Aristoteles

Prantsusmaa ja Euroopa

Prantsuse vaimulaad Johannes Semper Loomingust nr. 8/1933 Olen teadlik selles, kui hõlpsasti võib rahva omapära iseloomustades sattuda libedale teele. Juhuslikest, ajutistest nähteist võidakse paisutada üldistusi, mis hiljem osutuvad sootu vildakaks. B. Goltzi teosest mitmesuguste rahvaste iseloomust (Der Mensch und die Leute, 1858) võime näit. lugeda, kuidas prantslased on barbarid, kes on toime tulnud verise revolutsiooniga, […]

Välgi metsa saladused – väljasuremise kiituseks

Kalevipoeg sõidab Assikvere-Kääpa bussiga ilmaotsa. Uku Masingu indutseeritud soome-ugri luul Valdur Mikita ainetel. {See asi on vaja korda saada. Ükskõik kust kohast alustades jõuame ikkagi sama asja juurde tagasi ja see asi on eesti asi. 13-aastaselt hiljemalt antakse meile ebakompetentsuse sertifikaat, meie sugulaste, esivanemate, kasvatajate poolt, ühiskonna suure tarkuse kohaselt. Seda pole tarvis vastu võtta.} […]

Kuu illusioon ja maagiline nägemine

Arutluse all on, kas asjaolu, et kuu paistab meile vahel suurena ja vahel väikesena võib olla seotud asjaoluga, et me näeme vahel haldjaid, metsavaime ja väikest rahvast? Kas need on päriselt olemas või ainult näib see nii? Mis on päris? [[<>Tegemist on Teaduse ja religiooni kolleegiumi I kevadkoolis, 25. aprillil 2004 Põltsamaal peetud ettekande märkmetega.]]Kuu […]

Martin Heidegger kui oraakel

{{Martin Heideggeri}} „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. {{Martin Heideggeri}} (edaspidi H) „Tõe olemusest“ ettekande 0 ja 1 peatükk kirjeldavad tavalist tõe käsitlust ning visandavad seisukohad, mis saavad ka järgnevate mõtete esituse lähtekohaks. Oluline on, et juba alguses on ajaloolisus […]

Matemaatika mõistetamatust tõhususest loodusteadustes

{{{MATEMAATIKA MÕISTETAMATUST TÕHUSUSEST LOODUSTEADUSTES}}} {{Eugene P. Wigner}} {Ja on võimalik, et siin peitub mingi saladus, mis tuleb alles avastada. C. S. Peirce} On üks lugu kahest sõbrast, kes olid olnud gümnaasiumis klassivennad ja rääkisid nüüd oma tööst. Ühest neist oli saanud statistik ja ta uuris rahvastikutrende. Ta näitas oma endisele klassikaaslasele üht separaati. See algas […]

Bioloogilis-sotsiaalse sünteesi suunas

Tegelikult on praegu nii, et kõige raskemat kriisi põetakse tsivilisatsiooni tippudel. Mida edenenum kultuur, seda viletsam elu. Mida rohkem varasid, seda suuremad hulgad nälgivaid ning katmatuid olendeid. Mida lopsakamalt õitseb majandusteadus, seda kriitilisemaks muutub majandus. {Koguteosest „Põhjakaar”, 1931} {{Mõtteliikumisi elulähisuse lipu all.}} 1. Ideed meie päevil ei ela enam iseseisvat elu ega kibele nad levima […]

Mõtte ja mõttevahetuse vabadusest

Kuid mina eitan ka rahva enda õigust selliseid sunniabinõusid kasutada, olgu siis vahetult või oma valitsuse kaudu. Võim iseenesest on ebaseaduslik. Ka parimal valitsusel pole selleks rohkem õigust kui halvimal. Võim on ühtviisi kõlvatu, või koguni veel kõlvatum avaliku arvamusega kooskõlas rakendatult kui sellega vastuollu minnes. [[<>Tõlgitud teosest: {{John Stuart Mill. {On Liberty}. Penguin Books […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Seksuaalne võrdsus feministliku anatoomia valguses

Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kahe soo vahelised seksuaalsed erinevusi on käsitletud juba Vana Kreeka mütoloogias. Kas feministlik anatoomia suudab naise vabastada “bioloogilisest taagast”? Tundub ilmselgena, et mehed ja naised on erinevad. Eriti pidavat need erinevused ilmnema seksuaalelus. Kindlasti on igaüks kuulnud või lugenud mingeid sarnaseid […]

Kvantmüstika – kas religioosne lehma­kauplemine ?

Võimalus, et elu tekkis juhuslikult, on umbes niisama suur kui see võimalus, et üle prügimäe tuiskav keeristorm loob juhuslikult lennuki “Boeing 707”. See on kosmilise täppishäälestuse argumendi emotsionaalne kokkuvõte, mis asub füüsikat appi võttes tõestama Jumala olemasolu. On selline arutluskäik teoloogiliselt oluline ning veelgi enam, on see üleüldse mõttekas? {{{Kvantmüstiline prelüüd}}} Kuidas tundub teile järgmine […]

Ennustamisest une abil

I. Ennustamine pidavat toimuma une ajal ja lähtuma unenägudest – seda pole kerge halvaks panna ega ka tõsiselt võtta. Et kõik või vähemalt paljud arvavad, et unenägudel on mingi tähendus, siis loob see usu, nagu oleks juttu kogemusest, ja pole sugugi võimatu uskuda, et mõnel juhul on unenägudes ennustus olemas. Kui on üks tõend juba […]

Burnt Norton

T. S. Eliot {τοῦ λόγου δὲ ἐόντος ξυνοῦ ζώουσιν οἱ πολλοί ὡς ἰδίαν ἔχοντες φρόνησιν I. p. 77. Fr. 2. ὁδὸς ἄνω κάτω μία καὶ ὡυτή I. p. 89 Fr. 60.} [[Tsitaadid Herakleitoselt, mille võib tõlkida “Kuigi tarkus on sama, elavad paljud nagu neil oleks omaenda tarkus” ja “Tee üles ja tee alla on üks […]

Õpetatud mitteteadmisest (De docta ignorantia )

{{{Esimene raamat}}} Jumalast armastatud auväärseimale isale isand Julianusele, Püha Apostelliku Tooli väärikaimale kardinalile, oma austatud õpetajale Sinu anderikas vaim, mille võimed on palju kordi kinnitust leidnud, kindlasti imestab – ja õigusega -, mis see küll peab tähendama, et ma laskudes oma mõtlematule katsele oma barbarimõttetusi esitada valin kohtunikuks sind, just nagu sul oma kardinaliametis Apostelliku […]

Füüsika ajalugu

Alustasin füüsika ajaloo ülevaate käsikirja koostamist 1980. aastate teisel poolel. Esialgu oli see Tartu ülikooli füüsikaosakonnas peetud loengute laiendatud tekst. Umbes poolteise aastaga jõudsin käsitluses peaaegu 19. sajandi lõpuni, kirjutada jäi vaid elektri ja magnetismi peatükk. Üliõpilastele koostasin paarikümneleheküljelise abimaterjali eksamiks valmistumise tarbeks. 1990. aastate lõpul jätkasin kolleegide soovitusel tööd käsikirja kallal. Peagi jõudsin teoreetiku […]

Liberalistlikke mõtteid

{{{Aristoteles}}} {Poliitika} „Kui süstikud kooksid ise ja plektron lööks kitarat, ei vajaks ehitusmeistrid abilisi ja isandad orje.” (1253b38) „On õige, et selle eest, mis kuulub enamusele ühiselt, muretsetakse kõige vähem, sest nad hoolitsevad omaenese asjade eest kõigepealt ja ühiste pärast vähem.” (1261b34) „Nagu öeldud, on kahesugust teenimiskunsti: ühel juhul on tegemist kauplemisega, teisel juhul majapidamisega […]

Summa paganate vastu : Esimene raamat, peatükid X-XIII, XV [Jumalatõestused]

{{{X PEATÜKK}}} {Nende arvamusest, kes ütlevad, et pole võimalik tõestada, et Jumal on, sest see on iseenesest teada [per se notum].} See arutlus aga, millele keegi tugineb tõestamaks, et Jumal on, näib võib-olla üleliigne mõnele, kes väidab, et on iseenesest teada, et Jumal on, seetõttu et vastupidist pole võimalik mõelda, ja nõnda pole võimalik tõestada, […]

Olevast ja olemusest

{{{Sissejuhatus}}} [1] Filosoof ütleb “Taevast ja maast” I raamatus, et väike eksitus alguses on suur lõpus ning Avicenna ütleb oma “Metafüüsika” alguses, et esimesena haarab intellekt olevat ja olemust. Et puudulik teadmine oleva ja olemuse kohta ei tooks kaasa eksimist, tuleb selgitada nendega seotud raskusi ning ütelda, mida tähistatakse sõnadega “olemus” ja “olev”, mil viisil […]

Filosoofilised kirjad. Kahekümne viies kiri hr Pascali “Mõtete” kohta

Saadan teile kriitilised märkused, mis ma hr. Pascali “Mõtete” kohta olen juba ammu üles tähendanud. Ärge võrrelge mind palun siinkohal Hiskijaga, kes tahtis lasta põletada kõik Saalomoni raamatud. Ma austan Pascali annet ja kõneosavust, kuid mida suurem on minu austus, seda enam olen ma veendunud, et ta oleks ka ise parandanud paljusid oma “Mõtteid”, mida […]

Küsimus tehnika järele

Järgnevas me {küsime} tehnika järele. Küsimine kasvab teel. Sellepärast on soovitatav ennekõike silmas pidada teed ning mitte jääda rippuvaks üksikutest lausetest ja tiitlitest. See tee on üks mõtlemise teid. Kõik mõtlemise teed viivad enam või vähem arusaadavalt harjumatul viisil läbi keele. Meie küsime {tehnika} järele ja tahaksime seeläbi ette valmistada vaba suhte tehnikaga. Vaba on […]

Luhta-minek

Alljärgnev on ühe ammuse ettekande tagantjärele üleskirjutus. Ka üleskirjutus on ammune, sest tehtud umbes kuu aega peale ettekannet. Toon selle loo nüüd uuesti avalikkuse ette, sedapuhku kirjapandud kujul. Mida olen kunagi ütelnud, on mulle praeguseks mõneti võõraks jäänud, seepärast pole võimalik teha kuigivõrd olulisi (sisulisi) parandusi, öeldu peab jääma enam-vähem samaks, nagu ta kunagi öeldi […]

Politeia

Platon {(VII raamat 514 a-521 b)} “Pärast seda nüüd,” ütlesin, “võrdle meie loomust harituse [παιδεία] ja harimatuse seisukohalt sellise kogemusseisundiga. Vaata näiteks inimesi, kelle elupaik on maa all midagi koopalaadset, millel on pikk valguse kätte avanev sissekäik läbi kogu koopa. Nad on seal lapseeast saadik, kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu nad on sama koha peal […]

Väärtusvorm ehk vahetusväärtus

Kaubad tulevad ilmale tarbimisväärtuste ehk kaubakehade kujul, nagu raud, lõuend, nisu jne. See on nende kodukootud naturaalvorm. Ometi on nad kaubad ainult oma kahesuguse iseloomu tõttu, ainult selle tõttu, et nad on üheaegselt tarbimisesemed ja väärtuse kandjad. Järelikult on nad kaubad ehk neil on kaupade vorm ainult sedavõrd, kuivõrd neil on see kahesugune vorm – […]

Nikomachose eetika

Aristoteles {Tõlkinud ja kommenteerinud Anne Lill NB! 2007. aastal ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel “Nikomachose eetika” teine, parandatud ja täiendatud trükk. Siin lehel avaldatud tekst pärineb 1996. aasta väljaandest.} {{I raamat}} {{II raamat}} III raamat ({ei ole siin kättesaadav}) IV raamat ({ei ole siin kättesaadav}) V raamat ({ei ole siin kättesaadav}) VI raamat ({ei ole siin […]

Luulekunstist

Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Algselt ilmunud ajakirja “Keel ja Kirjandus” numbreis 7-8/1982. Kommentaaridega tekst on siin: [http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html->http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/index.html] Kommentaarid sisaldavad teksti mõistmiseks hädavajalike selgituste miinimumi minimaalses mahus. — 1. Luulekunstist endast ja tema liikidest; millised on neist igaühe võimalused; kuidas peavad lood olema üles ehitatud, et luuleteos hea oleks; ja veel: kui paljudest […]

Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust

Sisu: I Kuidas on meil tegemist SKEga II Muinasjuttude kaudu teisiti mõtlemiseks III Põhierinevuse otsimisest SKE meetodite varal ja selle ajaloost IV [Nõia nimetustest ja indiamaa tarkade ei suuremast tarkusest->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=620] V Maagia ja religioon: dünamistlikud hinged ja väed VI Nõidade ühiskonna karakteristikud VII Vägede kohtamine ja nende omandamine VIII [Väelt saadud laulud ja loitsud->http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=624] IX […]

Tehiselu laboris ja sõnnikuhunnikus

Inimgenoomi kaardistamise projekti juhatanud bioloog [Craig Venter->http://www.scientificamerican.com/article.cfm?id=synthetic-genome-cell] teatas, et nende töögrupil õnnestus luua esimene rakk, millel genoom on täies ulatuses inimese programmeeritud. Tegemist on loogilise järjega nende senisele tööle. 2007. aastal õnnestus kanda üle ühest organismist pärit genoom teise nii, et see seal ka tööle hakkas. 2008. aastal loodi esimene tehisgenoom, mis kujutas endast bakteri […]

Naisuurimuse positsioonist kaasaegsel teadusmaastikul

Leena Kurvet-Käosaar Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias võib pidada rahvusvahelise (tipp)teadusmaastiku iseenesestmõistetavaks osaks, on Eesti teadusmaastikul küll kiirelt arenev, kuid paljus institutsionaliseerimata ning vaid osaliselt aktsepteeritud valdkond. Üheks oluliseks probleemiks on siin kahtlemata naisuurimusega seotud mõiste ‘feminism’ jätkuvalt negatiivne märgistatus Eesti ühiskonnas. Naisuuringud (inglise keeles {women’s studies}), mida humanitaarias ja sotsiaalias […]