Teemad

Muutuvatest ja suubuvatest

Prindi

Karmo Talts

1

Õpilane: Küll see olemisküsimus on raske. Aga ma ei jäta, vaid pusin Meistri tekstide kallal edasi.

Isehakanu: See on ju pseudoküsimus. Ja terekest sulle.

Õpilane: Tervitan sindki. Kas siis sinu meelest ei ole olemine miski olevatest erinevat?

Isehakanu: Mina pole mingeid olevaid näinud. Küll olen ma näinud muutuvaid.

Õpilane: Mida sa silmas pead?

Isehakanu: Sinagi oled üks muutuv - alles oli sul kulm mõtlikult kortsus, nüüd on see üllatunult tõstetud.

Õpilane: Sa kõlksutad sõnu.

Isehakanu: Kas sinu meelest on asjade muutuvateks pidamine pealiskaudne? On ka olemuslikumaid muutusi näoilmete ja kehaasendi muutustest, võrdle ennast näiteks oma lapsepõlvepiltidega.

Õpilane: Tõdemusest, et kõik voolab, pole kuhugi edasi minna.

Isehakanu: Kuidas ei ole? Kui kõik on otsekui jõed, siis tekivad uued küsimused nagu: millised on voolusängid, millise kiirusega voolatakse ja kuhu suubutakse.

Õpilane: Mis kenad kujundid, sa oleks pidanud pigem poeediks hakkama.

Isehakanu: Ma arvan, et mitte, sest suubumise mõiste tundub mulle üsna asjalik.

Õpilane: Seleta.

Isehakanu: Meil on surma ja suremise mõisted ja me liigitame väga erinevad nähtused suremise alamliikide alla: enneaegseteks surmadeks ja vanadussurmadeks.

Õpilane: Mulle näib elu lõppemiste kohta ühe ja sama mõistet kasutada mõistlik.

Isehakanu: Kui me oleme muutuvad, siis on mõned muutused meile olemuslikud - vananemine ja suubumine.

Õpilane: Öeldakse, et inimene on surelik ja sellega öeldakse õieti midagi olemuslikku?

Isehakanu: Just. Inimene on suubuv ja inimese suubumist nimetada sama sõnaga, millega nimetatakse elamise-muutumise enneaegset lõppu, on tõesti kohatu.

Õpilane: Kas oskad sa ka midagi lähemat öelda suubuvate muutumiste enneaegse lõpu kohta?

Isehakanu: On ebaloomulik sängist suubumata välja sattuda ja levinud on hirm, et sellisel viisil sängist välja sattunu on midagi ebaloomulikku, on ju ajast aega kardetud „ebasurnuid“.

Õpilane: Kas on ka surmajärgset elu, kuhu asjade loomuliku käigu järel suubutakse?

Isehakanu: Pigem on elujärgne surm. Pealegi oleks surmajärgne elu absurdne. Suubutakse ju sihtpunkti ja surmajärgsesse ellu minnes lahkuksime me sihtpunktist.

Õpilane: On vist nii jah, Meister.

Isehakanu: Nüüd pead sa juba mind oma meistriks. Sa oled muutuv nagu me kõik.

1

2018-02-22