Descartes

Meditatsioonid esimesest filosoofiast

René Descartes “Meditatsioonid esimesest filosoofiast” ehk “Metafüüsilised meditatsioonid” (ladinakeelne pealkiri “{Meditationes de prima philosophia}”) on René Descartes’i filosoofiline teos, mis on üks kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. Teose pealkiri täiskujul on “{Meditationes de prima philosophia, in qua Dei existentia et animae immortalitas demonstrantur}” (“Meditatsioonid esimesest filosoofiast, milles tõestatakse Jumala olemasolu ja hinge surematus”). Tõlkinud Marju Lepajõe […]

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade

Salapärane, sügav ja mitmekülgne on Kr. J. Petersoni kui inimese ja luuletaja individualiteet. Tema väikesearvulises toodangus peituvad suured luule- ja mõttepärlid, mis ei lõpe säramast lõpmata palju kannatanud hinge intiim-nõiduslikus valguses. Kr. J. Petersoni luuletusis ja päevaraamatus on nii palju, mida otsida, nii palju, mida tunda ja mõtelda igaviku perspektiivis, ja ka nii palju, mida […]

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Kommunikatsioon kui võõrandumise mootor

Infotehnoloogia muudab paljud hüved kättesaadavamaks. E-äri võib vähendada transpordikulusid, suurendades samas valikuvõimalusi. Paljud meelelahutused Internetis on odavad või tasuta. Samas kaasneb kommunikatsioonitehnoloogiatega palju pettust. Kataloogid kiidavad rämpskaupa, küberseks ei paku õiget rahuldust, e-posti tulvavad rämpskirjad, Google’i otsing pakub miljoneid lehekülgi mõttetust. Kas tehnoloogia areng ja kasutamine sellise pettuse ja müra taustal end ikka õigustab? Kas […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Looduse asjadest

Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse suunas, nii värske nähe. Nii nagu ökoloogilised kriisid nõnda ka praeguse aluseks olev uusaja teaduslik-tehniline mõte omavad sügavamaid juuri. Tänapäeval seostatakse uusaja ökoloogiliste probleemide teket kartesiaanliku tehnoloogilise mõtlemise levikuga. Siiski pole oleva ratsionaliseerimine, ehk siis püüdlus teaduse […]

Metafüüsika haigus

“Lõpetage enda vaevamine filosoofiaga, ja kui filosoofiks olemise ebaõnn on teile osaks saanud, siis otsige endale parem mõni auväärsem amet ja hakake lapsehoidjaks, kirikuõpetajaks, torujüriks või tsirkusetolaks…,” leiab poola filosoof Leszek Ko³akowski raamatus {Horror Metaphysicus}, visandades kokkuvõtte filosoofia saavutustest. Aga võibolla tasuks rääkida metafüüsika õuduse asemel hoopis metafüüsika haigusest, absoluudist ja tõeihalusest? Ehk siis eksistentsiaalse […]

George Edward Moore’i eksis­teerimine

Kas kirjutuslaud lakkab eksisteerimast, kui sellele selg keerata? Kas enda käe olemasolus kahtlemine on tervemõistuslik? Kas George Edward Moore eksisteeris? Kas taltsad tiigrid urisevad? Kas ka filosoofid usuvad enda olemasolusse? Essees {Terve mõistuse kaitseks} esitab {{G. E. Moore}} [[ [http://et.wikipedia.org/wiki/George_Edward_Moore->http://et.wikipedia.org/wiki/George_Edward_Moore] ]]oma seisukohana kaks aabitsatõde järgmiste propositsioonidena:1) Eksisteerib inimkeha, mis on minu keha. Sündimisest peale on […]

Nõiduseusu seletus – muistsest Mesopotaamiast tänapäevani

Muistsest Mesopotaamiast pärinevad kiilkirjalised tekstid sisaldavad palju viiteid uskumuste kohta, mis käsitlevad nõidu ja nõidust. Nõid oli ühiskonna liige, kuid siiski „teine“, kelle nõialoomus tuli paljastada. Kui kedagi muistse Mesopotaamia sootsiumis hakati nõiaks pidama ning leiti see olevat igati põhjendatud, oli selline isik määratud kuuluma põlatud ühiskonnakihti ja ta elu sattus ohtu. Sellistesse süüdistustesse suhtuti […]

Meeled ja sõnad

Rene: Kuis ilmusid sa mu tuppa, võõras? Kas on mõni deemon su väliskuju mu meeltesse sisendanud? Hilary: Tere ja pole ma mingi deemon. Ma näen, et sa pigem ei usalda oma meeli, kui usud, et võidakse rännata ajas ja ruumis sinu ajastule tundmatutel viisidel. Rene: Tere ja ma pole sugugi veendunud, et sind pole kiusamiseks […]

Ruum

Mõned mõisted on meile saanud väga koduseks. Neid vajame iga päev, nad on nii lihtsad ja läbinähtavad, et ligem järelemõtlemine nende üle näib olevat tarbetu. Kui aga keegi filosoofiliselt meelestatu on nad teinud meie mõtlemise objektideks, siis äkki märkame üllatusega, et see, mis oli nii endastmõistetavalt selge, ometi ei lase end kuidagi piiritella ega sõnade […]

Montaigne

Kaks vaimlist tippu on prantsuse renessansi kirjandusest jäänud selgelt nähtavaks ja imesteldavaks läbi sajandite: Rabelais ja Montaigne. Üks pillava ja vallatu fantaasiaga, gallialikult rõõmsa elutundega suurejooneline kujudemeister ja satiirik, harukordse süü­tega sõnu panna tantsima, kobrutama, kohisema ja nende kaudu ette manama värvikat, kirevat, jõhkratki kujudemaailma. Teine – mõt­leja, kelle siiraste enesevaatluste varjust ja vabalt voolavate […]

Monadoloogia

Monadoloogia 1. Monaad, millest me siin räägime, pole midagi muud kui lihtne substants, millest koosnevad liitsed asjad [composés; composita); “lihtne” tähendab ’ilma osadeta’. [ (Teodiike, §10)] 2. Ja lihtsad substantsid peavad olemas olema, sest liitsed asjad on olemas; sest liitne asi pole midagi muud kui lihtsate [substantside] kuhi või agregaat. 3. Ja kus ei ole […]

Vene kommunismi lätted

{{{VENEMAA RELIGIOOSNE IDEE JA VENE RIIK}}} I Vene kommunismi on tema kahetise loomuse tõttu raske mõista. Ühest küljest on see nähtus ülemaailmne ja internatsionalistlik, teisest küljest venepärane ja rahvuslik. Lääne inimestele on eriti tähtis mõista vene kommunismi rahvuslikke juuri, tema determineeritust Venemaa ajalooga. Marksismi tundmisest selleks ei piisa. Vene rahvas on oma hingeliselt struktuurilt idamaine […]

Esseest

Elame masside ajastul, kus hinnangunormideks on peagu kõigil aladel hulgad, mahud, suurused, summad. Need on saanud meile niivõrd omaseks, et kanname neid üle ka asjadele, millel on vähe ühist suurusemõõtudega. Kultuurinähete hindamisel arvestame sageli rohkem nende hetkelist käibeväärtust kui individuaalset kvaliteeti. See arves­tus, mis võiks õigustatud olla kirjastajal, on paljudel juhtudel kir­janike enda ja isegi […]