühtsuse, hakkab rütm järk-järgult kiirenema, nii kuni haripunktini. Seejärel rütm aeglustub (kuid ei muutu enam nii aeglaseks nagu alguses) ja seejärel kordub sama tsükkel. {{{JO-HA-KYU}}} Ma[[{{Yoshi […]

Meel ja keha

Mediteerija, meelestaja ei tohi olla ei lõtv ega jäik. Mida see tähendab? Seda, et ta {keha ja meel ei tohi olla lahus} nõnda, et meel uitab kusagil ja keha lamaskleb teadvusetult, meeletult (lõtvus) või et meel on fikseerunud millelegi, mis kutsub kehas esile pingeid (jäikus) – need on ühe olukorra kaks olekut. Ei, mediteerija meel […]

Loeng võitlevast kinost (Cinema Militans)

Kino suri 31. septembril 1983, kui esmakordselt võeti maailma elutubades kasutusele TV-pult või kaugjuhtimisseade. Kino on passiivne meedium. See võis küll rahuldada paljusid meie isade ja esiisade vajadusi, kes olid valmis maha istuma ning vaatama illusioone ja kogema uskumatut, kuid ma usun, et praegusel hetkel pole meil sellest enam küllalt. Uued tehnoloogiad on uutel viisidel […]

Külm teater

On aeg, et sünniks Külm Teater. Aiman seda esialgu vaid, ja et “see annaks meile võimaluse”. Meile kõigile, kuigi ma ei oska vastata, milleks, ja mida see võimalus tähendaks. Ka “meie” jääb esialgu lahtiseks ja see, miks “kõik”. Ma tean vähe, kuid ma tunnen. Tunnen, nagu tuntakse, kui ära-tundmine on lähedal. Tunnen, et peab sündima […]

Keskkonna modelleerimine diakroonias

Sisukord  • Sissejuhatus  • Keskkonna liigitus • Keskkonda modelleeriv filmikeel • Keskkonna viidad • Keskkonna modelleerimine diakroonias • Kokkuvõte  • Filmograafia • Kirjandus Esmalt, et teha mingi valdkonnaspetsiifiline läbilõige filmiajaloost, tuleks selgitada, mis on filmiajalugu. [Peter Greenaway väidab, et me pole siiani näinud ühtegi filmi, niinimetatud filmiajalugu hõlmab 112 aastat illustreeritud teksti-> Loeng võitlevast kinost […]

Jalgpalli vaadata…

jalgpalli vaadata tähendab väravas istuda. värav on kinni, sina istud kinnises ruumis. väravast väljas asub maailm, kogu maailma müdin ja madin kostub sinuni läbi värava. seda väravat paotades võib näha kõike, mis maailmas toimub, kõik on nagu peo peal. kui lüüakse värav, paiskub maailma uks valla – ta tuleb. kes tuleb? mis tuleb? pall tuleb, […]

Kellele kuulub kultuur ?

{{Christian Metzi}} sõnul on narratiivil üks peamine erinevus tegelikust elust – tal on algus ja lõpp[[Metz Christian. Film Language. A semiotics of the cinema. Oxford University Press 1974]]. Hetkel, kus millegi virtuaalse väljendamise ja kujutamise peamiseks piiriks on fantaasia, vajame ometi midagi tõeliselt reaalset. {{Peter Greenaway}} pakutud pildiline eklektika, narratiivi puudumine ja võimalus detailidele süvitsi […]

Indrek Pargi müsteeriumid

Valdur Mikita   Soovitan kõigil lugeda {{Indrek Pargi}} raamatut {Ebatavalise luule käsiraamat}. See on ülevaade luuletustest, mis on irdunud klassikalise luule prototüübist sedavõrd kaugele, et nende sirvimine eeldab lugejalt tugeva semiootilise disponeerituse olemasolu. Kuid isegi siis, kui seda pole, tasub raamat ennast ära. Muude asjade kõrval pühendab Park mitmeid lehekülgi ka luulele kurttummade maailmas. Tema […]

Ilusa linna kolmikud

Inimestele on alati meeldinud jälgida pingutamist. Verd, higi ja pisaraid. Tsirkust teiste sõnadega. Sellel on olnud aga alati mingisugune kargelt halvustav toon juures, kuigi tegelikult poleks ju selleks põhjust. Inimestele on alati meeldinud jälgida pingutamist. Verd, higi ja pisaraid. Tsirkust teiste sõnadega. Sellel on olnud aga alati mingisugune kargelt halvustav toon juures, kuigi tegelikult poleks […]