Teemad

Dialoog ekslikkusest

Prindi

Karmo Talts

1

Tavainimene: Kas see on surmajärgne elu? Miks küll on vaja, et elu pärast surma jätkuks?

Demokritos: Hei, sina.

Tavainimene: Hei, hei.

Demokritos: Kuigi ma ei saa aru, kuidas elu pärast surma jätkuda võiks -võibolla on aatomitel mälu?- näen ma surmajärgse elu eesmärki küll. Peale surma võib jätkata teadmiste hankimist.

Tavainimene: Kuid ma elasin pika elu ja sain elutargaks...

Demokritos: Elukogemus on ju eksitav.

Tavainimene: Sa tahad öelda, et elukogemus pärineb värdteadmisi andvatest meeltest. Ent mu uue keha aatomid mäletavad teistsuguseid arusaamu teadmisest.

Demokritos: Mis, kas mu surma ja selle hetke vahel on minu arusaamad täiesti tähtsusetuks muutunud?

Tavainimene: Oh, ei. Sinu üldine skeem teadmiste kohta on samaks jäänud.

Demokritos: Üldine skeem?

Tavainimene: Skeem, et tunnetaja on pidevas eksimisohus ja seepärast on vaja eksitava teadmiste allika asemel kindlamat teadmise allikat.

Platon: Teie vestlus on huvitav, lubage mul sekkuda. Kas tunnetaja siis pole pidevas eksimisohus?

Demokritos: Loomulikult, aga nagu mu uuele kehale meenub...

Platon: ...su hingele su filosoofielu järgsete uuestisündide kogemusest meenub...

Demokritos: Mida iganes. Nagu mulle meenub, solkisid sa arusaama mõistuse abil teadmiste saamisest ära oma arusaamaga mõistusest, kui ideedemaailma meenutavast hingest. Mõistus ju hoopis tungib väliskujude sügavusse, mitte ei meenuta ideesid.

Platon: Kas meie praegune seisukord ei tõesta, et minul oli õigus? Hinge olemasolu sobib palju paremini surmajärgse eluga.

Tavainimene: Milleks viia jutt olemisele, kui küsimuse all on just teadmiste saamise küsimused? Ja siin on teil ikkagi üks skeem -pidev eksimiseoht ja sellel vastanduv kindlama teadmise allikas.

Platon: Ei ole üks skeem. Mõistus ei ole mõistusliku olendi asjade sügavusse tungimise võime...

Tavainimene: Milline detailide tagaajamine. Kas su „hingele“ ei meenu, et peale sind on ühel hetkel mõistus üldse põlu alla satunud?

Platon: Ahjaa, äraneetud John oma meeltega...

Tavainimene: Just. Kuid üldine skeem on alles -eksitaja rollis on lihtsalt metafüüsiline spekuleerimine ja kindla teadmise allikaks on meeled.

Platon: Ja siis veel loodusteadlased oma teadusliku ratsionaalsusega -kuidas saab hingetu olend ratsionaalne olla?

Demokritos: Unusta juba need hinged. Loodusteadlaste viga on selles, et nad usaldavad mõõteriistu, aga mõõteriistu vaadeldakse eksitavate meelte abil.

Tavainimene: Demokritose skeemi kõige mõjukamad järgijad oled sa unustanud, Platon.

Platon: Ja see oleks?

Tavainimene: Kristlased...

Platon: Pähh, see minu ideede võõrapärase religiooniga vägistamine.

Tavainimene: Sa oled pahane, et nad mõistust alahindavad?

Platon: Loomulikult. Kuidas nad ei näe, et kui eeldada, et kui mõistus midagi muutumatut ja tõelist peegeldab , siis ei saa mõistus olla piiratud ja patune?

Tavainimene: Aga see, et mõistus on tõsikindla teadmise allikas, on ju ainult detail. Üldine Demokritose skeem pidevast eksimiseohust on kristluses alles, ainult et eksitajaks on piiratud inimmõistus ja tõsikindla teadmise allikaks usk.

Demokritos: Tahad sa väita, et tõsikindlat teadmist ei olegi võimalik saavutada? Loomulikult on Immanuel ja William midagi sellist arvanud.

Tavainimene: Oh ei, küsimus tõsikindlast teadmisest ei huvita mind ja asi pole ka selles, et ma hindaks ainult kasulikku teadmist.

Demokritos: Milline on siis sinu skeem?

Tavainimene: Väga lihtne. Me ei ole pidevas eksimisohus.

Platon: Tahad sa siis väita, et meil on alati õigus? Juba meie vaadete erinevus näitab...

Tavainimene: Ei, ma tahan väita, et eksimine on midagi erandlikku. Tõsikindla teadmise hankimise asemel peame me lihtsalt oskama üksikjuhtudel eksimist vältida.

Demokritos: Ja milline on igapäevase teadmise allikas?

Tavainimene: Meeled -aga just elukogemuse, mitte empiristi selgete ideede allikana. Lisaks on veel olemas isiksuse küpsemine, kui sügavama teadmisi allikas.

Demokritos: Tahad sa siis öelda, et targaks saamiseks piisab vanaks saamisest?

Tavainimene: Kui elu jooksul silmad lahti hoida, siis reeglina piisabki. Mina igatahes olen oma tarkuse elu jooksul kätte saanud ja heidan nüüd igaveseks puhkama, head filosoofid.

1

2017-11-06

MärksõnaÕppimine

MärksõnaPlaton