Evolutsioon

XLVI/XVI Teoreetilise bioloogia kevadkool/Geoloogia sügiskool (ühiskool) “Tihedalt kooselamise teooria”

Praegusaegsed looduslikud kooslused tunduvad oma tiheduse poolest ammugi väga püsivas tasakaalus. Ent kui ammu – geoloogilises ajamastaabis – on selline elukoosluste tihedus saavutatud? Kas on sellest olnud suuremaid kõrvalekaldeid? Üksikute liikide puhul on asustustihedus ometi väga suuresti võinud kõikuda. Inimtiheduse kasv Antropotseenis ja selle praegune katastroofiline määr teeb meie teema koguni aktuaalseks. Muidugi on elul […]

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Gregory Bateson. Metaloogid.

Definitsioon: metaloog on kõnelus mingi problemaatilise teema üle. See kõnelus peaks olema selline, et osalejad mitte ainult ei arutle probleemi üle, vaid ka kõneluse struktuur tervikuna on samuti antud teema jaoks asjakohane. Vaid mõned siinesitatud kõnelused saavutavad sellise kahekordse vormingu. Eriti just evolutsiooniteooria ajalugu on möödapääsmatult metaloog inimese ja looduse vahel, kus ideede loomine ja […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Teadvus ja keskkond : keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt? {Tabel 1 – Hierarhilise komplekssuse staadiumid (Commons) […]

Vananemise evolutsiooni teooria

Kuidas saab evolutsioon soodustada protsessi, mis praktiliselt kõikide imetajate puhul suurendab vanuse kasvades suremust ja vähendab paljunemisvõimet? Kuidas evolutsioneerusid vananemist mõjutavad geenid? [[<>Artikkel on algselt ilmunud [www.senescence.info-s->http://www.senescence.info/evolution.html]. ]] „Vananemisel ei ole mingit funktsiooni- see on funktsioonide kadumine ” Alex Comfort {{{Klassikalised vananemise evolutsiooni teooriad}}} Kuna vananemine nõrgendab organisme ja viib, nagu varem kirjeldatud[[1. Vananemine (ingl. […]

Märkmeid mimikristruktuuride kujunemisest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]] Austraalia paleontoloog Tony Thulborn väidab end olevat rekonstrueerinud mimikri ühes muistsete reptiilide – ankülosauruste perekonnas. Luustiku ja lihaskonna rekonstruktsioonide alusel võib oletada, et need rohusööjad roomajad […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Mimikri ja petturi aktiivsus

Käesoleva artikli põhiküsimuseks on, kas ja millises aspektis saame me kõnelda pettusest mimikrinähtuste puhul. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Vale teooria}. Toim. Maarja Öpik jt. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2005.]]Mimikri on liiga avar teema, et püüda seda ühe lühiartikli piires […]

Adaptatsioon : funktsioon, tähendus või järglaste arv ?

Adaptatsiooni mõistega näib olevat läinud natuke samamoodi nagu informatsiooni mõistegagi. Püüdes teavet ehk informatsiooni täpsustada, muuta teda täppisteaduslikuks ja mõõdetavaks, jõuti matemaatilise informatsiooniteooriani ja biti kui infoühiku defineerimiseni. Ent peagi sai selgeks, et selle olulise saavutusega koos läks midagi olulist ka kaduma – nimelt informatsiooni tähendus. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar […]

Kreatsio­nism murrab sisse

…mitte uksest ja aknast, vaid Akadeemiast ja raamaturiiulist. Ajakiri Akadeemia avaldas oma selle aasta esimeses numbris Stephen C. Meyer`i artikli “Bioloogilise informatsiooni päritolu”. Autori lühitutvustuses öeldakse küll, et tegemist on “mõneti “ketserliku” artikliga”, aga tegelikult pole siin ketserlusega midagi pistmist, tegu on igati korraliku kreatsionistliku artikliga. …mitte uksest ja aknast, vaid {Akadeemiast}[[Toimetuselt: Käesoleva aasta esimeses […]

Mitte­duaalsest öko­loogiast

Tänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning pilvi osaks loomulikust elusmaailmast. Kuid kas saab selle kõrgelthinnatud elususe ära tunda ka tehnoloogias, keerulistes inimene-masin käitumismustrites? {{John McClellani}} poleemilisest artiklist ja sellele järgnenud interneti seminaristTänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning […]

Sipelgate elust : Zapad 2017

Kohtasin tuntud sipelgauurijat Bert Hölldoblerit (loe ka: Bert Holldobler and E.O. Wilson “The Superorganism: The Beauty, Elegance, and Strangeness of Insect Societies” W.W. Norton, 2009) Astana Kaunite Kunstide, Kõvade Teaduste ja Suurte Viljasaakide Kongresside Palees. Oli just ühe vastavateemalise konverentsi lõunapaus, kui vanameister märkas, et ma üliväga mureväsinult ja isutult sorkisin hõbekahvliga õilsa päritoluga taldrikut […]

Dialoog protsessidest

Gorgias: Hei, pea kinni. Afred: Hei, hei. Tohoh, mis siis nüüd lahti on, et ma kohtun antiikfilosoofiga? Gorgias: Ei midagi pole lahti, sest kunagi pole midagi lahti. Kuna midagi ei ole, siis see kõik vaid näib. Alfred: Nii lihtsalt sa ei pääse, austatud mõtteväänaja. Olemist saab ju mõista nii laiemas kui kitsamas tähenduses. Gorgias: Kes […]

Miks inimesed on ?

Arukas elu saab ühel planeedil täisealiseks siis, kui ta põhjendab esimest korda ära omaenda eksistentsi. Juhul kui kunagi peaksid Maad külastama ülimuslikud kosmoseelukad, siis oleks esimene küsimus, mis nad meie tsiviliseerituse taseme väljaselgitamiseks esitaksid: „Kas nad on juba evolutsiooni avastanud?” Elusorganismid olid juba rohkem kui kolm tuhat miljonit aastat Maad asustanud, omamata mingitki aimdust, miks, […]

Selektsionismi viletsus

Mõnikord juhtub, et tolerantsusprintsiip pannakse tõsiselt proovile, ja vähemalt minu kogemuse põhjal ei juhtu see mitte kuskil nii tugevalt, kui kokkupuudetes kõige innukamate neodarvinismi pooldajatega inimteadustes. Need inimesed on koondunud mitme lipu alla: sotsiobioloogid, evolutsioonipsühholoogid, geeni-kultuuri koevolutsionistid ja memeetikud. Nende reduktsionistlikud formuleeringud ja papist stereotüübid seisavad otseses vastuolus selle viljaka arusaamaga inimlike teadmiste ja kogemuste […]

You are what you eat

Arutlusele tuleb, kas toitumise juures on tähtsam gurmaanlus või energeetika. Ja mida see tegelikkuses tähendab. Järgnev pärineb [teoreetilise bioloogia->http://lists.ut.ee:8888/wws/info/teorbio] (teorbio(at)lists.ut.ee) listi kirjavahetusest. Kirju on toimetatud parema jälgimise huvides, lisatud ei ole osalejate nimesid, tegemist on nii-ehk-naa autorluse koha pealt segase valdkonnaga. Date: Tue, 22 Aug 1995 19:06:25 +0200 (MSZ) Eile vahendas Discovery Channel hetki putukate […]