Eluteadus

XLVI/XVI Teoreetilise bioloogia kevadkool/Geoloogia sügiskool (ühiskool) “Tihedalt kooselamise teooria”

Praegusaegsed looduslikud kooslused tunduvad oma tiheduse poolest ammugi väga püsivas tasakaalus. Ent kui ammu – geoloogilises ajamastaabis – on selline elukoosluste tihedus saavutatud? Kas on sellest olnud suuremaid kõrvalekaldeid? Üksikute liikide puhul on asustustihedus ometi väga suuresti võinud kõikuda. Inimtiheduse kasv Antropotseenis ja selle praegune katastroofiline määr teeb meie teema koguni aktuaalseks. Muidugi on elul […]

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Noh, tuli ära. Brasiilia paremäärmuslik president Jair Bolsonaro süüdistab valitsusväliseid keskkonnakaitseorganisatsioone Amazonase vihmametsade mahapõletamises. See on väga oluline indikaator, kui asjad on päriselt untsus, siis süüdistatakse rohelisi, sest “nemad on sellest kogu aeg rääkinud, järelikult ongi ise juhtuvas süüdi”. Miski ei näita, et asjad läheksid paremuse suunas. Pigem on näha kasvavat polariseerumist, viimasel ajal kasvavalt […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Teadvus ja keskkond : keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt? {Tabel 1 – Hierarhilise komplekssuse staadiumid (Commons) […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Parimad moodused seksini jõudmiseks

Zooloogid tõdevad tihti, et seksuaalsed signaalikohad teenivad kahte eesmärki: meelitada vastassoolisi ja saavutada domineeriv positsioon samast soost rivaalide üle. Selles mõttes kannavad inimesed, nagu ka paljud teised loomad, sadade miljonite aastate selgroogsete evolutsiooni pärandit. Minu kaks sõpra, olgu nende nimed Art ja Judy Smith, olid oma abielus üle elanud keerulised ajad ja pärast seda, kui […]

Vananemise evolutsiooni teooria

Kuidas saab evolutsioon soodustada protsessi, mis praktiliselt kõikide imetajate puhul suurendab vanuse kasvades suremust ja vähendab paljunemisvõimet? Kuidas evolutsioneerusid vananemist mõjutavad geenid? [[<>Artikkel on algselt ilmunud [www.senescence.info-s->http://www.senescence.info/evolution.html]. ]] „Vananemisel ei ole mingit funktsiooni- see on funktsioonide kadumine ” Alex Comfort {{{Klassikalised vananemise evolutsiooni teooriad}}} Kuna vananemine nõrgendab organisme ja viib, nagu varem kirjeldatud[[1. Vananemine (ingl. […]

Märkmeid mimikristruktuuride kujunemisest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]] Austraalia paleontoloog Tony Thulborn väidab end olevat rekonstrueerinud mimikri ühes muistsete reptiilide – ankülosauruste perekonnas. Luustiku ja lihaskonna rekonstruktsioonide alusel võib oletada, et need rohusööjad roomajad […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Mimikri ja petturi aktiivsus

Käesoleva artikli põhiküsimuseks on, kas ja millises aspektis saame me kõnelda pettusest mimikrinähtuste puhul. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Vale teooria}. Toim. Maarja Öpik jt. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2005.]]Mimikri on liiga avar teema, et püüda seda ühe lühiartikli piires […]

Adaptatsioon : funktsioon, tähendus või järglaste arv ?

Adaptatsiooni mõistega näib olevat läinud natuke samamoodi nagu informatsiooni mõistegagi. Püüdes teavet ehk informatsiooni täpsustada, muuta teda täppisteaduslikuks ja mõõdetavaks, jõuti matemaatilise informatsiooniteooriani ja biti kui infoühiku defineerimiseni. Ent peagi sai selgeks, et selle olulise saavutusega koos läks midagi olulist ka kaduma – nimelt informatsiooni tähendus. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar […]

Kreatsio­nism murrab sisse

…mitte uksest ja aknast, vaid Akadeemiast ja raamaturiiulist. Ajakiri Akadeemia avaldas oma selle aasta esimeses numbris Stephen C. Meyer`i artikli “Bioloogilise informatsiooni päritolu”. Autori lühitutvustuses öeldakse küll, et tegemist on “mõneti “ketserliku” artikliga”, aga tegelikult pole siin ketserlusega midagi pistmist, tegu on igati korraliku kreatsionistliku artikliga. …mitte uksest ja aknast, vaid {Akadeemiast}[[Toimetuselt: Käesoleva aasta esimeses […]

Biopoeesia

Alates kaheksa­kümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Video, holograafia, programmeerimine ja arvutivõrgud on laiendanud edasi uue luule võimalusi ja ala. Nüüdses kloonide, kimääride ja transgeensete olendite maailmas on aeg kaaluda uusi suundi luulele in vivo. Alates kaheksakümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Minitelist varajase koduarvutini kirjutamise ja lugemise keskkonnana oleme olnud tunnistajateks uute poeetiliste keelte arengule. […]

Rohelisest Eestist

Ideed, mis lubavad õnne, kõigile, tasuta on kaasa toonud enamasti hoopis miinusmärgilisi emotsioone. Kas Eesti ökoloogiline revolutsioon suudaks seda skeemi väärata? Võibolla saaks rohelisest arenguteest see paljuotsitud “eesti nokia”. Aeg-ajalt on lohutav mõelda – eriti hetkedel, mil maailm mingil põhjusel väga mustana näib -, et üleilmne tuumakatastroof jäi ju siiski puhkemata. Miks ei võiks sama […]

Looduse asjadest

Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse suunas, nii värske nähe. Nii nagu ökoloogilised kriisid nõnda ka praeguse aluseks olev uusaja teaduslik-tehniline mõte omavad sügavamaid juuri. Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse […]

Milline on looduse idee ?

Kui teha 50 võileiba ja nad ükshaaval üle laua serva lükata, siis tõenäoliselt kukuvad nad kõik või poolega allapool. See eksperiment tõstatab sügava eksistentsiaalse küsimuse: {Miks?} Kas nii juhtub seepärast, et universumil on sellised omadused? Kas halvas õnnes on süüdi universum? Meie suhtumine maailma ja ökoloogiasse sõltub sellest, milliseid vastuseid me nendele küsimustele suudame ja […]

Mitte­duaalsest öko­loogiast

Tänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning pilvi osaks loomulikust elusmaailmast. Kuid kas saab selle kõrgelthinnatud elususe ära tunda ka tehnoloogias, keerulistes inimene-masin käitumismustrites? {{John McClellani}} poleemilisest artiklist ja sellele järgnenud interneti seminaristTänapäeva edumeelsed keskkonnamõtlejad ei pea mitte ainult loomi, taimi ja mikroobe, vaid isegi kivimeid ning […]

Südames olen ka mina mullateadlane

Ühel päeval pani keegi mulle nii osavalt jala taha, et ma kukkusin otse mulda. Ja et viimasel ajal olid olnud valdavad viljakad vihmasajud, läksin ka kohe kasvama. Ega ma ennegi mingi eriline avaliku elu tegelane olnud, aga nüüd muutus mu eksistents kohe väga salajaseks ja huvitavaks. Selgus, et ma olen kõigest täiesti valepidi aru saanud. […]

Halastamatu võitlus võõrliikidega

Eile nägin väga veidrat juhtumit. Käisin Lihulas kartulikasvatusseminaril, mida peeti kohalikus koolimajas ja äkki kostus tänavalt püssilask. Jooksime kõik välja juhusliku kuuli ette, nagu inimesed sellises olukorras ikka teevad. Ja mis ma näen – üks hollandi rikkur peab keset küla hundijahti! Võibolla olid need tegelikult šaakalid, võibolla hoopis hundi moodi koerad. Ja ise seletab: kõige […]

225 aastat Karl Ernst von Baeri sünnist, ja tema teaduspärandi väärtustamine Eestis

Meie kõigi aegade silmapaistvaim arsti- ja loodusteadlane, baltisakslane Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruaril 1792. a (ukj) Eestimaa kubermangus, Järvamaal, Piibe mõisas. Tema tegevusring oli erakordselt laiahaardeline, ulatudes meditsiinist, zooloogiast, embrüoloogiast, entomoloogiast, ornitoloogiast ja ihtüoloogiast bibliograafia, botaanika, klimatoloogia, geomorfoloogia, arheoloogia, etnoloogia ja antropoloogiani. XLIII TEOREETILISE BIOLOOGIA KEVADKOOL “Baer” Pühajõe 12. – 14. mai 2017 […]

Mänguteooria

Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bioloogias, filosoofias ja mujal. Varajasim raamat mänguteooria kohta on 1944 ilmunud John von Neumanni ja Oskar Morgensterni “Mänguteooria ja majanduslik käitumine” ({Theory of Games and Economic […]

Süsteemibioloogia kümme põhiprintsiipi

1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 2. Infoedastus pole ühesuunaline voog. 3. DNA ei ole ainus pärilikkuse kandja. 4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: ühelgi põhjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesõigust. 5. Ilma ülatasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 7. Pole olemas mingeid programme ka ühelgi teisel tasandil. 8. Ajus ei ole samuti […]

KALA mäng – juhend õpetajale

Mängida saab siin: [http://kala.elfond.ee->http://kala.elfond.ee] Kasutusjuhend: [siit->http://www.elfond.ee/et/component/content/article/8-meri/1546-kala-maengu-kasutusjuhend] {{{Mängu taust}}} KALA mängus koguvad riigid raha, püüdes Läänemerest kala. Esmapilgul tundub, et tegemist on lihtsa investeerimismänguga. Mängijad peavad tegema kulutusi, et osta laevu ja neid merele saata. Investeeritud raha toodab end kuhjaga tagasi. Edu toob julge, agressiivne äristrateegia. Mida rohkem mängijale raha koguneb, seda rohkem jaksab ta uusi […]

Teadvuse suure probleemi lahendamine

Teadvuslik kogemus on vahetult seotud aju tegevusega. Mure seisneb selles, et pole selge, kuidas täpselt nad omavahel seotud on ja kuidas nad üldse kokku sobivad. Aju ja teadvuse vahel valitseb niiöelda “seletuslik lõhe”. Sellest siis see blogi: [http://teadvus.wordpress.com/->http://teadvus.wordpress.com/] blogil on endiselt lõpp, aga 2017. aasta märtsis ilmus mul nutikale tavalugejale mõeldud raamat Ajust ja Arust. […]

Kultuurmaastikud ja nende väärtused

On huvitav märgata, et kogu keskkonnateadlikul ja rohelisel liikumisel, kõigil neil maa sõpradel ja loomade vabastajail on üks ja ühine ideoloogia. Neile ei meeldi progress, tehnilised uuendused. Nad ei salli kapitalismi, vaba turumajandust. Neile on vastumeelne sõnavabadus ja ideeline pluralism. Seda viimast on näha kasvõi sellest, kui kirglikult nad materdavad kõiki oma oponente, kus ja […]

Roheline religioon

1 Keskkonnakaitse on tore asi. Tänu sellele on kasvõi juba õhk linnades palju puhtam. Aga asjal on ka teine pool. Roheline mõtlemisest on saanud usuküsimus. Roheline religioon, võiks öelda, lausa maailmareligioon. Ega religioonis ei pea ju kohe tingimata jumalad olema. Religiooni võib kirjeldada ka eluviisi või mõtteviisina. Eetika, tegevused, väärtused, institutsioonid, traditsioonid ja rituaalid on […]

Tehiselu laboris ja sõnnikuhunnikus

Inimgenoomi kaardistamise projekti juhatanud bioloog [Craig Venter->http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=synthetic-genome-cell] teatas, et nende töögrupil õnnestus luua esimene rakk, millel genoom on täies ulatuses inimese programmeeritud. Tegemist on loogilise järjega nende senisele tööle. 2007. aastal õnnestus kanda üle ühest organismist pärit genoom teise nii, et see seal ka tööle hakkas. 2008. aastal loodi esimene tehisgenoom, mis kujutas endast bakteri […]

Loodus­aed

Täpsemad kirjeldused ja näpunäited: http://loodusaed.kirikiri.ee Paljude looduses varem tavaliste liikide arvukus on viimasel ajal nii maal kui ka linnas tugevasti vähenenud. Sageli on liikide arvukuse kahanemises süüdi elupaikade hävimine, mis toimub näiteks kinnisvaraarenduse ja tee-ehituse, samuti üha tiheneva liikluse tõttu. Oluline koht on selles protsessis ka muutunud aiapidamistavadel. Tarbeaedade hulk on kiiresti vähenenud ja murupindade […]

Ülo Niinemetsa redised

Saksamaal Tübingenis, taimefüsioloogia instituudi juures, asub biokommunikatsiooni laboratoorium. Täpsem oleks seda nimetada biokunsti laboratooriumiks, kuna teadlased on pannud erinevad organismid mitte ainult inimestega suhtlema, vaid “ärgitanud” neid looma ka mitmesuguseid kunstiteoseid. Lühikest aega töötas Tübingenis ka Eesti üks praeguse aja andekamaid noori loodusteadlasi taimefüsioloog {{Ülo Niinemets}}. Tema redistel põhineva kommunikatsiooniringi skeem on siiamaani organismide suhtluse […]

Greenpeace’i reis “Toxic Tour”

Greenpeace’i reis “Toxic Tour” Läänemerel oktoobris 2006. Euroopa Liidu kemikaalimääruse REACHiga seonduva kampaania tutvustus. {{{Reisi eesmärk}}} Praegu on aeg, kus maailm ootab huviga kõige suurejoonelisema keskkonnaalase seadusandluse – EL kemikaalimääruse REACH – lõpliku hääletamise tulemusi. REACH’i lõplik hääletus toimub sellel sügisel/talvel, pärast seda saab temast kohustuslik seadus kõikidele EL liikmesriikidele. REACHist saab kemikaalide ja nende […]

You are what you eat

Arutlusele tuleb, kas toitumise juures on tähtsam gurmaanlus või energeetika. Ja mida see tegelikkuses tähendab. Järgnev pärineb [teoreetilise bioloogia->http://lists.ut.ee:8888/wws/info/teorbio] (teorbio(at)lists.ut.ee) listi kirjavahetusest. Kirju on toimetatud parema jälgimise huvides, lisatud ei ole osalejate nimesid, tegemist on nii-ehk-naa autorluse koha pealt segase valdkonnaga. Date: Tue, 22 Aug 1995 19:06:25 +0200 (MSZ) Eile vahendas Discovery Channel hetki putukate […]