Ääremärkused

XLVI/XVI Teoreetilise bioloogia kevadkool/Geoloogia sügiskool (ühiskool) “Tihedalt kooselamise teooria”

Praegusaegsed looduslikud kooslused tunduvad oma tiheduse poolest ammugi väga püsivas tasakaalus. Ent kui ammu – geoloogilises ajamastaabis – on selline elukoosluste tihedus saavutatud? Kas on sellest olnud suuremaid kõrvalekaldeid? Üksikute liikide puhul on asustustihedus ometi väga suuresti võinud kõikuda. Inimtiheduse kasv Antropotseenis ja selle praegune katastroofiline määr teeb meie teema koguni aktuaalseks. Muidugi on elul […]

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Noh, tuli ära. Brasiilia paremäärmuslik president Jair Bolsonaro süüdistab valitsusväliseid keskkonnakaitseorganisatsioone Amazonase vihmametsade mahapõletamises. See on väga oluline indikaator, kui asjad on päriselt untsus, siis süüdistatakse rohelisi, sest “nemad on sellest kogu aeg rääkinud, järelikult ongi ise juhtuvas süüdi”. Miski ei näita, et asjad läheksid paremuse suunas. Pigem on näha kasvavat polariseerumist, viimasel ajal kasvavalt […]

Märkmeid loogikast

Ludwig Wittgenstein BIRMINGHAMI MÄRKMED Käsikiri 1 B1. On kahte liiki defineerimatuid: nimed ja vormid. Laused ei saa koosneda ainuüksi nimedest; nad ei saa olla nimede klassid. Mitte ainult, et sama nimi võib esineda kahes eri lauses, vaid see saab mõlemas esineda ka samal viisil. B2. Laused [mis on tõsiasjadele osutavad sümbolid] on ise tõsiasjad: et […]

Bachi muusika tõlgitsemisest

Hugo Lepnurm Mida kaugemal on heliteos ajaliselt meist, seda probleemirohkem on tema toomine kuulaja ette. Praegusajal moodustavad mineviku, eriti XII—XVII sajandi muusika ettekande küsimused terve teadusharu. Käesoleva sajandi 20. aastaist alates on «vana muusika» teaduslik uurimine mõjustanud väga viljastavalt selle esituspraktikat, on heitnud ka Bachi muusikale ja selle interpreteerimisele palju uut valgust. Kui Bachi-eelne muusika […]

Kollektiivautorid

Kirikiri soovitab: [artishok.blogspot.com->http://artishok.blogspot.com/2009/10/luther-blissett-subcommandante-marcos.html] Margus Tamm: {Pärast elevust, mida tekitas Roland Barthesi õhkuvisatud slõugan autori surmast, on möödunud juba ligi pool sajandit ning ei saa öelda, et autor oleks kuhugi kadunud, lausa vastupidi – autorikontseptsioon elab ja õitseb ning on jõudnud ka nendele territooriumitele, tähistab ka neid tegevusi, mis varem jäid autori ja autorluse mõiste alt välja. […]

Keel & kirjandus

1997. aasta 6. {Vikerkaares} korraldati eksperiment erinevatest võimalustest luule tõlkimisel. {{William Blake’}} “Tiigrist” saadi siis seitse {erinevat} eestikeelset varianti. Aga tulevikust irvitas pigem kaheksas, mille autoriks oli veel 2004. aastal küberneetiline karu – tõlkiv brauser {{TõBras}}. Tyger Tyger põlev hele, In mets of öö, Mis surematu käsi või silm, Võima raam thy hirmuäratav sümmeetria? In […]

Geneetiline moondus

Püha Antoniuse kiusatus Ehk, kes vana asja on unustanud, see ei suuda ka tulevikku rajada. Minevikust aga teame sarvedega pantreid, maopea ja linnu jalgadega krokodille, deemoneid, kes kiusasid pühakuid. Siis sai paastu ja palvega nendest lahti, nad ainult {näisid}. Nüüd, paistab, nad on. GENEETILISELT MUUNDATUD TOIT Geneetiliselt muundatud toiduks nimetatakse toitu või toiduaineid, mille valmistamisel […]

Teised meist

Jaapani luuletus aastast 889: Fune o samu Miya hata-ori-me Kudamaku on(o) Kirikiri to soro Ja Alan L. Milleri tõlge inglise keelde: Is it the cold wind Or perhaps the work Of the weaver woman— that rapid buzzing sound?

Eesmärk: Elusamus

Uku Masing Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks – ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mistahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises. Sellel pinnal ei ole vastuolus indiviidi ja inimkonna ehk ühiskonna siht, […]

Kosmose tunnetamisest ja keelest

Uku Masing Kindlasti oleneb mõtlemine ja seega kogu tunnetus keelest enam kui meeltest. Kui keeles puudub sõna “kollane”, on vaid “punane” ja “roheline”, siis osa sellest käib ühte, osa teise kategooriasse. Kogu tunnetusprotsess on sõnastiku rakendamine meeltelt saadud andmete kataloogimisel. Ja tõeks nimetatakse tunnetust siis, kui teised inimesed kasutavad samal juhul enamvähem samu kataloogimise tingmärke […]

Surmast

Uku Masing Kui nüüd vaadata tagasi sellele, kuidas eestlased muiste võisid suhtuda surnuile ja jätta välja see veider hirm kodukäijate ees, siis saame võrdlemisi imposantse kujutelu, mida võib maalida väga luuleliseks ja südantlõhestavaks ning kahetseda vana aega, kus kõik oli veel nõnda hästi. Teataval määral on selleks õigustki, sest veel praegugi võib teha meele härdaks […]

Tõest ja valest moraalivälises mõttes

Friedrich Nietzsche 1   Ühes kauges, loendamatutesse päikesesüsteemidesse virvendavasti laiali laotatud maailmakõiksuse nurgas oli kord täht, millel leiutasid targad loomad teadmise. See oli „maailmaajaloo” upsakaim ja võltsim hetk: ent ometi vaid hetk. Looduse mõningate hingetõmmete järel täht kalestus ja targad loomad pidid surema. – Võib mõtelda välja niisuguse loo ja ikkagi mitte olla küllaldaselt näitlikustanud, […]

Gregory Bateson. Metaloogid.

Definitsioon: metaloog on kõnelus mingi problemaatilise teema üle. See kõnelus peaks olema selline, et osalejad mitte ainult ei arutle probleemi üle, vaid ka kõneluse struktuur tervikuna on samuti antud teema jaoks asjakohane. Vaid mõned siinesitatud kõnelused saavutavad sellise kahekordse vormingu. Eriti just evolutsiooniteooria ajalugu on möödapääsmatult metaloog inimese ja looduse vahel, kus ideede loomine ja […]

Põlevkivi päiksepaisteline tulevik

Põlevkivitehnoloogia tuleviku määrab päiksepaneelide hind. Tänaseks on päiksepaneelide tootmise tooraine hind langenud tasemele 0.12$/W ja see langeb lähimatel aastatel veelgi. Säärase hinna juures hakkab muutuma peamiseks Fischer-Tropschi protsess, ehk, päiksepaneelide energiaga muudetakse orgaaniline aine (põlevikivi, biokütus) sünteetiliseks vedelkütuseks. Maailma naftahinna lage hakkabki dikteerima päiksepaneelide abil biomassist toodetud sünteetilise bensiini hind. Päiksepaneelide toodetud elekter langetab suvise […]

Põlevkiviõli tootmine tõmbab Eesti majandusarengule pidurit !

Kas oleme nõus ohverdama üle 50% kogu riigi veekasutusest, jäätmetekkest ja õhuheitmest vaid 4% sisemajanduse käibe käimashoidmiseks? Just sellised oleks aastal 2016 põlevkiviõlitootmise keskkonnakoormus ja käive. Eesti põlevkivitööstuse lobitöö survel on Vabariigi Valitsus intensiivistanud vastutöötamist EL vedelkütuse uutele kvaliteedinõuetele, mille jõustumisel ei saaks liigkõrge CO2-heite tõttu müüa Euroopa turul aastal 2016 Eesti Energia AS ja […]

Eesti põlevkivitööstuse elutsükli analüüs

{{{Põlevkivi varjatud ohud.}}} Sissejuhatus uurimusse „LifeCycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry” Eestimaa Looduse Fond, Tallinna Tehnikaülikool{{{Sissejuhatus}}} Põlevkivi globaalsed ressursid ületavad nafta tagavarasid mitmekümnekordselt. Samas on Eesti ainuke riik maailmas, kus põlevkivi – madala kütteväärtusega fossiilset kütust arvestatavas koguses kasutatakse. Veelgi enam, põlevkivi on Eesti elektritootmise monopoolne kütus ja seda vaatamata sellele, et põlevkivielektri tootmise summaarne energeetiline […]

Põlevkivi töötlemine õliks ja gaasiks ei vasta Eestis tänapäeva nõuetele.

Põlevkiviõli on tulevikus loodusliku nafta varude ammendumisel üks oluline nn mittetavapärase nafta ressurss. Põlevkivi töötlemise uute, naftatöötlemise produktidele orienteeritud ressurssi ja keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamine saab lähitulevikus võtmeküsimuseks Eesti põlevkivitööstuse konkurentsivõime säilitamisel. Põlevkivi orgaaniline aine, kerogeen, tahke tahket kõrgemolekulaarne settekivim. Põlevkiviõli ja – gaasi saamiseks on vaja kerogeen lagundada tavapäraselt vedel- ja gaasilistes kütustes esinevateks […]

Sõna on kisendav kinnikatmine

Kuidas mittekeel vaikib? Neetud olgu sõnad – mittekeelest kõneldes katavad nad ta vaikimise kinni, esitades mittekeelt keelelisena, esitades teda sõnana. Sõna on kisendav kinnikatmine. Karmo Talts

Asi ja olemine

Heideggeriaan: Kuidas sina mõistad olemist? Asjataja: Igatahes ei mõista ma seda millegina, mis erineb olevatest. Heideggeriaan: Milline on siis sinu arusaamine? Asjataja: Mind väga olemine ei huvita. Aga ma ei pea asju olevateks. Heideggeriaan: Eks kae. Kuidas siis sina asju käsitled? Asjataja: Ma pole kindel, kas asju ja omadusi ei näita meile vaid keel. Heideggeriaan: […]

Rahvad ja juhid

Martin: Küll on vast tulnud pahandust mu nooruse tulipäisuse pärast. Igatsesin ju nii väga oma rahvale ajaloolisust, et olin valmis kaasa minema toonase juhiga. Johann Voldemar: Tere, naaber. Martin: Tere sullegi. Ega sa nüüd mind sõnast võta ja hakka mind hurjutama mu nooruse sümpaatiate pärast? Johann Voldemar: Tean, et oled mõtleja. Seega oleks kohasem näidata […]

Muutuvatest ja suubuvatest

Õpilane: Küll see olemisküsimus on raske. Aga ma ei jäta, vaid pusin Meistri tekstide kallal edasi. Isehakanu: See on ju pseudoküsimus. Ja terekest sulle. Õpilane: Tervitan sindki. Kas siis sinu meelest ei ole olemine miski olevatest erinevat? Isehakanu: Mina pole mingeid olevaid näinud. Küll olen ma näinud muutuvaid. Õpilane: Mida sa silmas pead? Isehakanu: Sinagi […]

Kuidas kirjutada luuletusi

1. pressida täiskuu vastu taevakasti, nii et välja pritsiks kuldseid usse. nii hoida. 2. kaevata minejad maa sisse, kribigu nood mõned maapealsed märgid laskuva muti esikäppadele. mutt liigub allapoole. luuletus levib maapilkases. 3. siseneda elektronide maailma. võõbata loodusseaduste järgijad punaseks, eksinud siniseks. elektronide lüüriline kuma kitib kinni paigad, kust maailm lekib. nii hoida. 4. luuletada […]

Maailma asjade täielik kataloog

asjad, mis jäävad vahemikku säng kuni pendel asjad, mis jäävad vahemikku vedel kuni orikas asjad, mis jäävad tähtede ette või numbrite kohale asjad, mis ajavad kurba laulu asjad, mis jäävad vahemikku ühest kaheksani asjad, mis ei jää ega jää asjad, mis on hullemad kui ninanöbistajad asjad, mis on joone all asjad, mis on asjad, mis […]

Tehiskultuuri manifest

Kultuur asub looduse ja tehisliku ambivalentses väljas. Kõige loomulikumaks, võiks isegi öelda, et kõige looduslikumaks nähtuseks, mis tänapäeva maailmas meid ümbritseb, on küllaltki kummalisel kombel jäänud kultuur. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. Seni, kuni polnud tehislikku, puudus ka looduslik. Ilmsesti oli tegemist inimeste eelse maailmaga. See võib tunduda […]

Euroopast on saanud segaduses moslemikogukonna koloonia

Kiire majanduslik areng, dekoloniseerumine, liberaalne immigratsioonipoliitika kombineerituna sissesõitnute kõrge sündivusega on tänaseks tekitanud Euroopas umbes 20 miljonilise islamikogukonna. Viimase 40 aastaga on nende arv kasvanud Lääne-Euroopas riikides 20 – 40 korda. Kui 1973 oli Prantsusmaal umbkaudu miljon muslimit, siis praeguseks 5 – 8 miljonit. Muslimite enesetunnetuslikuks rajajooneks Euroopas võib pidada 1989. aastat. Teherani Raadios 14.02.1989 […]

Rohelise Eesti energiakava 2020

Allpool leiate nägemuse, mis võimaldab Eesti elektritootmise üle viia kivipõletamiselt keskkonnasõbralikule taastuvenergeetikale, sulgeda Narva kivipõletamise elektrijaamad ning muuta Eesti energeetiliselt sõltumatuks. Minevikku jääks ligi 80% Eesti õhusaastet ja 95% veereostust tekitav elektritootmine ning kaoksid tuhamäed. 2005. aasta lõpul kinnitati Elektrimajanduse arengukava 2015. aastani ehk Eesti Energia tegevusplaan järgmiseks kümneks aastaks. Plaanist lähtuvalt vahetatakse uuemate vastu […]

Kuidas on unenägu reaalsuse tõde ?

Tavaline inimlik {reaalsus} on näilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on {samasuste} ja {sarnasuste} maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi – muutused küll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui võimalik, kuna lähtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-püsimine domineerib muutumise üle, valitseb seda, […]

Kreatsio­nism murrab sisse

…mitte uksest ja aknast, vaid Akadeemiast ja raamaturiiulist. Ajakiri Akadeemia avaldas oma selle aasta esimeses numbris Stephen C. Meyer`i artikli “Bioloogilise informatsiooni päritolu”. Autori lühitutvustuses öeldakse küll, et tegemist on “mõneti “ketserliku” artikliga”, aga tegelikult pole siin ketserlusega midagi pistmist, tegu on igati korraliku kreatsionistliku artikliga. …mitte uksest ja aknast, vaid {Akadeemiast}[[Toimetuselt: Käesoleva aasta esimeses […]

Gender Studies II : Kõrvakiil ja käesuudlus

Kõrvakiil on ideaalse normi purunemine. Pettumus. Purse. Kõrvakiil on etteütlematu ja ettemääramatu. Kõrvakiil on ainult siis kõrvakiil, kui selle annab eraisik. Kõrvakiil ei saa olla kohtulik karistus.Kõrvakiil oli raskeim solvang. Samaväärne naise või õe au haavamisega. Kõrvakiilule pidi järgnema duell või enesetapp või pagendus ja häbi. Kõrvakiil oli kui arm, mida ei saanud maha pesta. […]

Intervjuu Arne Hiobiga

Kuna ikka ja jälle kerkib üles küsimus kiriku positsioonist tänapäeva Eesti ühiskonnas, küsis Kirikiri Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku assessor-õpetaja dr. Arne Hiobi käest “lihtsaid küsimusi”. Mis on saanud kinnitusest: “sellele kaljule tahan mina oma kiriku ehitada ja põrgu väravad ei saa seda võita”. Kuna ikka ja jälle kerkib üles küsimus kiriku positsioonist tänapäeva Eesti ühiskonnas, […]

Gender Studies : Casanova kojutulek

Üks {{Luis Buñueli}} filmi lõpeb kujundiga, kus nett härrasmees ajab taga ülbet tibi ja peatub hetkeks. Ta näeb pingil istuvat vanamammit, kes teeb näputööd: osavalt pistes ikka nõel ees ja niit tagant järgi. Mees tajub oma armetut olukorda: plika ees ja tema väärikust kaotades tagant järgi. Kui palju mehi on oma orjust needes ohanud: mis […]

Keskklassi revolutsioon

Suurkodanlane: Küll on vastikud need noored, kes käivad kommunistlike kurjategijate särkidega. Väikekodanlane: On küll. Suurkodanlane: Ohhoo, tundub, et tegu on kellegagi, kellega tasub vestelda. Tere. Väikekodanlane: Tere. Suurkodanlane: Sinugi jaoks on siis revolutsioon kurjuse allikas? Väikekodanlane: Ma ei tea, kas ma enam ütleks nii. Suurkodanlane: Kuidas nii? Alles sa mõistsid revolutsionäärid hukka. Väikekodanlane: Ma mõistsin […]

Sõida tasa üle silla

Kui ma kõnnin mööda rada, mida mõlemal pool ääristavad puud moodustavad tee kohale varjava katuse, kuni suure kivist sillani ja edasi selle silla keskele, et vaadata alla igivoolavasse vette, siis pean ma tõstma pilgu ja laskma päikesel paista endale, nagu ta on. Ta paistab tõusvat idast, liikuvat sooja, aga siiski ükskõikse silmana üle taevavõlvi ja […]

Tõde

{Objektivist}: Loobuge subjektiivsusest, tõde on olemas! {Subjektivist}: Etskae, mingi usukuulutaja. {Objektivist}: Kuidas ma siis usukuulutaja olen? Ma harin inimesi! {Subjektivist}: Valgustatud inimene peaks ju olema kriitiline, mitte ise pimesi uskuma. {Univeralist}: Tabavalt öeldud. Ent teie näol on kokku sattunud kaks religioosset inimest. {Subjektivist}: Kuidas siis nii? {Universalist}: Sa ju nähtavasti usud, et tõde ei ole […]

Sipelgate elust : Zapad 2017

Kohtasin tuntud sipelgauurijat Bert Hölldoblerit (loe ka: Bert Holldobler and E.O. Wilson “The Superorganism: The Beauty, Elegance, and Strangeness of Insect Societies” W.W. Norton, 2009) Astana Kaunite Kunstide, Kõvade Teaduste ja Suurte Viljasaakide Kongresside Palees. Oli just ühe vastavateemalise konverentsi lõunapaus, kui vanameister märkas, et ma üliväga mureväsinult ja isutult sorkisin hõbekahvliga õilsa päritoluga taldrikut […]

Dialoog ekslikkusest

Tavainimene: Kas see on surmajärgne elu? Miks küll on vaja, et elu pärast surma jätkuks? Demokritos: Hei, sina. Tavainimene: Hei, hei. Demokritos: Kuigi ma ei saa aru, kuidas elu pärast surma jätkuda võiks -võibolla on aatomitel mälu?- näen ma surmajärgse elu eesmärki küll. Peale surma võib jätkata teadmiste hankimist. Tavainimene: Kuid ma elasin pika elu […]

Sofismid

Sofism jagamisest Kujutle, et ma tulen sinu juurde ja teatan, et mul on õunu ja ma tahan need meie vahel ära jagada. Siis teatan ma, et neli jagatud kahega on kaks, ja asetan enda ette kaks suurt ja sinu ette kaks väikest õuna. Sa protesteerid, et ma olen suured ja väikesed õunad jaganud ära ebavõrdselt, […]

Jumalasse uskumine – geenist või kultuurist ?

Moodsas linnas elaval inimesel võib olla raske ette kujutada, et tema mõtlemist ja käitumist kujundavad tegurid, mis on mitusada tuhat aastat vanad. Küsimus sellest, kas inimest mõjutavad rohkem tema geenid või teda ümbritsev kultuur, on tõepoolest intrigeeriv. Tänu epigeneetika esiletõusule viimastel aastakümnetel on looduse ja kultuuri piirid muutunud üha hajusamaks. Tänapäevase arusaama järgi on geenid […]

Zarathustra eeskõne

Kui Zarathustra oli kolmkümmend aastat vana, jättis ta oma kodumaa ja oma kodumaa järve ning läks mägedesse. Siin nautis ta oma vaimu ja üksindust ega väsinud sellest kümnel aastal. Viimaks aga muutus teiseks ta süda, – ja ühel hommikul ta tõusis koidukumal, astus päikese ette ja kõneles talle nõnda: “Sina suur taevatäht! Mis oleks sinu […]

Milindapanha`st

{{Pärast Makedoonia Aleksandri sõjakäiku tekkis Vahemere ja Induse jõe vahelisel alal mitmeid kreeka dünastiatest valitsetud riike ja riigikesi. II sajandil ema oli ühe selletaolise Pandžabis asunud väikeriigi valitsejaks Menandros, kes India traditsioonis on tuntud Milinda nime all. Milinda tundis suurt huvi Indias levinud õpetuste vastu, paali keeles kirjutatud “Milindapanha’s” (“Milinda küsimustes”) kirjeldatakse tema vestlust budistliku […]

Dialoog skepsisest

Realist: Hei, tere esoteerik. Skeptik: Tere jah. Kuidas ma siis esoteerik olen? Realist: Sa ju ei kasuta loodusteaduslikku skeptilist mõtlemist. Skeptik: Aga hea loodusteaduse sõber, äkki just loodusteaduslikul mõtlemisele jääb skeptilisusest puudu? Realist: Kuidas siis nii? Skeptik: Usk vaadeldavasse füüsikalisse universumisse ei pruugi olla nii ratsionaalne, kui sa arvad. Realist: Siin pead sa küll mulle […]

Ennustamisest une abil

I. Ennustamine pidavat toimuma une ajal ja lähtuma unenägudest – seda pole kerge halvaks panna ega ka tõsiselt võtta. Et kõik või vähemalt paljud arvavad, et unenägudel on mingi tähendus, siis loob see usu, nagu oleks juttu kogemusest, ja pole sugugi võimatu uskuda, et mõnel juhul on unenägudes ennustus olemas. Kui on üks tõend juba […]

Eesti süntees

Optimist: Tere, miks nii morni näoga? Skeptik: Tere jah, naerulind. Sattusin just vaatama laulupeo ülekannet ja mõtlesin, kuidas meie kultuur on kokku laenatud. Optimist: Kas see on sinu meelest tingimata halb? Skeptik: Noh, kõik kultuurid laenavad, aga laenud meie kultuuris on väga suured. Optimist: Teeks korra kõrvalepõike. Mida sa sel päeval sõid? Skeptik: Mis tähtust […]

Dialoog ametitest

I Ärimees: Tere kunstnik. Kunstnik: Tere jah. Ärimees: See pilt, mille ma sult ostsin oli päris hea. Kas sa ei võiks rohkem selliseid realistlikke pilte teha? Kunstnik: Tänan. See delikatess-sink, mida sa müüd on ka päris hea. Kas sa ei võiks ainult seda müüa? Ärimees: Hehee, vähemalt sa ei ole ettevõtlikkuse vastu. Kunstnik: Siiski pole […]

Seitsmes Moosese raamat

Kõrkjad sahistavad neisse sosistatud saladusi ja jõe vaikne visadus kannab endaga korvi, milles on äsjasündinud poisslaps. Midagi ei saa muuta, jõgi jätkab oma teed Vahemere suunas, korv õõtsub päikeselootsiku sihikindlusega ja poiss naeratab läbi une. *** Mäletan selgesti seda hommikut, mil sigaretti tõmmates seisin vastu üsna laia jõe kallast ja lasin silmadel libiseda üle all […]

Noppeid Jaan Neljapäeva päevaraamatust

Kohtasin Pearu Orgu baaris. Ta ajas mulle hirmu nahka. Juba ta välimus oli jube. Lihaselisele torsole hooletult sikutatud määrdunud, õlaõmblusest rebenenud t-särk, pikast joomisest punetavad silmad. Päevitunud nahale ebaühtlaselt jaotuva heleda habemetüüka alt paistis terav, otsekui happega söövitatud suujoon. Veidra võõrkehana torkas silma ta vasakut kätt kattev tugevast mustast nahast pikk kinnas. Kohe kui ta […]

Rahvuslikkus ja rahvalikkus

Rahvuslane: Tere naabrimees. Rahvamees: Nojah, tere. Rahvuslane: Oled kuidagi eemaletõrjuv, kas ka sul on midagi minu viimase aja ütlemiste vastu? Rahvamees: Mis ütlemiste? Rahvuslane: Kas sa siis tõesti ei ole tundnud huvi, mis ma meie rahvuse olukorra kohta olen arvanud? Rahvamees: Mind huvitavad muud asjad, kui meie rahvus. Rahvuslane: Nüüd sa keerutad. Tegeled sina ju […]

Südames olen ka mina mullateadlane

Ühel päeval pani keegi mulle nii osavalt jala taha, et ma kukkusin otse mulda. Ja et viimasel ajal olid olnud valdavad viljakad vihmasajud, läksin ka kohe kasvama. Ega ma ennegi mingi eriline avaliku elu tegelane olnud, aga nüüd muutus mu eksistents kohe väga salajaseks ja huvitavaks. Selgus, et ma olen kõigest täiesti valepidi aru saanud. […]

Dialoog kultuuri autentsusest

CLAUDE: Tere, Jean. Jälle oled mingi välismaise raamatu lugemisega ametis. JEAN: Tere sullegi, austatud teadlane. Kas pole sinagi pühendanud oma elu teistele kultuuridele? CLAUDE: Teistele vanadele kultuuridele, mitte mõnele subkultuurile. JEAN: Ma loen kodumaist kirjandust hea meelega. Siin on aga üks konks… CLAUDE: Ja see oleks, austatud mõtleja. JEAN: Kui ma kodumaist kirjandust loeks valimatult, […]

Dialoog ajast

Augustinus: Mis õudne paik see on? Kas ma läksin tõesti põrgusse? Vergilius: Mine nüüd. Ja millal üldse on põrgu? Augustinus: Vabandust, kas te ei tutvustaks ennast? Vergilius: Pole oluline, ega ma sulle mingit teejuhti ei hakka mängima. Ütleme nii, et ma olen üks pagan. Augustinus: Paganad pidid ju osavad filosoofid olema. Sinu küsimus põrgu kohta […]

Dialoog protsessidest

Gorgias: Hei, pea kinni. Afred: Hei, hei. Tohoh, mis siis nüüd lahti on, et ma kohtun antiikfilosoofiga? Gorgias: Ei midagi pole lahti, sest kunagi pole midagi lahti. Kuna midagi ei ole, siis see kõik vaid näib. Alfred: Nii lihtsalt sa ei pääse, austatud mõtteväänaja. Olemist saab ju mõista nii laiemas kui kitsamas tähenduses. Gorgias: Kes […]

Dialoogid arvamustest

I Põllumees: Kas teie olete see kuulus filosoof? Demokritos: Mina see olen. Kas soovite minult mu tarkusi õppida, kaaskodanik? Põllumees: Tegelikult meil siin maal pole polist ja kas just õppida… Aga mõned küsimused on mul küll. Demokritos: Lase siis tulla, sõber tarkusehuviline. Põllumees: Sa eristad arvamusi teadmistest… Demokritos: Kui hea kuulda, et keegi mu teadmiste […]

Vaatame tõtt : sellised me olime kakssada aastat tagasi- Eestlaste olemus Karl Ernst von Baeri järgi.

Tänavu möödub 200 aastat sellest, kui esmakordselt teaduslikult uuriti ja kirjeldati eestlaste kui maa põlisrahva füsioloogiat ja haigusi. Tänuväärselt kaasnes sellele ka maarahva eluviiside ja kommete kirjeldusi, mis siis pidid põhjendama nende kehalist võimekust või võimetust. Nimelt valmis 1814. aastal noore, 22 aastase loodusteaduste tundmisse pürgiva Karl Eduard von Baeri doktoritöö “Eestlaste endeemilistest haigustest.” Nagu […]

Dialoog teadmisest

Šamaan: Tere, austatud filosoof. Filosoof: Tere, tere. Vaevalt saab vestluse mustakuue-mehega lõpetada, kui veel kummalisemate ilmavaadete esindajad välja ilmuvad. Šamaan: Sisult on minu ilmavaade võibolla teoloogi omast kummalisem, aga ma ei sunni kellelegi peale mõistusega võetamatuid väiteid. Filosoof: Mõistusega võetamatut on ju sinu ilmas rohkem, austatud… austatud… Šamaan: Šamaan. Jah on, aga ma ei sunni […]

Dialoog kogukonnast

Karl: Tere hea Johann. Johann: Tere, tere. Millest nii sõbralik toon, austatud ametivend? Karl: Aga eks õppinud hea Georg, kelle filosoofia ma peapealt jalgadele tõstsin, just sinult dialektikat? Johann: Georg asendas ju liikumise vastuoludelt sünteesini liikumisega abstraktselt eituse kaudu konkreetsele. Kui sa minu dialektikast lähtudes tahtsid kellegi mõtteid ümber pöörata, siis oleks need pidanud olema […]

Dialoog traditsioonilisest teadmisest

Vanur: Hei, kuhu tõttad nooruk? Nooruk: Olen juba keskeas, auväärne. Mis nooruk ma enam olen? Vanur: Ma ei pea ainult vanust silmas. Nagu tead, olen ma jutuvestja. Nooruk: Nii ja mis siis sellest? Vanur: Aga jutuvestmine on vana ja auväärt amet. Nooruk: Võrreldes millega? Vanur: Eks ikka va sinu teadusega, noor sõber. Nooruk: Aga võibolla […]

Vaikus ja müra

Me elame müra ajastul. Me valmistume müraks ja siiski tabab ta meid ootamatult. Näiteks mõnes ühiskondlikus ruumis, kus pead kuulama muusikalisi helisid, mille sisse-väljalülitamine ei sõltu sinust. Või öösel, kui ei suuda uinuda, sest arusaamatu põhjendusega segamini joodud viin ja šampus kihisevad soontes ja ühes ajupoolkeras kumisevad äkki välisuudised ja teiseltpoolt räägib samasugune viimistletud naisehääl […]

Eesti kirjanduse põhijooned

esimene joon läheb mööda peipsi läänekallast ja pöörab mustvee silla juurest torma peale teine joon läheb läbi antsla mõniste suunas, teeb hargla küla juures tiiru ja suundub tagasi põhja poole kolmas joon teeb ringi ümber altja kõrtsi ja võtab suuna käsmu kiriku peale neljas joon kulgeb üle kuressaare undva sadama suunas, läheb üle soela väina […]

Mees, kes teadis ussisõnu

[[<>Tegemist on 9. oktoobril 2007 a. Tartu Kirjanduse Majas toimunud kriitikaseminaril peetud ettekande märkmetega.]]Käesolevas ettekandes peatun esiteks kõige üldisemal “Mees, kes teadis ussisõnu” retseptsioonil. See näikse väitvat, et Leemet on kõigi segaduses ja kinnismõtetes vaevlevate tegelaste keskel üks väheseid, kes säilitab nn argitarkuse ja kes oskab käituda mõistlikult. Lihtsamalt öeldes, ta ei ole pettekujutelmade kütkes. […]

Kempsujumalate hukk

Briti sotsioloog Ruth Glass kasutas juba kuuekümnendail kinnisvara kultuurilise haipimise jaoks sõna “gentrification” ehk “aadeldamine”, Aadeldamise mõiste hõlmab üldjuhul mingi ala kinnistute “läikimalöömist” või “värskendamist” (refurbishment), mille toovad endaga uued elanikud. Samuti ideid erilisest elukvaliteedist, mille loob “miljööväärtuslikkus”. Kui näiteks Kalamaja muutub tööliste, venelaste ja pensionäride “kõdurajoonist” haritlaste, erialaspetsialistide jm “sakste” renoveeritud “miljööväärtuslikuks alaks”, on […]

Louis Kahnist

Kui isiklik tundmus kandub üle religiooni (mitte religiooni endasse, vaid religiooni olemusse) ja mõte viib filosoofiani, avaneb vaim mõistmiseks. Mõistmiseks, milline võib olla näiteks konkreetsete arhitektuuriliste ruumide eksistentsitahe. Mõistmine tähendab mõtte ja tundmuse kokkusulamist psüühe tihedaimas vaimses seoses, alust sellele, mis üks või teine asi soovib olla. See on vormi algus. Vorm hõlmab süsteemide harmooniat, […]

Halastamatu võitlus võõrliikidega

Eile nägin väga veidrat juhtumit. Käisin Lihulas kartulikasvatusseminaril, mida peeti kohalikus koolimajas ja äkki kostus tänavalt püssilask. Jooksime kõik välja juhusliku kuuli ette, nagu inimesed sellises olukorras ikka teevad. Ja mis ma näen – üks hollandi rikkur peab keset küla hundijahti! Võibolla olid need tegelikult šaakalid, võibolla hoopis hundi moodi koerad. Ja ise seletab: kõige […]

Liberalistlikke mõtteid

{{{Aristoteles}}} {Poliitika} „Kui süstikud kooksid ise ja plektron lööks kitarat, ei vajaks ehitusmeistrid abilisi ja isandad orje.” (1253b38) „On õige, et selle eest, mis kuulub enamusele ühiselt, muretsetakse kõige vähem, sest nad hoolitsevad omaenese asjade eest kõigepealt ja ühiste pärast vähem.” (1261b34) „Nagu öeldud, on kahesugust teenimiskunsti: ühel juhul on tegemist kauplemisega, teisel juhul majapidamisega […]

Elagem ilma valeta !

Oli aeg, kus me ei tihanud isegi sosistada. Nüüd aga kirjutame Samizdatile ja loeme seda. Ja TUI suitsetamisnurgakestes kurdame üksteisele südamest: mida n a d kõike kokku ei soperda, millesse n a d meid küll mässivad! Milleks tarbetu ärplemine kosmoselendudega, kui maa on laostunud ja vaene; milleks kaugete metsikute reþiimide tugevdamine ja kodusõdade lõkkelepuhumine; milleks […]

Kolmekesi

Külas oli sõnnikuveo aeg. Värske põlluväe lõhn hõljus taluõuedes, külatänaval, põlluteedel ja kesapõllul. See muile nii vastik lehk oli põllupidajale meeldivam kui kirjude metsalillekeste oma. Ta tahaks, et laudas ikka veel paksem sõnnikukord oleks, et puuvankrite redelid veel kaua kollase sõnnikuga kokku määritud oleksid, – siis võiks ta kesale ikka paksemalt ja paksemalt ja viimaks […]

Naisevõtmine

Matla külas oli suur uudiste aeg kätte jõudnud, see aastalüli, kus kõige rohkem ihaldusi, lootusi ja ootusi noorte keskel täide läks – kolmekuningapüha ja küünlapäeva vaheaeg. Siin külas oli palju noori ja parajaealisi meeste ja naiste sugupooli, sest talusid oli palju ja igas talus oli jälle mitmepealine perekond mõnesuguste liikmetega. See oli mõisarentnike küla, laenatud […]

225 aastat Karl Ernst von Baeri sünnist, ja tema teaduspärandi väärtustamine Eestis

Meie kõigi aegade silmapaistvaim arsti- ja loodusteadlane, baltisakslane Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruaril 1792. a (ukj) Eestimaa kubermangus, Järvamaal, Piibe mõisas. Tema tegevusring oli erakordselt laiahaardeline, ulatudes meditsiinist, zooloogiast, embrüoloogiast, entomoloogiast, ornitoloogiast ja ihtüoloogiast bibliograafia, botaanika, klimatoloogia, geomorfoloogia, arheoloogia, etnoloogia ja antropoloogiani. XLIII TEOREETILISE BIOLOOGIA KEVADKOOL “Baer” Pühajõe 12. – 14. mai 2017 […]

Nõnda tekkinudki Maa peale inimsugu

Kõikidel aegadel on end targaks pidajad (või filosoofid), pööramata väärilist tähelepanu inimloomuse headusekalduvusele, pingutanud, et luua vaenulikke, osalt vastikuidki võrdkujusid meie maise maailma, inimeste peatuspaiga põlastusväärsena kujutamiseks: 1) võõrastemaja (karavanserai), kus nagu arvab derviš, igaüks, kes oma elurännakul sinna sisse astunud, peab olema valmis, et uued saabujad ta välja ajavad; 2) karistusmaja – nagu arvavad […]

Iraani impeerium

Kui mingid protsessid on pikka aega kestnud, siis on statistiliselt mõistlik eeldada tõenäosust, et need protsessid korduvad ja jätkuvad veel vähemalt poole juba kestnud ajast. Iraani kiltmaalt on tuhandeid aastaid tekkinud ja levinud impeeriumid. Praegune periood, mil Iraan on suhteliselt tähtsusetu riik Lääne, Venemaa, Hiina, India ja sunniitliku islami kõrval on pigem anomaalia, mis arvatavasti […]

Kui rändaja talvisel ööl

„Kui rändaja talvisel ööl väljaspool Malborki asulat, küünitades järsul nõlval kartmata tuult ja peapööritust vaatab alla tihenevasse pimedusse põimuvate liinide võrgus, ristuvate liinide võrgus, lehevaibal, kuhu kuu heidab valgust ümber tühja haua. „Milline neist lugudest jõuab lõpule?” küsib ta, kannatamatult jutustust oodates”. Kui üks kriitik süüdistab Italo Calvino romaani “Kui rändaja talvisel ööl” kõikehõlmavuse püüdes, […]

Haikusid

Matsuo Bashõ (1644-1694) Tõlkinud Uku Masing Õli sai otsa, püüdsin magama jääda. Oh, kuu mu aknal! * Oh, väike lõoke, lõõritad päeva läbi. See on ju nii pikk! * Virgu, oh, virgu, teen sinust oma sõbra, magav liblikas. * Kuivanud oksale kossutab kylmetav ronk. Sygise õhtu. * Suvised kõrred, langenud sõdurite ulmade jäljed. * Teeveerel […]

Päevauudiseid eetrist

Salingerist kirjutati mitusada doktoritööd, kümneid tuhandeid artikleid, et osta tõrksaile naistele ehteid, reklaamis näidatuid, muidugi. Nüüd on ta läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Tiibetlane Gautama tilgutas tasapidi mõistmist aaria keelte lömastatud ajudesse, aga viiruste vulkaanipilved üle mandrite purskusid monokultuurseks vaibaks, tiibetlased isegi nüüd on läbi, sest kohvikus keegi ei maini. Aastal kaks tuhat üheksasada […]

Sünnipäev

{Vaino Vahingule} Elasin sel suvel oma naiseema juures, päev möödus päeva järel nagu unes, veetsin kõik päevad üksi rannas, enamasti selili, ja kuulasin mere kohinat; tuul püsis juba nädal aega ühtviisi tugev ja soe. Aeg-ajalt keerasin kõhuli, vaatasin merele ja jälgisin möödakõndivaid naisi ning imetlesin ja ihaldasin neid ühekorraga. Mu naine oli ära sõitnud, pidin […]

Mänguteooria

Mänguteooria on rakendusmatemaatika haru, mis püüab matemaatiliselt selgitada lahendusi strateegilistes olukordades, kus ühe osapoole valiku soodsus sõltub teiste poolte tehtud valikutest. Mänguteoorial on rakendusi sotsiaalteadustes (sealhulgas politoloogias ja majandusteaduses), bioloogias, filosoofias ja mujal. Varajasim raamat mänguteooria kohta on 1944 ilmunud John von Neumanni ja Oskar Morgensterni “Mänguteooria ja majanduslik käitumine” ({Theory of Games and Economic […]

Puuslikehämarus (Die Götzen-Dämmerung)

{{{Neljas peatükk. Kuidas “tõelisest maailmast” sai fabulatsioon. Ühe eksituse ajalugu.}}} 1. Tõeline maailm, kättesaadav targale, vagale, vooruslikule – ta elab selles,{ta ongi see}. (Selle idee vanim vorm, suhteliselt mõistlik, lihtne ja veenev. Ümberkirjutus lausest “Mina, Platon, olen tõde.”) 2. Tõeline maailm, kättesaamatu praegu, kuid tõotatud targale, vagale, vooruslkule (“patusele, kes kahetseb “). (Idee edasiminek: see […]

Martin Lutheri isiku jääv tähendus

10. novembril 1483 sündis Martin Luther Eislebenis, sealse Peetri kiriku ümbruses asuvas kõige väiksemas majas. Kohe järgmisel päeval lasksid ta vanemad teda ristida, olles mures lapse nõrga konstruktsiooni pärast. Temale oli aga määratud maailmas ülesanne, nagu vähestele ajaloos. See on suurte meeste traagiline saatus, et neid valesti mõistetakse nii nende imetlejate kui vastaste poolt. Armastus […]

Süsteemibioloogia kümme põhiprintsiipi

1. Bioloogiline funktsionaalsus on paljutasandiline. 2. Infoedastus pole ühesuunaline voog. 3. DNA ei ole ainus pärilikkuse kandja. 4. Bioloogiline relatiivsuse teooria: ühelgi põhjuslikkuse tasandil pole teiste suhtes eesõigust. 5. Ilma ülatasandi vaateta kukub geeniontoloogia kokku. 6. Geneetilist programmi ei ole olemas. 7. Pole olemas mingeid programme ka ühelgi teisel tasandil. 8. Ajus ei ole samuti […]

Bodhisattva – inimsoo ideaal

Ma aiman aega, mil inimlik vägi ja vaprus ei ole enam üldsegi endist viisi piiratud, vaid püüdlevad ainult lõplike ja üldiste sihtide poole. Sest ideaalset tulevikku ei iseloomusta see, et kangelaslikkuse asemele asub värvitu leplikkus, vaid et kangelaslikkus asub võltsi asemel Tõde teenima; et tunnetav vaim hakkab nõndaviisi juhtima maiseid vägesid. Muidugi ei lakka need […]

Martin Luther. Väitlus indulgentside väe selgitamiseks (95 teesi)

31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther legendi järgi Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval tähistavad luterlased usupuhastuspüha. Keskaja ülikooliharidus taotles nii üliõpilaste kirjaliku kui eelkõige suulise eneseväljenduse arendamist. Viimase oskuse omandamiseks korraldati reeglipäraselt ja kohustuslikus korras väitlusi etteantud teemadel. Nende teemade esitamine ja disputatsioonisedeli ehk teeside väljatöötamine oli […]

Livonicae historiae compendiosa series in quatuor digesta partes ab anno millesimo centesimo quinquagesimo octavo usque ad annum MDCX. Valkena saunalugu.

Hirmus usuvõitlus Emajõe kaldal, mis juba tuhatkond aastat käib ja raugemise märke ei näita: mungad kütavad teatud keriseahju nii kuumaks, et inimene suudab seda välja kannatada ainult hädavaevu, sealjuures võttes end alasti, peksavad ennast vitsakimpudega (vihtadega), kallates oma keha külma veega, suretavad nõnda liha koos kõigi kaaspiinlejatega. Juurde joovad need askeedid odrateradest tehtud ning humalatega […]

Dhammapada

[Dhammapada. Buddha mõttesalmide jada. Paali keelest keelest tõlkinud ning saatesõna ja seletused kirjutanud Linnart Mäll. Tartu Ülikooli orientalistikakeskus ja Budismi Instituut, 2005.->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/] Need 423 mõttesalmi, mis kokku moodustavad “[Dhammapada->http://www.eao.ee/tekstid/klassika/dhammapada/]”, annavad eelkõige tunnistust sellest olulisest nihkest inimteadvuses, mis hakkas maailmas toimuma I aastatuhande keskel e.m.a., ajal, mil elas Buddha ja mida võib pidada humanismi esimeseks ilminguks […]

Tarapita !

1 Harva on Eesti vaimuelu viimaste aastakymnete jooksul sarnast kriisiaega yle eland kui praegu. Väliselt näib kõik kõige pareman korran olevat. Sõjad on võidurikkalt lõpetet ja riigi organism kõveneb. Korraldub kultuurriigi väline ilme, juhit tendent­sist Lääne poole. Ohun on veel poliitilise iseseisvuse joovas­tust, mesinädalate illusioonid pööritavad päid, paljud tege­vusalad avanevad alles nyyd esimest korda ja […]

A.H.T. filosoofia

Sest kus mujal ta ikka on, see meie filosoofia, kuna ju ikka sinna meie mõtted tagasi tulevad ja just tagasitulekust see mõte mõtlebki. Tema ürgtõde, püsipunkt, mis teda hoiab: mõte läheb ja liigub ja jõuab iseendasse tagasi, s.t. teed otsides otsib ta teed tagasi ja ainult. Kuid mingil juhul ei ole see Euroopast tuttav Igavene […]

Külm teater

On aeg, et sünniks Külm Teater. Aiman seda esialgu vaid, ja et “see annaks meile võimaluse”. Meile kõigile, kuigi ma ei oska vastata, milleks, ja mida see võimalus tähendaks. Ka “meie” jääb esialgu lahtiseks ja see, miks “kõik”. Ma tean vähe, kuid ma tunnen. Tunnen, nagu tuntakse, kui ära-tundmine on lähedal. Tunnen, et peab sündima […]

Tarkusemalakas (Pradžnjādanda)

Sinu heade omaduste kasv sõltub sinust enesest, sinu tänane seisund sinu endistest tegudest. Milleks teisi süüdistada? Ära tee teisele halba, ära kummarda tühiseid, ära loobu õilsate teest – see vähene on tegelikult palju! Ükskõik, kas tehakse suurt või väikest tööd. Kui aga selleks oma parim antakse, siis tuleb öelda, et tehtud on lõvitöö. Rõõmu järel […]

Daodejing

“Daodejing” (hiina keeles traditsioonilises hiina kirjas 道德經; lihtsustatud hiina kirjas 道德经 (Dàodéjīng); Wade’i-Gilesi transkriptsioonis Tao Te Ching; eesti keelde tõlgitud mitmeti, sealhulgas “Raamat teest ja väest” või “Kulgemise väe raamat”) on taoismi alustekst, mille autorlus on traditsiooniliselt omistatud Laozile. Laozi eluajaks peetakse traditsiooniliselt umbes 6. sajandit eKr; Daodejingi teksti dateeritakse (peamiselt filoloogiliste kriteeriumide alusel) 8. […]

Absoluutsest ja relatiivsest

Keegi vaga mees õpetas meid kord laulma: „Nüüd olen mina põhja leidnud, mis minu ankru kinnitab” Neis sõnades on väljendatud õieti kogu inimelu mõte: inimene polegi muud teinud, kui otsinud põhja, kuhu kinnitada oma ankur – hingeliselt ja vaimselt muidugi. Veel praegu peetakse suureks või suurimaks kultuurisammuks asjaolu, et inimene avastas oma kindlaks ankrupõhjaks Jumala, […]

Manga

Hommikuudu voogas pikkamisi tagasi linnatagustesse, tukkuma lõpututesse soolasoodesse. Vaadates, kuidas tumedalt taevastkraapiva linnasilueti 30-ndast korrusest kõrgemad aknad süttisid rida realt esimeste päikesekiirte peegeldusist, tundis Manga väsimust. See polnud öisest vahikorrast – ta oli läbinud igakuised meditsiinikontrollid, lasknud taastada kulumiskahtlusega detailid – väsimus polnud kehaline. Ei röövinud jõudu ka teenistuse pinge. Vaid ta vaim oli liigselt […]

Asimovi laulik

Küsimus {kas inimene on maailmas üksi?} võib sõltuvalt asjaoludest olla naiivne või arukas. Unistuses kauge mõistuse olemasolu järele on inimhinge jaoks siiski midagi universaalset ja olulist. Mida võõram on see, kellega kõneleme, seda suuremat saladust ta kannab meie jaoks. Kui kusagil on mõistus, on see meie jaoks väärtuslik ainult siis, kui me suudame leida keele, […]

Jumala juurde saamise test

1. kas te olete laulnud karjatee vaikuses põrnika kumedat laulu (2 p) 2. kas te olete sügava vaikuse kohal anunud jumala armu (4 p) 3. kas te olete silmitu koopasuu ees varisend halinal põrmu (1 p) 4. kas te olete heidelnud maailma veerel jalas katkise põlvega püksid (5 p) 5. kas te olete hingeldand katuste […]

Tontide eest taganejate sõdurite laul

Pillipuhujad oleme need, kellelt kodu võet, naine ja laps, on vaid valendav pilvedetriip ja hobuse kärnane saps. Ainult sinetav laotuseveer ja tolmune konarais tee, siis kui maad pole enam meil järgi, võime syydata merede vee. Oma varjudel astume ikka ja lippudeks on meie käed, kuna viimased siiski veel vabad on Jumala taevaste mäed. Meie hobused […]

Olematute asjade entsüklopeedia

Ühte meest, kelle nimi või katalooginumber on B-52, on kõige sagedamini pakutud raamatu autoriks, mille pealkirjaks on tavaliselt märgitud {Olematute asjade entsüklopeedia.} Raamat tutvustab borgesliku kõikehaaravusega kõige erinevamaid asju, mis asuvad väljaspool meile teadaolevat maailma. See on raamat kultuuridest, keeltest ja tsivilisatsioonidest, mida pole kunagi olemas olnud ja mis ei pea seetõttu kunagi läbi tegema […]

Teadvuse suure probleemi lahendamine

Teadvuslik kogemus on vahetult seotud aju tegevusega. Mure seisneb selles, et pole selge, kuidas täpselt nad omavahel seotud on ja kuidas nad üldse kokku sobivad. Aju ja teadvuse vahel valitseb niiöelda “seletuslik lõhe”. Sellest siis see blogi: [http://teadvus.wordpress.com/->http://teadvus.wordpress.com/] blogil on endiselt lõpp, aga 2017. aasta märtsis ilmus mul nutikale tavalugejale mõeldud raamat Ajust ja Arust. […]

Megabordell Alma Mater

Hiljuti nägin ma unes, et Tartu Ülikooli peahoonesse oli rajatud megabordell nimega Alma Mater. Samet seintel, lühtrid laes! Viisakad, kuid range olekuga uksehoidjad andsid oma hoiakuga otsemaid mõista, et tegemist on endast väga lugupidava asutusega. Vanast peahoonest oli alles vaid rektoraat, kus asusid ka uue bordelli juhtorganid. Aga milline glamuur ja sära! Kullast saal, hõbedast […]

Meil on sõnadest maa (arvustus Mahmud Darwishi luulekogu eesti tõlkele)

{[Mahmud Darwish, „Meil on sõnadest maa“->http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?200510] Valitud luuletusi aastatest 1984-2008, araabia keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Amar Annus, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2011, 94 lk.} Eriti hea on tõdeda, et ka eesti keeles on viimasel ajal hakanud üha rohkem ilmuma tõlkeid araabia ja muudest idakeeltest. Araabia keelest on tõlgitud „Koraan“ (Haljand Udami poolt, ilmus 2007. […]

Jalgpalli vaadata…

jalgpalli vaadata tähendab väravas istuda. värav on kinni, sina istud kinnises ruumis. väravast väljas asub maailm, kogu maailma müdin ja madin kostub sinuni läbi värava. seda väravat paotades võib näha kõike, mis maailmas toimub, kõik on nagu peo peal. kui lüüakse värav, paiskub maailma uks valla – ta tuleb. kes tuleb? mis tuleb? pall tuleb, […]

Kuidas on elada võõra keha sündroomiga ?

Meie bändis mängis lühikest aega basskitarri Urmo, kelle paremal käel oli nn võõra käe sündroom. Haigushoo ajal tema parem käsi ei allunud tahtele, ehkki sooritas keerulisi liigutusi, näiteks pani nööpe kinni. Ta kandis kaasas laia, pandlaga vööd, millega ta sidus ööseks käe alati keha külge. „Keegi Kuu pealt juhib mu kätt,“ ütles Urmo. „Sinu kätt […]

Kultuuri baasarusaamad – kataloogimise katse

Tundub ahvatlev, kuid üsna võimatu koostada mingilgi määral ammendavat nimekirja kõikvõimalikest kultuurielementidest. Võimatud asjad aga ongi need, mis kõige enam paeluvad. Järgnevalt proovin teha nimekirja võimalikest kultuuride alusveendumuste muutujatest. {{1. Ettekujutus ajast}} aega ei ole lineaarne aeg mitu aega (erinevates paikades, olukordades erinevad, osaliselt või tervikuna paralleelsed) tsükliline aeg lõputu aeg lõplik aeg {{2. Ettekujutus […]

Tehismaailm ja arhiivid

Küsimus peitub tegelikult selles – millega me mõtleme? Enamik inimesi annab sellele küsimusele ühese vastuse: ajuga, mõistusega, mõned väidavad endid mõtlevat ka vaimuga. Nagu ikka ilmsete asjadega kipub olema, on ka see vastus vale, või vähemalt mitte täielik. Kui käsitleda närvisüsteemi arengut, siis märkame järgmist tendentsi. Mida keerukamaks närvisüsteem muutub ja mida komplitseeritumad on ülesanded, […]

Inimese täiustamise tööriistad

Kõikides inimkultuurides kasutatakse mingisuguseid inimkeha muutvaid tehnoloogiaid, seda nii meditsiinilistel, religioossetel, sotsiaalsetel kui ka esteetilistel eesmärkidel. Praegu tahame me inimkeha mitte ainult muuta, vaid ka täiustada. Kasutades tehnoloogiat teha keha veelgi paremaks kui ta on. Olla ilusam, targem, tugevam, tervem – see on ilmne ahvatlus. Millised tööriistad meil selleks hetkel olemas on ja milliseid võime […]
  • 1
  • 2