Eetika

Pessimismi põhjustavad nähted

Uku Masing   Pati enim pueri tamquam hoc dicunt parentibus suis: Eia, cogitate ire hinc agamuset nos mimum nostrum. Mimus est enim generis humani tota vita tentationis.         Augustinus Enarrat. in       Ps. 127.15 (cfr. Conf. I 7)[1] Olgugi, et ma algan ühe teoloogi, võib olla, kõige suurema, lausega, olen katsunud välja jätta kõik […]

Sokratese apoloogia

[17] Kuivõrd mu süüdistajad [[Kohtuprotsessil Sokratese üle (399. a. e.Kr.) oli esimeseks süüdistajaks noor tragöödiate autor poeet Meletos, kelle isa, tunnustuseta jäänud tragöödiate autori Meletose oli poeet Aristophanes korduvalt välja naernud. Kuid kõige kaalukamalt süüdistas Sokratest Anytos – jõukas Ateena nahatöökodade omanik, kes 401 e.Kr. oli aktiivselt võidelnud Ateena vabastamise eest 30 türanni võimu alt. […]

Elagem ilma valeta !

Oli aeg, kus me ei tihanud isegi sosistada. Nüüd aga kirjutame Samizdatile ja loeme seda. Ja TUI suitsetamisnurgakestes kurdame üksteisele südamest: mida n a d kõike kokku ei soperda, millesse n a d meid küll mässivad! Milleks tarbetu ärplemine kosmoselendudega, kui maa on laostunud ja vaene; milleks kaugete metsikute reþiimide tugevdamine ja kodusõdade lõkkelepuhumine; milleks […]

Ebavõrdsusest, mis on meie vahel

Plutarchos ütleb kusagil, et ta ei leia looma ja looma vahel sugugi nii suurt vahet kui ini­mese ja inimese vahel. Ta kõneleb hinge väärtu­sest ja sisemistest omadustest. Tõesti, ma leian nii pika vahemaa olevat Epameinondasest, nagu teda kujutlen, kuni mõne teiseni, keda tunnen ja keda pean terve inimaru võimeliseks, et pakuksin meeleldi üle Plutarchosest; ja […]

Bodhisattva – inimsoo ideaal

Ma aiman aega, mil inimlik vägi ja vaprus ei ole enam üldsegi endist viisi piiratud, vaid püüdlevad ainult lõplike ja üldiste sihtide poole. Sest ideaalset tulevikku ei iseloomusta see, et kangelaslikkuse asemele asub värvitu leplikkus, vaid et kangelaslikkus asub võltsi asemel Tõde teenima; et tunnetav vaim hakkab nõndaviisi juhtima maiseid vägesid. Muidugi ei lakka need […]

Jumala riigist (katkendid)

{{{Kuningriigid, milles pole õiglust, sarnanevad röövlijõukudele}}} Kui õiglus ära võtta, siis mis on kuningriigid, kui vaid suured röövlijõugud? Sest mis muud on röövlijõuk kui väikene kuningriik? Jõuk ise koosneb inimestest; jõuku valitsetakse valitseja võimuga, see on seotud ühiskondliku leppega; saak jagatakse kokkulepitud seadusega. Kui kõlvatute inimeste hulk kasvab, kasvab see kurjus sellisel määral, et see […]

Inimelu eesmärk on olla õnnelik, olla elus edukas

{Tema Pühaduse XIV dalai-laama loeng Tartu Ülikooli aulas 20. juunil 2001.} Usun, et inimühiskonna arengu põhitegur on inimese mõistuse areng. Haridusasutused on seega kõige olulisemaks teguriks inimeste arendamisel. Olen tähele pannud, et tänapäeva haridussüsteem pöö­rab palju tähelepanu teadmiste, mõistuse arengule, ent vahel näib, et südamesoojuse arendamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Selle tulemusena võib mõnel maal […]

Dhammapada

[Dhammapada. Buddha mõttesalmide jada. Paali keelest keelest tõlkinud ning saatesõna ja seletused kirjutanud Linnart Mäll. Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Budismi Instituut, 2005.->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/] Need 423 mõttesalmi, mis kokku moodustavad “[Dhammapada->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/]”, annavad eelkõige tunnistust sellest olulisest nihkest inimteadvuses, mis hakkas maailmas toimuma I aastatuhande keskel e.m.a., ajal, mil elas Buddha ja mida võib pidada humanismi esimeseks ilminguks […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Tarkusemalakas (Pradžnjādanda)

Sinu heade omaduste kasv sõltub sinust enesest, sinu tänane seisund sinu endistest tegudest. Milleks teisi süüdistada? Ära tee teisele halba, ära kummarda tühiseid, ära loobu õilsate teest – see vähene on tegelikult palju! Ükskõik, kas tehakse suurt või väikest tööd. Kui aga selleks oma parim antakse, siis tuleb öelda, et tehtud on lõvitöö. Rõõmu järel […]

BODHISATTVA TÕOTUS

Ma võtan enda kanda kõikide kannatuste koorma. Ma olen kindlalt otsustanud seda teha ja ma kannatan selle välja. Ma ei page ega põgene, ma ei tunne hirmu ega värise, ma ei kohku ära. Ma ei pane seda maha ega pöördu ümber. Miks? Ma lihtsalt ei saa teisiti, kui võtan enda kanda kõikide olendite kannatuste koorma. […]

Kultuurmaastikud ja nende väärtused

On huvitav märgata, et kogu keskkonnateadlikul ja rohelisel liikumisel, kõigil neil maa sõpradel ja loomade vabastajail on üks ja ühine ideoloogia. Neile ei meeldi progress, tehnilised uuendused. Nad ei salli kapitalismi, vaba turumajandust. Neile on vastumeelne sõnavabadus ja ideeline pluralism. Seda viimast on näha kasvõi sellest, kui kirglikult nad materdavad kõiki oma oponente, kus ja […]

Naised meeste hierarhias ehk nokkimise järjekorrast

Naisi inimesteks, loe “meesteks”, reeglina ei initsieeritud. Naisi initsieeriti naisteks ja mehi meesteks. See, et naine võiks normatiivseks inimeseks (loe: meheks) saada, tuli märksa hiljem. Mõelgem või sellele, millal naised valimisõiguse said. Ka paljude religioonide lakkamist (sekulariseerumist) ja kohati ka allakäiku mõõdetakse sellega, et initsieerimatud saavad hakata seni vaid meeste pärisosaks olnule ligi saama. Näiteks […]

Kes on kivi kuningas ?

Mimeetilise ehk jäljendusliku rivaliteedi poolt struktureeritud maailmas elame paratamatult me kõik. Muud maailma olemas ei olegi. Ehk kusagil mujal, kaugel võõral planeedil elavad inimesed millestki muust kui rivaliteedist ajendatuna. Näiteks või armastusest, aga sel juhul on karta, et teatud evolutsiooniastmest nad edasi ei arene. Olgu mistahes inimkoosluse sees kuitahes suur afektsioon selle afektsiooni piiriks on […]

Õppekava loomine on eeskätt kõlbeliste otsustuste jada

Olen nüüd tõesti paar korda osundanud subjekt-objekt suhtele ja sellest johtuvale kohtlemisele, olemisele ja mõtlemisele, suhtumisele inimesse ja inimlikku igas mõttes. Kui rajada õppekava olemuslikult fašistlikule või kommunistlikule (vahet ei ole!) pedagoogilisele ideoloogiale, siis kujuneb edasistest taotlustest sõltumata selline õppe- ja kasvatussüsteemi alus, ehk paradigma ühiskonnaelu ja inimese käsitlemiseks, mille kohaselt säilib ja tugevneb fašistlik/kommunistlik […]

Identiteedijõustajad versus empaatikud

Ohvrit vajavad {{Rene Girardi}} sõnul kõik suletud identiteediga inimkooslused. Teisisõnu, kõik need, kes tahavad oma identiteeti äratuntavana säilitada. Neil tulebki ajuti endi seast välja arvata liiga erinevad. «Kes liiga hull, kes liiga hell, mis teha on siin ilmas sel?» küsis kord {{Hando Runnel}}. Nii talitati ka algkoguduses, selles veendumiseks piisab, kui lugeda apostel {{Pauluse}} kirja […]

Ohverdamisest ja märterlusest

Märtriks olemine, eriti veel märtrina suremine, tundub asjaosalisele endale lausa erakordsel hulgal moraalset kapitali andvat. Kuna märtril sellega oma varajase surma tõttu suuremat peale ei ole hakata, pruugivad seda heameelega teised. Seda juhul, kui teisedki arvavad, et inimene ebaõiglaselt kannatab. Kuna hukkamine saab reeglina vaid õigusmõistmisorganite pädeva või ebapädeva otsuse alusel aset leida, on teisiti […]