Aju

Mina ja miski

Sigmund Freud Järgnevad arutlused jätkavad seda mõttekäiku, mis sai alguse mu teoses ‘Sealpool naudinguprintsiipi’ (1920). Nagu selles teoses on märgitud, suhtusin ma ise antud probleemi teatud heatahtliku uudishimuga. Praegused arutlused on jätkuks nende mõtetele, seovad neid analüütilise vaatluse erinevate faktidega, püüavad sellest seostamisest tuletada uusi järeldusi, ei hakka aga laenama midagi uut bioloogiast ja seisavad […]

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Normaalse mõtlemise armetusest

Augustinus juba julges öelda, et kogu inimkonna kiusatustega täidetud elu on ainult komejant. Villiers de l’Isle-Adam arutas seda pikalt ja väitis, et koguni see inimene, kes kinnitab, et tema on ehtne ega mängi teatavat osa, ometi teeb seda. Sest sellise eitajanagi on ju tal tegelikult kindel osa komejandis või kurbmängus – kuidas keegi võtab. – […]

Naistest

Uku Masing Butleri ilusamaid lauseid igatahes on: Behold and see if there be any happiness like unto the happiness of the devils when they found themselves cast out of Mary Magdalene.[1] Kuid ma ei taipa, mida ta väidab sellega. Ja nii on kõikide sageli ülivaimukate lausetega, mis öeldud naiste kohta: nad tähendavad liiaks palju. – Seepärast […]

Gregory Bateson. Metaloogid.

Definitsioon: metaloog on kõnelus mingi problemaatilise teema üle. See kõnelus peaks olema selline, et osalejad mitte ainult ei arutle probleemi üle, vaid ka kõneluse struktuur tervikuna on samuti antud teema jaoks asjakohane. Vaid mõned siinesitatud kõnelused saavutavad sellise kahekordse vormingu. Eriti just evolutsiooniteooria ajalugu on möödapääsmatult metaloog inimese ja looduse vahel, kus ideede loomine ja […]

Teadvus ja keskkond : keskkonnakaitses võiks arvestada kognitiivsete tasanditega

Võib-olla oleks mõttekas kõik keskkonnaprobleemid teadvusgruppide vahel ära jagada: õlireostus esteetidele, globaalprobleemid tarkadele jne? Vabas ühiskonnas otsustab loomulikult igaüks enda eest ise, kuid kaudsed suunamised on ju võimalikud, kui näiteks õlireostusest teavitada eeskätt kunstnikke, globaalprobleemidest aga magistrande. Kuidas inimesi teavitada ja motiveerida, kui nad näevad maailma nii erinevalt? {Tabel 1 – Hierarhilise komplekssuse staadiumid (Commons) […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Meel ja keha

Mediteerija, meelestaja ei tohi olla ei lõtv ega jäik. Mida see tähendab? Seda, et ta {keha ja meel ei tohi olla lahus} nõnda, et meel uitab kusagil ja keha lamaskleb teadvusetult, meeletult (lõtvus) või et meel on fikseerunud millelegi, mis kutsub kehas esile pingeid (jäikus) – need on ühe olukorra kaks olekut. Ei, mediteerija meel […]

Internet kui neurovõrk

Kas võib juhtuda, et elektrooniliste sidevahenditega varustatud ühiskond tervikuna omandab kollektiivse teadvuse, alateadvuse ja minatunnetuse? Kui üksikutel rakkudel on kalduvus moodustada hulkrakseid organisme, on tõenäoline, et organismidel võib olla kalduvus moodustada superorganisme. Sotsiaalse superorganismi idee pole uus. Juba Vana-Kreeka mõtlejad märkasid ühiskonnas esinevate funktsionaalsete struktuuride sarnasust inim- või loomorganismi elunditega. Nii võib näiteks tootmisstruktuure võrrelda […]

Religioosse kogemuse neurobioloogia ja neuroteoloogia

Neuroteoloogia on kujunev distsipliin, mis vaatleb religioosseid-spirituaalseid kontseptsioone neuropsühholoogilise analüüsi taustal. Peaväide on, et kui soovitakse leida parimat viisi mõistmaks üheltpoolt inimese aju ja teiseltpoolt seda, mil moel see aju käsitleb ja kogeb religiooni, tuleb arvesse võtta nii neuroloogilist kui ka teoloogilist perspektiivi. {{{Neuroteoloogia – definitsioon ja kontekst}}} Neuroteoloogia (edaspidi ‘NT’) on kujunev distsipliin, mis […]

Teispool materialismi

Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks on tõusnud täiesti mõistusevastane materialistlik ideoloogia. Kui heita kõrvale maailmavaateks kõlbmatu materialism ja analüüsida kogu inimtunnetatavat reaalsust võimalikult ilma eelarvamusteta, transformeerub kujutlus maailmast tundmatuseni. Inimvaimu ees avanevad üllatavad perspektiivid. Inimmõtte ajaloos on viimaste sajandite jooksul toimunud midagi lausa uskumatut: tunnustatuimaks filosoofiliseks kontseptsiooniks […]

Teadvuse probleem füüsiku silmade läbi (loengutekst)

Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna vastuollu valitseva teadusliku maailmavaatega, milleks nüüdisajal on materialism ehk füsikalism. Seetõttu on kõige paremateks ekspertideks selle üle otsustamisel, kas mingi teaduslik arutlus on läinud vastuollu tänapäeva teadusliku maailmavaatega või mitte, just nimelt füüsikud. {3. aprill 2003 Biomeedikum} Mingi probleemi teaduslikul käsitlemisel on tänapäeval kombeks mitte minna […]

Materialistlik vaimupimedus kui teaduse arengut pärssiv tegur

Ma ei saa lahti tundest, nagu elaksin ma painajalikus nõiutud maailmas, sest inimeste terve mõistus on niivõrd alla käinud, et eitatakse kõige ilmsemaid tõdesid. Olen pikka aega asjata oodanud sellise olukorra lõppemist. Nüüd on mu kannatus katkenud ning ehkki ma pole ei hariduselt ega ametilt filosoof, söandan tuua avalikkuse ette oma suhtumise tänapäeva teadusmaailmas kujunenud […]

George Edward Moore’i eksis­teerimine

Kas kirjutuslaud lakkab eksisteerimast, kui sellele selg keerata? Kas enda käe olemasolus kahtlemine on tervemõistuslik? Kas George Edward Moore eksisteeris? Kas taltsad tiigrid urisevad? Kas ka filosoofid usuvad enda olemasolusse? Essees {Terve mõistuse kaitseks} esitab {{G. E. Moore}} [[ [http://et.wikipedia.org/wiki/George_Edward_Moore->http://et.wikipedia.org/wiki/George_Edward_Moore] ]]oma seisukohana kaks aabitsatõde järgmiste propositsioonidena:1) Eksisteerib inimkeha, mis on minu keha. Sündimisest peale on […]

Nõiduseusu seletus – muistsest Mesopotaamiast tänapäevani

Muistsest Mesopotaamiast pärinevad kiilkirjalised tekstid sisaldavad palju viiteid uskumuste kohta, mis käsitlevad nõidu ja nõidust. Nõid oli ühiskonna liige, kuid siiski „teine“, kelle nõialoomus tuli paljastada. Kui kedagi muistse Mesopotaamia sootsiumis hakati nõiaks pidama ning leiti see olevat igati põhjendatud, oli selline isik määratud kuuluma põlatud ühiskonnakihti ja ta elu sattus ohtu. Sellistesse süüdistustesse suhtuti […]

Filosoofilised vestlused

{{{Alge}}} Noor natuurfilosoof: Leiaks ometi üles selle kõige alge. Keemiaõpetaja: Ära räägi pinginaabriga tunni ajal. Natuurfilosoof: Vabandust, õps. Õpetaja: Kuigi sinu küsimus on huvitav. Mõtlemise arengu alguses nii mõeldaksegi, nagu sina mõtlesid. Natuurfilosoof: Aga mõtlemise arenedes enam mitte? Õpetaja: Teadusliku tunnetuseni jõudes saadakse aru, et maailm koosneb mitmest keemilisest elemendist. Natuurfilosoof: Nüüd unustatad sa küll […]

Dialoogid intentsionaalsusest

{{{Intentsioon või informatsioon?}}} Fenomenoloog: Kogemus on alati kogemus millestki. Psühholoog: Eks kae, peab terve hulga patsiente lahti laskma. Fenomenolog: Nägin sind enne seminaripubliku hulgas. Tere ja kuidas siis lahti laskma? Psühholoog: Tere jah. Noh, neil on siis kogemus millestki, näiteks kuraditest ja viirastustest, mitte väärtajud. Fenomenoloog: Sa ei mõista mind hästi. Hallutsinatsioon on samuti intentsionaalne. […]

Moraalivestlused

{{{Hüveatomism }}} {Moralist:} Hei sina! {Analüütik:} Jah, mu kaaslinlane? {Moralist:} Miks sa ei taha elada meie linnakese kommete järgi, miks sa tahad neid analüüsida? {Analüütik:} Aga äkki on teie poolt tunnustatud hüved väärhüved? {Moralist:} Kuidas sa sellise asja peale tuled, et mõned hüved on väärhüved? {Analüütik:} Mõnedel hüvedel võivad ju olla komponendid, millest nad on […]

Meeled ja sõnad

Rene: Kuis ilmusid sa mu tuppa, võõras? Kas on mõni deemon su väliskuju mu meeltesse sisendanud? Hilary: Tere ja pole ma mingi deemon. Ma näen, et sa pigem ei usalda oma meeli, kui usud, et võidakse rännata ajas ja ruumis sinu ajastule tundmatutel viisidel. Rene: Tere ja ma pole sugugi veendunud, et sind pole kiusamiseks […]

Merekoletis

{Piglierà il primo volo il grande uccello, sopra del dosso del suo magno cecero, empiendo l’universo di stupore, di sua fama tutte le scritture e gloria eterna il nido dove nacque. Leonardo da Vinci Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla. Nendes tingimustes teatud […]

Dialoog skepsisest

Realist: Hei, tere esoteerik. Skeptik: Tere jah. Kuidas ma siis esoteerik olen? Realist: Sa ju ei kasuta loodusteaduslikku skeptilist mõtlemist. Skeptik: Aga hea loodusteaduse sõber, äkki just loodusteaduslikul mõtlemisele jääb skeptilisusest puudu? Realist: Kuidas siis nii? Skeptik: Usk vaadeldavasse füüsikalisse universumisse ei pruugi olla nii ratsionaalne, kui sa arvad. Realist: Siin pead sa küll mulle […]

Kas edukas poliitik peaks olema psühhootiline savant ?

Mõiste „psühhootiline savant“ on käibele tulnud kognitiivse neuroteaduse mõningates harudes üsna hiljuti. 2008. aastal esitasid kanada bioloog Bernard Crespi ja Londoni sotsioloog Christopher Badcock teooria, millega saab evolutsiooniliselt seletada nii vaimuhaiguste pärilikkust kui ka inimese intelligentsuse eri vorme. Inimese embrüo saab teatavasti alguse viljastatud munarakust, uus organism pärib harilikult kaks genoomi koopiat ehk ühe alleeli […]

Arvutusmasinad ja intellekt

1. JÄLJENDUSMÄNG Panen ette arutada küsimust “Kas masinad suudavad mõelda?”. Alustuseks tuleks määratleda terminite “masin” ja “mõtlema” tähendus. Definitsioonid võiks ehk sõnastada nii, et nad peegeldaksid võimalikult täpselt nende sõnade tavakasutust, kuid seesugune lähenemine on ohtlik. Kui teha sõnade “masin” ja “mõtlema” tähendus kindlaks nende tavapärast kasutust uurides, on keeruline vältida järeldust, nagu peaks küsimuse […]

Dhammapada

[Dhammapada. Buddha mõttesalmide jada. Paali keelest keelest tõlkinud ning saatesõna ja seletused kirjutanud Linnart Mäll. Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Budismi Instituut, 2005.->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/] Need 423 mõttesalmi, mis kokku moodustavad “[Dhammapada->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/]”, annavad eelkõige tunnistust sellest olulisest nihkest inimteadvuses, mis hakkas maailmas toimuma I aastatuhande keskel e.m.a., ajal, mil elas Buddha ja mida võib pidada humanismi esimeseks ilminguks […]

Manga

Hommikuudu voogas pikkamisi tagasi linnatagustesse, tukkuma lõpututesse soolasoodesse. Vaadates, kuidas tumedalt taevastkraapiva linnasilueti 30-ndast korrusest kõrgemad aknad süttisid rida realt esimeste päikesekiirte peegeldusist, tundis Manga väsimust. See polnud öisest vahikorrast – ta oli läbinud igakuised meditsiinikontrollid, lasknud taastada kulumiskahtlusega detailid – väsimus polnud kehaline. Ei röövinud jõudu ka teenistuse pinge. Vaid ta vaim oli liigselt […]

Asimovi laulik

Küsimus {kas inimene on maailmas üksi?} võib sõltuvalt asjaoludest olla naiivne või arukas. Unistuses kauge mõistuse olemasolu järele on inimhinge jaoks siiski midagi universaalset ja olulist. Mida võõram on see, kellega kõneleme, seda suuremat saladust ta kannab meie jaoks. Kui kusagil on mõistus, on see meie jaoks väärtuslik ainult siis, kui me suudame leida keele, […]

Teadvuse suure probleemi lahendamine

Teadvuslik kogemus on vahetult seotud aju tegevusega. Mure seisneb selles, et pole selge, kuidas täpselt nad omavahel seotud on ja kuidas nad üldse kokku sobivad. Aju ja teadvuse vahel valitseb niiöelda “seletuslik lõhe”. Sellest siis see blogi: [http://teadvus.wordpress.com/->http://teadvus.wordpress.com/] blogil on endiselt lõpp, aga 2017. aasta märtsis ilmus mul nutikale tavalugejale mõeldud raamat Ajust ja Arust. […]

Jalgpalli vaadata…

jalgpalli vaadata tähendab väravas istuda. värav on kinni, sina istud kinnises ruumis. väravast väljas asub maailm, kogu maailma müdin ja madin kostub sinuni läbi värava. seda väravat paotades võib näha kõike, mis maailmas toimub, kõik on nagu peo peal. kui lüüakse värav, paiskub maailma uks valla – ta tuleb. kes tuleb? mis tuleb? pall tuleb, […]

Kuidas on elada võõra keha sündroomiga ?

Meie bändis mängis lühikest aega basskitarri Urmo, kelle paremal käel oli nn võõra käe sündroom. Haigushoo ajal tema parem käsi ei allunud tahtele, ehkki sooritas keerulisi liigutusi, näiteks pani nööpe kinni. Ta kandis kaasas laia, pandlaga vööd, millega ta sidus ööseks käe alati keha külge. „Keegi Kuu pealt juhib mu kätt,“ ütles Urmo. „Sinu kätt […]

Tehismaailm ja arhiivid

Küsimus peitub tegelikult selles – millega me mõtleme? Enamik inimesi annab sellele küsimusele ühese vastuse: ajuga, mõistusega, mõned väidavad endid mõtlevat ka vaimuga. Nagu ikka ilmsete asjadega kipub olema, on ka see vastus vale, või vähemalt mitte täielik. Kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis märkame järgmist tendentsi. Mida keerukamaks närvisüsteem muutub ja mida komplitseeritumad on ülesanded, […]

Arutlus metafüüsikast

1 Jumala täiuslikkusest ja et Jumal teeb kõike kõige soovitavamal viisil Kõige levinum ja kõige tähenduslikum arusaam Jumalast, mis meil on, on küllalt hästi väljendatud nende sõnadega, et Jumal on absoluutselt täiuslik olend, kuid selle järelmeid ei võeta piisavalt arvesse; ning et sellesse rohkem süveneda, on kohane märkida, et looduses on palju täiesti erinevaid täiusi, […]