Darwin

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes

{{{MATEMAATIKA MÕISTETAMATUST TÕHUSUSEST LOODUSTEADUSTES}}} {{Eugene P. Wigner}} {Ja on võimalik, et siin peitub mingi saladus, mis tuleb alles avastada. C. S. Peirce} On üks lugu kahest sõbrast, kes olid olnud gümnaasiumis klassivennad ja rääkisid nüüd oma tööst. Ühest neist oli saanud statistik ja ta uuris rahvastikutrende. Ta näitas oma endisele klassikaaslasele üht separaati. See algas […]

Universumi eesmärk

Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja mis on universumi eesmärk või on see kõik üks juhuste mäng. Aga ega siis küsimused jää sellepärast esitamata. {Üles kirjutanud Karl Kello} {{Inimkonnal on hinges vastupandamatu huvi taevaste asjade, s.o Universumi saladuste vastu. Olgu see universum siis suure või väikese algustähega.}} Inimene ei saa põhimõtteliselt teada, kas ja […]

Tehnoloogiline radikalism ja Eesti ühiskonna vaim

Mitmed Eestis läbi viidud „e-kampaaniad” sisaldavad inimväärikuse riivet, näiteks kogu elanikkonda puudutanud „e-meditsiini” rakendamine. Mõnel juhul võib tegemist olla ründega religioossete veendumuste vastu, mida sekulariseerunud Eesti ühiskond ei pruugi märgata. Millised on need erilised tunnused, mis soodustavad tehnoloogilise radikalismi juurutamist Eestis ? Kaheksa aastat tagasi ilmus eesti keeles Soome noorema põlvkonna filosoofi Pekka Himaneni teos […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Vananemise evolutsiooni teooria

Kuidas saab evolutsioon soodustada protsessi, mis praktiliselt kõikide imetajate puhul suurendab vanuse kasvades suremust ja vähendab paljunemisvõimet? Kuidas evolutsioneerusid vananemist mõjutavad geenid? [[<>Artikkel on algselt ilmunud [www.senescence.info-s->http://www.senescence.info/evolution.html]. ]] „Vananemisel ei ole mingit funktsiooni- see on funktsioonide kadumine ” Alex Comfort {{{Klassikalised vananemise evolutsiooni teooriad}}} Kuna vananemine nõrgendab organisme ja viib, nagu varem kirjeldatud[[1. Vananemine (ingl. […]

Mimikri ja petturi aktiivsus

Käesoleva artikli põhiküsimuseks on, kas ja millises aspektis saame me kõnelda pettusest mimikrinähtuste puhul. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Vale teooria}. Toim. Maarja Öpik jt. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2005.]]Mimikri on liiga avar teema, et püüda seda ühe lühiartikli piires […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

Dialoog protsessidest

Gorgias: Hei, pea kinni. Afred: Hei, hei. Tohoh, mis siis nüüd lahti on, et ma kohtun antiikfilosoofiga? Gorgias: Ei midagi pole lahti, sest kunagi pole midagi lahti. Kuna midagi ei ole, siis see kõik vaid näib. Alfred: Nii lihtsalt sa ei pääse, austatud mõtteväänaja. Olemist saab ju mõista nii laiemas kui kitsamas tähenduses. Gorgias: Kes […]

Kas loodusteadus sõltub keskkonnast ?

{{{I}}} Émile Zola tuntud ütluse järgi on kunst läbi temperamendi nähtud loodus ({l’art c’est la nature vue au travers d’un tempérament}). Kas saab sedasama öelda ka teaduse kohta? Humanitaarteaduste puhul võib selles vaevalt kahelda. Mõistagi nõutakse näiteks ajaloolaselt, et ta peaks kinni tõest. Selle kindlakstegemisel, mis on tegelikult juhtunud, peab tema {tempérament} olema välja lülitatud. […]

Süsteemiteooria

Süsteemiteooria on süsteeme modelleeriv teadusharu. Süsteemi mõiste oli määratletud juba antiikajal nii: süsteem – see on objektide hulk koos suhetega objektide ja nende omaduste vahel. 20. sajandi keskel nö taasavastati süsteemi mõiste ja hakati interpreteerima selle metodoloogilisi külgi nagu süsteemne mõtlemine, süsteemne lähenemine, süsteemsus, süsteemkäsitlus jt, mille baasil tekkis nö üldine süsteemiteooria ehk süsteemide üldteooria. […]

Miks inimesed on ?

Arukas elu saab ühel planeedil täisealiseks siis, kui ta põhjendab esimest korda ära omaenda eksistentsi. Juhul kui kunagi peaksid Maad külastama ülimuslikud kosmoseelukad, siis oleks esimene küsimus, mis nad meie tsiviliseerituse taseme väljaselgitamiseks esitaksid: „Kas nad on juba evolutsiooni avastanud?” Elusorganismid olid juba rohkem kui kolm tuhat miljonit aastat Maad asustanud, omamata mingitki aimdust, miks, […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Mida sõjast loodetakse

[„Sõjamõtted”, 1919->http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=309&page_start=&table=Books] Juba paar aastat enne praegust sõda ütles keegi itaallane (Corradini): „Rahu on korraldav ja alalhoidev, sõda aga uuendav jõud . . . Sõda täiendab rahu ja mõlemad vahelduvad jõud esi­tavad elurütmi . . . Sõda on jõud, mis meie sotsiaalset organismi uuendab, kuna see kestval rahul langemisele ja surmale kaldub. . . . […]

Selektsionismi viletsus

Mõnikord juhtub, et tolerantsusprintsiip pannakse tõsiselt proovile, ja vähemalt minu kogemuse põhjal ei juhtu see mitte kuskil nii tugevalt, kui kokkupuudetes kõige innukamate neodarvinismi pooldajatega inimteadustes. Need inimesed on koondunud mitme lipu alla: sotsiobioloogid, evolutsioonipsühholoogid, geeni-kultuuri koevolutsionistid ja memeetikud. Nende reduktsionistlikud formuleeringud ja papist stereotüübid seisavad otseses vastuolus selle viljaka arusaamaga inimlike teadmiste ja kogemuste […]