Eesti ajalugu

Surmast

Uku Masing Kui nüüd vaadata tagasi sellele, kuidas eestlased muiste võisid suhtuda surnuile ja jätta välja see veider hirm kodukäijate ees, siis saame võrdlemisi imposantse kujutelu, mida võib maalida väga luuleliseks ja südantlõhestavaks ning kahetseda vana aega, kus kõik oli veel nõnda hästi. Teataval määral on selleks õigustki, sest veel praegugi võib teha meele härdaks […]

Läti Hendriku kroonika kriitika

Lugeja, kes ei ole süvenenud Läti Hendriku kroonika sündimis- ja saamisloosse, arvab vahest: Läti Hendriku ladina­keelne kroonika on sel kujul, nagu see tal ees, sisulise kindla kuju saanud tema kirjutajalt. See on ekslik arva­mine. Meil on olemas Läti Hendriku kroonikast mitu koopiat-teisendit, mõneski lahkuminevat üksteisest. Need katkendid – kokku umbes 6 – on virgad Balti […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Rahvad ja juhid

Martin: Küll on vast tulnud pahandust mu nooruse tulipäisuse pärast. Igatsesin ju nii väga oma rahvale ajaloolisust, et olin valmis kaasa minema toonase juhiga. Johann Voldemar: Tere, naaber. Martin: Tere sullegi. Ega sa nüüd mind sõnast võta ja hakka mind hurjutama mu nooruse sümpaatiate pärast? Johann Voldemar: Tean, et oled mõtleja. Seega oleks kohasem näidata […]

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, mida […]

Uku Masingu ideoloogia põlisrahvaste kultuuri küsimuses. Eelkäijad. Mõttekaaslased

Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Selle seisukohaga tuli minu teada […]

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Eesti haridus : minevik, olevik, eeldused püsimiseks ja toimimiseks tulevikuks

Kui ühiskonnas katkeb kultuurist johtuv järjepidevus, kui keel saab raskelt viga, kui meel muutub liialt mõruks, kui inimsuhted muutuvad mingite majanduslike, õiguslike, poliitiliste, ideoloogiliste või muude vägivallategude, pettuse, ahnitsemise jms tõttu talumatuks, peegeldub see ka kasvava põlvkonna hoiakutes ja suhtumistes, mõtlemises ja käitumises. Ei kodu ega kool suuda teha imet ning kompenseerida kõike seda, mis […]

Eile nägin ma Eestimaad

{[Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd->http://www.hot.ee/kevadband/] sõnumit otsimas} {{{Proloog, milles kevadbändi liikmete vahele sigineb seks ja vägivald; Vana Kartul ütleb, et bänd pole pelgalt eneserahuldamine }}} Kui Helen koos Jimiga rohelise maja juurde jõudsid, oli bändiproov juba alanud. Meie vokalist Vana Kartul hakkas kohe pahandama: „Miks te jälle hilinesite? Kas bänditegemine pole siis teie prioriteet?” „Kas peab oleme […]

“Teise” diskursiivne konstrueerimine : Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal Eesti Päevalehe ja Postimehe näitel

{{{Sissejuhatus[[Käesolev artikkel põhineb 2006. aastal Art Leete juhendamisel kaitstud bakalaureusetööl ““Teise” diskursiivne konstrueerimine: Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvand eesti meedias 1996., 1999. ja 2004. aastal “Eesti Päevalehe” ja “Postimehe” näitel”.]]}}} Käesolevas artiklis käsitlen Tšetšeeni iseseisvuslaste kuvandit eesti kirjutavas meedias läbi sündmuste 1996., 1999. ja 2004. aastal. Vaatlen, kuidas on Tšetšeeni iseseisvuslaste ja Venemaa keskvõimu vahelise konfliktiga suhestutud, […]

Eesti Euroopa Liidus : tagasivaade läbi sotsioloogia peegli

{{{Sissejuhatuseks}}} Eesti lähiajaloo kaks olulist pöördepunkti: taasiseseisvumine ja liitumine Euroopa Liiduga (koos NATO liikmeks saamisega) on muutnud aktuaalseks Eesti kollektiivse identiteedi uued käsitlused. Kuulumine 1990. aastate algul “endiste nõukogude vabariikide”, sajandivahetusel “Euroopa Liiduga ühinemist taotlevate” riikide ning alates 2004. aasta kevadest “uute Euroopa Liidu liikmesriikide” hulka on olnud väga kiire paradigmade vahetus. Olulisim aspekt selles […]

Jakob Hurt modernse maailmavaate saadikuna 19. sajandi eesti kultuuripildis

Jakob Hurt ajastu ikoonina seisab meie ees kui isiksus, kelle tee uue eestluse konstrueerimisel vaatamata erakordsele vaimuerksusele ja -selgusele ei saanud olla ühemõtteliselt sirge. {{{Sissejuhatuseks}}} Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja (Aleksander Mohrfeldt, Hans Kruus, Rudolf Põldmäe, Ea Jansen, Mart […]

Johannes Üksi, tegelane kirjanduse mitteteadvusest

Jutt on pättkirjanik Johannes Üksist. Üksi oli omaaegses kirjandusmaailmas erandlik, marginaalne kuju. Ta soovis olla kirjanik, näitleja ja ühiskonnategelane; ometi läks tema elukäik nii, et väärtuslikuma osa tema loomingust moodustavad teatud nähtuste kirjeldused, mille loomises ei saanud ta ise olla osaline rohkem, kui nende vahendajana. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kirjandusajakirjas [Kriteerium->http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=17&lang=est] ]] Jutt on pättkirjanik […]

Eero Aarnio karikatool ja Nõukogude Eesti

Võimalust katsuda näpuga ei tohiks pidada primitiivseks. Intiimsus ning kohati lausa märkamatu suhe mööbliga muudab esemed osaks meie kehapildist. Portreteerimaks nõukogude eestlase kohandumist uudse lääneliku esteetika ning mugavama esemelise keskkonnaga kasutan näitena Eero Aarnio 1966. aastal kavandatud tugitooli “Konjakiklaas” (ehk “V.S.O.P.”) ja selle “Kooperaatoris” toodetud jäljendust või interpretatsiooni P-30 (nn karikatool). [[<>Artikkel on algselt ilmunud […]

Kohanemine ja 1990. aastad : Kenderi näide

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Tööd käesoleva artikli kallal alustasin internetipäringuga {Google}’i{ }otsimootorist: kas sel teemal on tehtud kirjandus- või kultuuriuurimusi? kas ülikoolide õppekavades leidub selle teemaga seotud kursusi? millistele tähendus- ja analüüsivõimalustele viitab üldse […]

Saunapidu suvilas. Nõukogude eestlased Soome järgi läänt mängimas

Suured paneelelamud oma väikekorteritega tähistasid selgelt nõukogude okupatsiooni domineerimist, neile vastandusid suvilad, kus skandinaavia stiili viljeldes simuleeriti lääneeurooplaseks, vabaks inimeseks olemist. Toonased suvilad on vaevatud inimeste lohutusarhitektuur. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Stalini surmale järgnenud […]

Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboikapitalismi kultuuriloogika

Muutused 1990. aastate eesti kirjanduses ja kultuuris on paljuräägitud teema. Samas on see periood niivõrd hiljutine, et enamikku käsitlejatest seovad isiklikud mälestused ja seetõttu võib-olla täiesti objektiivsete üldistusteni pole jõutudki. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] […]

Veelkord eestipärase ristiusu võimalikkusest

Kui {{Uku Masing}} kunagi selle teema tõstatas, siis tähendas eestipärane ristiusk ennekõike mittesaksalikku. Milline võiks eestipärane ristiusk täna välja näha? Arvan et mittesaksalikkus on tänagi, vähemasti ajaloolugemise mõttes, oluline. Muus osas võiks vast aja vaimu(stuse)st kantuna parafraseerida omaaegset rahvuslikku kraaksatust nõndamoodi: “jäägem eurooplasteks aga saagem ameeriklasteks!” Oma möödaniku tuleb meil paratamatult mõtestada või õigupoolest ei […]

Postkolonialism ja Eesti

Postkolonialism on mudel, mis minu arust annab mitmeid põnevaid võtmeid eesti kultuuri ja kirjanduse ajaloo, eriti 19. sajandi käsitlemiseks. Esimesed põhimõttelised killud selle kohta avaldasin 1999. aastal artiklis “Kuidas me uurime kirjandust”. Asjad lähevad mõnikord täiesti teise suunda, kui esialgu kavandatud. Alguses oli mõte kirjutada lugu, mis seoks postkolonialismi (PK) ja eesti kirjandust. Katseid seda […]

Etnofutu­­ristliku filosoofia võimalusi

Etnofuturismi järele tekib vajadus enamasti siis, kui puhkeb konflikt kahe või enama eri kultuuri väärtussysteemi vahel, mis on kultuuritypoloogiliselt nii erinevad, et erinevus takistab adekvaatset dialoogi nende vahel. Teisisõnu, etnofuturismi on vaja koloniseeritavatel kultuuridel. {Jovlan Olo tegemata jäänud tegudele} “Külatüdrikud, õessed, külapoisid, pooled-vennad, vaadake, naised vanamad, silmake, poisid siledad, mis sel kullal puudunesse?” Vastu kostsid vanad […]

Ateismist Eestis

Ateismi ajaloost Eestis ning seeläbi tekkinud ainulaadsest olukorrast, kus pikka aega kõige vastu võidelnud eestlane võib valida praktiliselt igasuguse religioosse toote vahel, ent ei suuda vähese kogemusepagasi tõttu otsustada, kartes alalhoidliku inimesena kapitaalselt eksida. Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi […]

Rohelisest Eestist

Ideed, mis lubavad õnne, kõigile, tasuta on kaasa toonud enamasti hoopis miinusmärgilisi emotsioone. Kas Eesti ökoloogiline revolutsioon suudaks seda skeemi väärata? Võibolla saaks rohelisest arenguteest see paljuotsitud “eesti nokia”. Aeg-ajalt on lohutav mõelda – eriti hetkedel, mil maailm mingil põhjusel väga mustana näib -, et üleilmne tuumakatastroof jäi ju siiski puhkemata. Miks ei võiks sama […]

Nõnda lausus Jaan Kaplinski

Kirjutan nimme minevikuvormis – „lausus” (originaalgi, kust pealkirja laenasin, kõneleb nii), sest ainult minevikust kavatsen rääkida. Mida ta lausub nüüd (ja arvatavasti edaspidi), seda ma ei puuduta – Kaplinski uue sõnaga kõnelusse ei asu. Räägin selle asemel minevikust (võib-olla sügavastki) – tuhast, nagu Kaplinski ise näib arvavat, sest nõnda on ta lausunud: „„Minas” on see […]

Eesti süntees

Optimist: Tere, miks nii morni näoga? Skeptik: Tere jah, naerulind. Sattusin just vaatama laulupeo ülekannet ja mõtlesin, kuidas meie kultuur on kokku laenatud. Optimist: Kas see on sinu meelest tingimata halb? Skeptik: Noh, kõik kultuurid laenavad, aga laenud meie kultuuris on väga suured. Optimist: Teeks korra kõrvalepõike. Mida sa sel päeval sõid? Skeptik: Mis tähtust […]

Rahvuslikkus ja rahvalikkus

Rahvuslane: Tere naabrimees. Rahvamees: Nojah, tere. Rahvuslane: Oled kuidagi eemaletõrjuv, kas ka sul on midagi minu viimase aja ütlemiste vastu? Rahvamees: Mis ütlemiste? Rahvuslane: Kas sa siis tõesti ei ole tundnud huvi, mis ma meie rahvuse olukorra kohta olen arvanud? Rahvamees: Mind huvitavad muud asjad, kui meie rahvus. Rahvuslane: Nüüd sa keerutad. Tegeled sina ju […]

Vaatame tõtt : sellised me olime kakssada aastat tagasi- Eestlaste olemus Karl Ernst von Baeri järgi.

Tänavu möödub 200 aastat sellest, kui esmakordselt teaduslikult uuriti ja kirjeldati eestlaste kui maa põlisrahva füsioloogiat ja haigusi. Tänuväärselt kaasnes sellele ka maarahva eluviiside ja kommete kirjeldusi, mis siis pidid põhjendama nende kehalist võimekust või võimetust. Nimelt valmis 1814. aastal noore, 22 aastase loodusteaduste tundmisse pürgiva Karl Eduard von Baeri doktoritöö “Eestlaste endeemilistest haigustest.” Nagu […]

Mees, kes teadis ussisõnu

[[<>Tegemist on 9. oktoobril 2007 a. Tartu Kirjanduse Majas toimunud kriitikaseminaril peetud ettekande märkmetega.]]Käesolevas ettekandes peatun esiteks kõige üldisemal “Mees, kes teadis ussisõnu” retseptsioonil. See näikse väitvat, et Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nn argitarkuse ja kes oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes. […]

Kirjaoskuse kütkes

Kirju peaks kirjutama käsitsi. Äärmisel juhul kirjutusmasinaga, kusjuures siis tuleks kasutada kaupmehelikke “&”-märke ja alustama peaks pöördumisega “Auuline härra!” Kiri nõuab pingutust, mis ilmutab kõige varjamatumal moel seda austust adressaadi vastu, mida me e-mailidest küberpolitseiga ka ei leia. Kui elektrooniline kirjavahetus on muutunud tigedaks lahmimiste ja salvamiste jadaks, siis on vaja aeg maha võtta. Tuleb […]

Louis Kahnist

Kui isiklik tundmus kandub üle religiooni (mitte religiooni endasse, vaid religiooni olemusse) ja mõte viib filosoofiani, avaneb vaim mõistmiseks. Mõistmiseks, milline võib olla näiteks konkreetsete arhitektuuriliste ruumide eksistentsitahe. Mõistmine tähendab mõtte ja tundmuse kokkusulamist psüühe tihedaimas vaimses seoses, alust sellele, mis üks või teine asi soovib olla. See on vormi algus. Vorm hõlmab süsteemide harmooniat, […]

Deemonid ja trilobiidid

Telefon tiriseb. Mõtlen, kas vastata või mitte – helin on maha keeratud, kostab vaid vaevukuuldav tuhm plõgin. Selleks, et ma ootamatu lärmi peale iga kord ei võpataks. Jõuan lõpuks otsusele ja võtan toru. ‘Jah!’ Katariina räägib, kuidagi häiritud ja pahase häälega. Võibolla on isegi pisut hämmingus. ‘Tulen kohe,’ ütlen talle. ‘Kümne minuti pärast, või nii, […]

Eestlased (mälestusi)

“Ivan Denissovitšis ” olen ma oma kangelase suu läbi öelnud, et pole eestlaste hulgas halbu inimesi näinud. See ütlemine on muidugi võimendatud, olid need ju omad mehed, kes aitasid Eestit kommunismi ajada ja teda seal peavad, oli neid, kes varajasesse Tšekaasse kuulusid, ja oli ka sihukesi eestlasi, kes valgete lüüasaamisele Livnõ all 1919. a. kaasa […]

Kolmekesi

Külas oli sõnnikuveo aeg. Värske põlluväe lõhn hõljus taluõuedes, külatänaval, põlluteedel ja kesapõllul. See muile nii vastik lehk oli põllupidajale meeldivam kui kirjude metsalillekeste oma. Ta tahaks, et laudas ikka veel paksem sõnnikukord oleks, et puuvankrite redelid veel kaua kollase sõnnikuga kokku määritud oleksid, – siis võiks ta kesale ikka paksemalt ja paksemalt ja viimaks […]

Naisevõtmine

Matla külas oli suur uudiste aeg kätte jõudnud, see aastalüli, kus kõige rohkem ihaldusi, lootusi ja ootusi noorte keskel täide läks – kolmekuningapüha ja küünlapäeva vaheaeg. Siin külas oli palju noori ja parajaealisi meeste ja naiste sugupooli, sest talusid oli palju ja igas talus oli jälle mitmepealine perekond mõnesuguste liikmetega. See oli mõisarentnike küla, laenatud […]

225 aastat Karl Ernst von Baeri sünnist, ja tema teaduspärandi väärtustamine Eestis

Meie kõigi aegade silmapaistvaim arsti- ja loodusteadlane, baltisakslane Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruaril 1792. a (ukj) Eestimaa kubermangus, Järvamaal, Piibe mõisas. Tema tegevusring oli erakordselt laiahaardeline, ulatudes meditsiinist, zooloogiast, embrüoloogiast, entomoloogiast, ornitoloogiast ja ihtüoloogiast bibliograafia, botaanika, klimatoloogia, geomorfoloogia, arheoloogia, etnoloogia ja antropoloogiani. XLIII TEOREETILISE BIOLOOGIA KEVADKOOL “Baer” Pühajõe 12. – 14. mai 2017 […]

Balti küsimusest

{{{Balti küsimus}}} Mis saab Balti provintsidest? Kaks rahvuslikku enamust, lätlased ja eestlased, nõuavad mõlemad täielikku iseseisvust, kuid võib kahelda sellise lahenduse kestvas edus. Kaks mainitud rahvast ei ole end siiani kunagi ise valitsenud. Nende ärkamine ajaloolisele eksistentsile toimus kahjuks üheaegselt koos Vene revolutsiooniga ning Baltikumi harimata rahvamassid on viimase lagundavast vaimust sel määral mõjustatud ja […]

Eile nägin ma Eestimaad

{{{Eile nägin ma Eestimaad}}} Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin bagaaži ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid – eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Lagunud talumajasid! Oh kui rammetuid rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Eestimaad! Põõsastikud ja võsad kõik suikumise ja näotuse paik, vaimusilm nii hämaras, vaik […]

Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX. Valkena saunalugu.

Hirmus usuvõitlus Emajõe kaldal, mis juba tuhatkond aastat käib ja raugemise märke ei näita: mungad kütavad teatud keriseahju nii kuumaks, et inimene suudab seda välja kannatada ainult hädavaevu, sealjuures võttes end alasti, peksavad ennast vitsakimpudega (vihtadega), kallates oma keha külma veega, suretavad nõnda liha koos kõigi kaaspiinlejatega. Juurde joovad need askeedid odrateradest tehtud ning humalatega […]

Vene superetnose reliktfaas

Impeeriumi defineeritakse tavaliselt mingi suure ühe keskvõimu all oleva territooriumina. Kõige tähtsam integraator jääb nimetamata. I. Jakovenko peab impeeriumi integraatoriks ideed ja siinkirjutaja arvates on tal õigus. Impeerium on ideokraatiline (teokraatlik, marksistlik jne) suurriik. Nõustuda ei saa aga Jakovenko efektitaotlevalt esitatud arusaamaga: keskaja lõpp Venemaal on oma ainulaadsuses dateeritav: 21. august 1991. Keskaeg Venemaal lõpeb […]

Tarapita !

1 Harva on Eesti vaimuelu viimaste aastakymnete jooksul sarnast kriisiaega yle eland kui praegu. Väliselt näib kõik kõige pareman korran olevat. Sõjad on võidurikkalt lõpetet ja riigi organism kõveneb. Korraldub kultuurriigi väline ilme, juhit tendent­sist Lääne poole. Ohun on veel poliitilise iseseisvuse joovas­tust, mesinädalate illusioonid pööritavad päid, paljud tege­vusalad avanevad alles nyyd esimest korda ja […]

Kaheksa aastat Juhan Liivi elust

KATKE MONOGRAAFIAST. 1. VÄIKE-MAARJAS. Nagu tihti, nii olenes ka Juhan Liivi iseseisev elluastumine juhuslikest asjaoludest. Kuid nagu niisama tihti, määrasid need juhuslikud algsammud kogu tema tulevase elu suuna. Tema vend Jakob oli pärast Kodavere kihelkonnakooli lõpetamist ja õpetajaeksami õiendamist saanud a. 1879 Kavastu Varujas abikooliõpetaja koha, kust siirdus järgmisel aastal Virumaale Väike-Maarjasse Triigi Avispeale kooliõpetajaks […]

Ehe vaade eesti ja vene varasemale ajaloole

{{{Merja etnosed}}} Korrastatud terminoloogia aitab kaasa ajalootunnetuse selginemisele. Termin olgu käibele võtmisest alates hõplsasti kasutatav mõtlemisvahend, millega ümberkäimine ei too kaasa lisapingutusi ega -pingeid — kuid mida teha juhul, kui tüsistused on, kuid neid isegi ei märgata enam?! Siinkirjutaja leiab, et harjumuspärasusele vaatamata tuleks laias tähenduses mõeldud termin soome sobivaga asendada. Esiteks on imelik, kui […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

Eesti vennastekoguduse kirjandusest XVIII sajandi keskel

Raske on algaja sulega kirjutada midagi meie vanemast kirjandusest, sest et olemasolevad andmed on korduvalt läbi sõelutud, ja uusi pole kerge avastada kodustes oludes. Kirju­tada aga midagi vanemast vennastekoguduse kirjan­dusest, see on julge katse luua mitte millestki: puuduvad vajalised selgitavad allikad ja on üsna jäljetult kadunud uuritavad teosed ise, mis kunagi kodu- või välismaal vargsi […]

Vanemast vennastekoguduse kirjandusest

Vaesed olid eesti vaimutoitlustamise päevad pärast Põhja­sõda, sügavama pärisorjuse varjudes, veel XVIII ja XIX sajandi käänakulgi. Need olid suitsutare elanikkude vähevalgustatud päevad. Saksa armust antud raamatute vaesuses seisis muidugi Piibel esikohal. Aga saksa kirikuõpetajate hoiak ei suutnud kirjasõnast elavamaid meeleolusid äratada, lugemishimu sütitada. Vennaste­koguduse lugemised ja ettelugemised olid iseäralikumad. Ven­nastekoguduse laul hämariklaste „valitud” ringis mõjus […]

Tardo liin

Nõnda seda linna omal ajal kutsuti. Siis, kui saksad nimetasid teda Dorpatiks, ka siis, kui ta sai ametliku nime Jurjev. Ja siis ikka veel, kui nimi hakkas Tallinnamaa meeste ja naiste mõjul oma kõla muutma ja läks üle Tartuks. Põlva ja Kanepi kandis ja kaugemalgi lõunas tundis seda linna iga sealne kikas, kes hommikul päikesetõusul […]

Rahvuse olu ja rahvuslus

{Ühiskondlikus elus} rahvuse mõiste on ainult ühe sajandi jooksul muutunud tagakiusatud revolutsioonilisest loosungist üldkehtivaks printsiibiks. Paraku ei ole selle arenguga suutnud sammu pidada rahvuse mõiste {vaimne sisustamine}: mitte ainult laiadel hulkadel ei puudu täielik selgus rahvuse olu suhtes, vaid ka sotsioloogid, juristid, poliitikud ning teised ühiskondliku elu spetsialistid ei ole suutnud anda sellele tegelikkuses esmatäht­suslikule […]

Boreaalne platoo

kõige esmalt on see kultuuride konflikt : jõhker ja ilma lahendita. mina olen konflikti lävi. ma ei tea midagi sellest, kas on veel mõned läved või olen mina ainus. võibolla loomad on. aga nad ei räägi sellest. nad ei taha. aga mina räägin. ma õppisin rääkima. teine asi on see, et mitte miski, mida ma […]

Eestipärasest ristiusust

Rääkida sellest kui palju tahes, aga iialgi ei jõua kõneleda küllalt, mitte kunagi ei ole võimalik rõhutada liialt, et meie olukord on lootusetu, just samuti nagu juutidel kaks tuhat viissada aastat tagasi. Aga sellest tuleb rääkida, kisendada valjumalt kui Jeeriku pasun ja kriiskavamalt kui too kotkas, kes Aamosele istus Jehoova templi harjal. Tuleks käia ringi […]

Maarahvast

Esivanemame olid maarahvas. Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne käsitus sest, kui on yldse mingit, on järgmine: Rahval polnud oma nimegi, oli vaid alandav “maarahvas”, s. o. kylaelanik, mats. Siis tuli ärkamisaeg ja rahvas […]

Megabordell Alma Mater

Hiljuti nägin ma unes, et Tartu Ülikooli peahoonesse oli rajatud megabordell nimega Alma Mater. Samet seintel, lühtrid laes! Viisakad, kuid range olekuga uksehoidjad andsid oma hoiakuga otsemaid mõista, et tegemist on endast väga lugupidava asutusega. Vanast peahoonest oli alles vaid rektoraat, kus asusid ka uue bordelli juhtorganid. Aga milline glamuur ja sära! Kullast saal, hõbedast […]

Hümniline Runnel

{Sajandi kaugusel Eestimaa randadel algas üks laul.} Need on avavärsid Hando Runneli laulupeokantaadist ”Laulu algus”, kirjutatud 1969. aasta juubelilaulupeoks. Selle muusikateose puhul on tavapärane, et kõneldakse autorina üksnes heliloojast, Veljo Tormisest. Nagu ka paljude teiste viisistatud Runneli tekstide puhul. Need on loomislaulud, nende puhul puudub vajadus küsida sõnade autori järele. ”Laulu algus” järgneb laulupidudel kohe […]

Digitaalne kollaps

Arvutiturvalisus on täna üsna olematu. Pea iga arvutivõrku ühendatud arvuti (s.h. mobiilivõrku ühendatud telefon) on vähema või suurema vaevaga kasutatav vastu tema omaniku tahet, seda nii riiklike kui vähemriiklike struktuuride poolt.  Arvutite ebaturvalisuse põhjused on olemuslikud, tulenevad nende põhimõttelisest ülesehitusest. Enne interneti arengut ehitati arvuteid lähtuvalt arvutusülesannetest. Interneti tulekul ei pööranud keegi suurt tähelepanu kaasajastamaks […]

Ära märka kurja ? (Estonia huku “ametlike versioonide” läbipõrumisest)

2002. aastal ilmus USA luure keskagentuuri (CIA) endise töötaja Robert Baeri mälestusteraamat “Ära märka kurja” ({See No Evil}), mis on ainulaadne teos, kirjeldades üsna detailselt selle agentuuri väliohvitseri “salastatud elulugu”. Robert Baer (s. 1952) töötas CIA väliohvitserina aastatel 1977-1997, ning kurikuulus agentuur on teda nimetanud üheks oma aja parimaks väliohvitseriks. Raamatu kirjutas ta siiski pärast […]

Miks Eesti vaimuilm ei laiene ?

{{{“Väiksuse” müüt ja tegelikkus}}} Hoolimata vastupidistest kinnitustest ei ole Eesti tegelikult eriti väike maa. Arusaam Eesti väiksusest leiutati koloniaalajastul, ja see peegeldab igati tollaaegset suurusehullust. See on müüt koloniaalajastust, kui rahvusvaheline õigus ei takistanud “suurtel” väiksemaid enda omaks kuulutada ja seeläbi “suuremaks” saada. Tänapäeval leidub Eestist pindala poolest Euroopas mitu väiksemat “suurriiki” nagu nt Holland, […]

Impeerium ja rahvuslused

Impeeriumi suhe rahvuslusse – tuleb meelde tänastest päevakajalistest mõtetest. Sel teemal on ilmas palju tegemist ja üsnagi vähe mõistlikku mõtet. Huvitav, et nii palju geopoliitilisi pingeid tekitav küsimus jääb ilma rahuliku kainestava aruteluta. Üritaks siinkohal taaskordselt omas versioonis lahti mõtestada mõned asjakohased väärarvamused, kolme suurema täna toimiva impeeriumi – USA, EU ja Venemaa näitel. 1. […]

Lugu võimatust raamatust

Üks võimatutest raamatutest, mida tahaks kunagi lugeda, oleks eesti keele müstiline peegeldus sadade aastate pärast. Siis, kui maailmas oleks toimunud juba Suur Keelereform ja keelest kujuks välja hoopis teisi asju. Raamat, mis ei annaks vastuseid, kuid mis näitaks kätte otsingute suuna ja mille kohal hõljuks lingvistilise karisma jumalik hõng. Inimese ideaaliks on luua keel, mis […]

Inimeste kataloog

{tulevikus sündivaid eestlasi:} Akulinina, Aksella Ernits, Ege Kruuslaid, Udo Kullisaar, Alfred Lampin, Gregg Pütsep, Raivo Pärnamägi, Eni Rudakov, Siiri-Marina Roossaar, Iti Säga, Tiit Tiisand, Luule {pluss-miinus:} Kallastik, Juhan Kästin, Rudolph Kütsin, Taimi-Helena {ei sünni kunagi:} Leisner, Kati Rahkin, Mart Ramijalg, Endel Ronin, Ljudmilla Saks, Leelo Semtsova, Rita Valdur Mikita

Oma kivi kuningatest

Kui inimesele on mingis valdkonnas ühiskonna poolt seatud piirangud, mida ta lõhkuda ei suuda, siis võib ta üritada neid lõhkuda mõnes teises valdkonnas.Millest võiks võtta suvalise paralleeli, et kui ühiskond salliks homosid, siis poleks ehk tollele Lihula monumendile tekkinud natsisümboolikat. Vähemuste vihkamine ei ole modernsele ühiskonnale kasulik, kuna sellest tulevad pinged ja manipulatsioonid leiavad endale […]