DNA

Geneetiline moondus

Püha Antoniuse kiusatus Ehk, kes vana asja on unustanud, see ei suuda ka tulevikku rajada. Minevikust aga teame sarvedega pantreid, maopea ja linnu jalgadega krokodille, deemoneid, kes kiusasid pühakuid. Siis sai paastu ja palvega nendest lahti, nad ainult {näisid}. Nüüd, paistab, nad on. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel […]

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Teadvuse probleem füüsiku silmade läbi (loengutekst)

Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna vastuollu valitseva teadusliku maailmavaatega, milleks nüüdisajal on materialism ehk füsikalism. Seetõttu on kõige paremateks ekspertideks selle üle otsustamisel, kas mingi teaduslik arutlus on läinud vastuollu tänapäeva teadusliku maailmavaatega või mitte, just nimelt füüsikud. {3. aprill 2003 Biomeedikum} Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna […]

Biopoeesia

Alates kaheksa­kümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Video, holograafia, programmeerimine ja arvutivõrgud on laiendanud edasi uue luule võimalusi ja ala. Nüüdses kloonide, kimääride ja transgeensete olendite maailmas on aeg kaaluda uusi suundi luulele in vivo. Alates kaheksakümnendatest on luule tõsiselt eemaldunud trükilehelt. Minitelist varajase koduarvutini kirjutamise ja lugemise keskkonnana oleme olnud tunnistajateks uute poeetiliste keelte arengule. […]

Kvantmüstika – kas religioosne lehma­kauplemine ?

Võimalus, et elu tekkis juhuslikult, on umbes niisama suur kui see võimalus, et üle prügimäe tuiskav keeristorm loob juhuslikult lennuki “Boeing 707”. See on kosmilise täppishäälestuse argumendi emotsionaalne kokkuvõte, mis asub füüsikat appi võttes tõestama Jumala olemasolu. On selline arutluskäik teoloogiliselt oluline ning veelgi enam, on see üleüldse mõttekas? {{{Kvantmüstiline prelüüd}}} Kuidas tundub teile järgmine […]

Kultuuri­tehnoloogia

Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav ja interpretant) eksisteerivad metafoori ülejäänud mõõtmed kokkukeerdunutena. Sõnad on kõige olulisemad asjad, muidugi metafoorses mõttes, olles tööriistad, tekst, süsteem, ökoloogia. Tihedalt pakitud metafoorid on mõtlemise sondid. Lisaks kolmele mõõtmele (tähistaja, tähistatav […]

Jumalasse uskumine – geenist või kultuurist ?

Moodsas linnas elaval inimesel võib olla raske ette kujutada, et tema mõtlemist ja käitumist kujundavad tegurid, mis on mitusada tuhat aastat vanad. Küsimus sellest, kas inimest mõjutavad rohkem tema geenid või teda ümbritsev kultuur, on tõepoolest intrigeeriv. Tänu epigeneetika esiletõusule viimastel aastakümnetel on looduse ja kultuuri piirid muutunud üha hajusamaks. Tänapäevase arusaama järgi on geenid […]

Seitsmes Moosese raamat

Kõrkjad sahistavad neisse sosistatud saladusi ja jõe vaikne visadus kannab endaga korvi, milles on äsjasündinud poisslaps. Midagi ei saa muuta, jõgi jätkab oma teed Vahemere suunas, korv õõtsub päikeselootsiku sihikindlusega ja poiss naeratab läbi une. *** Mäletan selgesti seda hommikut, mil sigaretti tõmmates seisin vastu üsna laia jõe kallast ja lasin silmadel libiseda üle all […]

Noppeid Jaan Neljapäeva päevaraamatust

Kohtasin Pearu Orgu baaris. Ta ajas mulle hirmu nahka. Juba ta välimus oli jube. Lihaselisele torsole hooletult sikutatud määrdunud, õlaõmblusest rebenenud t-särk, pikast joomisest punetavad silmad. Päevitunud nahale ebaühtlaselt jaotuva heleda habemetüüka alt paistis terav, otsekui happega söövitatud suujoon. Veidra võõrkehana torkas silma ta vasakut kätt kattev tugevast mustast nahast pikk kinnas. Kohe kui ta […]

Süsteemibioloogia kümme põhiprintsiipi

1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 2. Infoedastus pole ühesuunaline voog. 3. DNA ei ole ainus pärilikkuse kandja. 4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: ühelgi põhjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesõigust. 5. Ilma ülatasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 7. Pole olemas mingeid programme ka ühelgi teisel tasandil. 8. Ajus ei ole samuti […]

You are what you eat

Arutlusele tuleb, kas toitumise juures on tähtsam gurmaanlus või energeetika. Ja mida see tegelikkuses tähendab. Järgnev pärineb [teoreetilise bioloogia->http://lists.ut.ee:8888/wws/info/teorbio] (teorbio(at)lists.ut.ee) listi kirjavahetusest. Kirju on toimetatud parema jälgimise huvides, lisatud ei ole osalejate nimesid, tegemist on nii-ehk-naa autorluse koha pealt segase valdkonnaga. Date: Tue, 22 Aug 1995 19:06:25 +0200 (MSZ) Eile vahendas Discovery Channel hetki putukate […]