Adaptatsioon

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Emaelevandi pilk

Kogu oma teadliku elu olen elanud „maailmalõpu“ varjus, olgu selleks siis tuuma- või ökokatastroof. Nagu filifjonka. {Viimaste aegade eel ilmub üha rohkem prohveteid ja ükski neist pole õige. Iidne tarkus} Ühel ilusal sügishommikul, ilusal muidugi päikesepaiste pärast, mitte selle, mida ma tundsin, sai mulle selgeks, et ma ei kirjuta enam kunagi. Siin on praegu mõningane vastuolu, […]

Identiteet ühiskondliku ja isikulise vahelülina : efektiivse keha mõiste kasutusvõimalusi

Identiteet kui enesemääratlusprotsessi ühiskondlik konstrukt, omab järjest enam teadliku kasutuse instrumentaalset rolli. Käesoleva artikli eesmärgiks on kaasa aidata identiteedi kui kasutuskõlbuliku mõtestus- ja toimeinstrumendi optimaalse mudeldustäpsusega kirjeldamisel. {{{Sissejuhatus}}} 21. sajandi üleilmastumise tingimustes, mil inimkonnal nii üksikisikute kui ka kuuluvusgruppide tasandil tuleb kokku puutuda rea probleemidega nagu ülemäärane infoküllus, erinevate kultuuride laienev kokkupuutepind, tarbimisühiskondlik üheülbastumine ja […]

Kohanemine ja 1990. aastad : Kenderi näide

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] Tööd käesoleva artikli kallal alustasin internetipäringuga {Google}’i{ }otsimootorist: kas sel teemal on tehtud kirjandus- või kultuuriuurimusi? kas ülikoolide õppekavades leidub selle teemaga seotud kursusi? millistele tähendus- ja analüüsivõimalustele viitab üldse […]

Märkmeid mimikristruktuuride kujunemisest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]] Austraalia paleontoloog Tony Thulborn väidab end olevat rekonstrueerinud mimikri ühes muistsete reptiilide – ankülosauruste perekonnas. Luustiku ja lihaskonna rekonstruktsioonide alusel võib oletada, et need rohusööjad roomajad […]

Adaptatsioonist ja Dr. Panglossi eksiteest

[[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar Puura. SCHOLA BIOTHEORETICA XXVI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2000.]]Gottfried Wilhelm Leibniz }}on küsinud: “Kas Jumal oleks maailma loonud, kui kõikidest võimalustest poleks üks teistest parem olnud?” Leibnizi meelest on meie maailm parim, mis võimalik. Praegu […]

Kirjanduse kohandumisi 1990. aastatel ehk kauboikapitalismi kultuuriloogika

Muutused 1990. aastate eesti kirjanduses ja kultuuris on paljuräägitud teema. Samas on see periood niivõrd hiljutine, et enamikku käsitlejatest seovad isiklikud mälestused ja seetõttu võib-olla täiesti objektiivsete üldistusteni pole jõutudki. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Kohandumise märgid}. Koost. ja toim. Virve Sarapik, Maie Kalda, Rein Veidemann. {Collegium litterarum 16}. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 2002.]] […]

Mimikri ja petturi aktiivsus

Käesoleva artikli põhiküsimuseks on, kas ja millises aspektis saame me kõnelda pettusest mimikrinähtuste puhul. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Vale teooria}. Toim. Maarja Öpik jt. SCHOLA BIOTHEORETICA XXXI. Eesti Loodusuurijate Selts, Tartu Ülikooli geoloogia instituut, Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut, OÜ Sulemees, Tartu, 2005.]]Mimikri on liiga avar teema, et püüda seda ühe lühiartikli piires […]

Kas inime on potilill ? Kohanemisest humanitaari pilguga

Kas inimene on tegelikult ikka rohkem nagu puu, mida, kui ta kord kasvama on hakanud ja juured sügavale maa sisse ajanud, enam uude kohta edukalt ümber istutada pole võimalik, või hoopis selline, keda koos tema plastmasspotiga vabalt ühest kohast teise võib tõsta? Või on endised ‘puud’ lihtsalt potilille-eluga kohanenud? [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni […]

Adaptatsioon : funktsioon, tähendus või järglaste arv ?

Adaptatsiooni mõistega näib olevat läinud natuke samamoodi nagu informatsiooni mõistegagi. Püüdes teavet ehk informatsiooni täpsustada, muuta teda täppisteaduslikuks ja mõõdetavaks, jõuti matemaatilise informatsiooniteooriani ja biti kui infoühiku defineerimiseni. Ent peagi sai selgeks, et selle olulise saavutusega koos läks midagi olulist ka kaduma – nimelt informatsiooni tähendus. [[<>Artikkel on algselt ilmunud kogumikus {Adaptatsiooni teooria}. Toim. Ivar […]

Kreatsio­nism murrab sisse

…mitte uksest ja aknast, vaid Akadeemiast ja raamaturiiulist. Ajakiri Akadeemia avaldas oma selle aasta esimeses numbris Stephen C. Meyer`i artikli “Bioloogilise informatsiooni päritolu”. Autori lühitutvustuses öeldakse küll, et tegemist on “mõneti “ketserliku” artikliga”, aga tegelikult pole siin ketserlusega midagi pistmist, tegu on igati korraliku kreatsionistliku artikliga. …mitte uksest ja aknast, vaid {Akadeemiast}[[Toimetuselt: Käesoleva aasta esimeses […]

Süsteemibioloogia kümme põhiprintsiipi

1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 2. Infoedastus pole ühesuunaline voog. 3. DNA ei ole ainus pärilikkuse kandja. 4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: ühelgi põhjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesõigust. 5. Ilma ülatasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 7. Pole olemas mingeid programme ka ühelgi teisel tasandil. 8. Ajus ei ole samuti […]

Selektsionismi viletsus

Mõnikord juhtub, et tolerantsusprintsiip pannakse tõsiselt proovile, ja vähemalt minu kogemuse põhjal ei juhtu see mitte kuskil nii tugevalt, kui kokkupuudetes kõige innukamate neodarvinismi pooldajatega inimteadustes. Need inimesed on koondunud mitme lipu alla: sotsiobioloogid, evolutsioonipsühholoogid, geeni-kultuuri koevolutsionistid ja memeetikud. Nende reduktsionistlikud formuleeringud ja papist stereotüübid seisavad otseses vastuolus selle viljaka arusaamaga inimlike teadmiste ja kogemuste […]

Lihavõttesaare lugu – ökomüüdist mõistmiseni

Lihavõttesaarest on saanud inimeste endi poolt toime pandud ökokatastroofi võrdkuju. Lühidalt kokkuvõetuna kõlab see lugu nii. Oli ilus paradiislik saar. Siis saabusid sinna inimesed. Eestleitud Eedeni aiale sarnanevad tingimused põhjustasid rahvastiku plahvatusliku kasvu. Nad hakkasid rajama hiiglaslikke kivikujusid. Nende liigutamiseks vajati puitu, mille saamiseks raiuti maha saart katnud metsad. Metsade kadumine viis mulla erosioonile ja […]

Kuidas on elada võõra keha sündroomiga ?

Meie bändis mängis lühikest aega basskitarri Urmo, kelle paremal käel oli nn võõra käe sündroom. Haigushoo ajal tema parem käsi ei allunud tahtele, ehkki sooritas keerulisi liigutusi, näiteks pani nööpe kinni. Ta kandis kaasas laia, pandlaga vööd, millega ta sidus ööseks käe alati keha külge. „Keegi Kuu pealt juhib mu kätt,“ ütles Urmo. „Sinu kätt […]

Paremuse saavutamise viisidest

Igasuguse paremuse selgitamise aluseks on reeglites kokku leppimine. Duellide puhul lepitakse esmalt kokku relvade valikus. Ja siis on seal veel sekundandid, kes assisteerivad ja kohapeal reegleid jõustavad. Kui reeglites kokku lepitud, tuleb kokku leppida ka protseduuris ning seejärel võib paremuse selgitamine alata. Võib-olla sobiks duellist paremini näiteks mingi spordiala? Igal juhul on esmaseks ja lihtsaimaks […]

Subjektiivsus refleksiivses riskiühiskonnas

Defineeriksin riskiühiskonda kui liiga vähest determineeritust, kus koos komplekssuse kasvuga kasvab etteennustamatus. Selles võtmes on riskiühiskond Eestis juba ammu kohal, riskiühiskonna subjektid aga mitte. Riskiühiskonda on subjekt jõudnud siis, kui ta ühelt poolt riske teadvustab ja teiselt poolt suudab teha moraalseid valikuid sisemise „moraalse kompassiga“. Kasvav individualiseerumine on aga subjekti riskiühiskonnaga kohastumine. Defineeriksin riskiühiskonda kui […]

You are what you eat

Arutlusele tuleb, kas toitumise juures on tähtsam gurmaanlus või energeetika. Ja mida see tegelikkuses tähendab. Järgnev pärineb [teoreetilise bioloogia->http://lists.ut.ee:8888/wws/info/teorbio] (teorbio(at)lists.ut.ee) listi kirjavahetusest. Kirju on toimetatud parema jälgimise huvides, lisatud ei ole osalejate nimesid, tegemist on nii-ehk-naa autorluse koha pealt segase valdkonnaga. Date: Tue, 22 Aug 1995 19:06:25 +0200 (MSZ) Eile vahendas Discovery Channel hetki putukate […]