Majanduslik väärtus

Prindi

Karmo Talts

1

Ettevõtja: Ei ole nii nagu sina ütled!

Tööline: No kuidas siis ei ole? Ei ole võimalik luua väärtust ilma tööd tegemata.

Tarbija: Tere mehed! Läksin tehasehoovist mööda ja kuulsin teie vaidlust pealt.

Ettevõtja: Tere. Ja kohe tahtsid sekkuda?

Tarbija: Just. Et aega säästa, teen ma teie vaidlusest kokkuvõtte.

Tööline: Lase käia.

Tarbija: Üks teist ütleb, et väärtusi loob töö, teine aga, et ettevõtlikus.

Ettevõtja: Just.

Tarbija: Enne jutuga edasiminekut pean ma ütlema, et on olemas ka muid väärtusi peale majanduslike.

Tööline: Ja seda ütled sina, kes oma rõivaste kaubamärkide järgi tundud olevat paadunud tarbija?

Tarbija: Ega ma sellel pikalt peatuda tahtnudki. Edasi räägin majanduslikust väärtusest.

Ettevõtja: Lase siis käia.

Tarbija: Veel üks kõrvalepõige on vajalik, seekord loogikasse. Loogikas on erinevus tarvilike ja piisavate tingimuste vahel.

Tööline: Mille vahel?

Ettevõtja: Ma vist aiman kuhu see jutt pöördub. Ta peab silmas, et tööst ega ettevõtlikusest ei pruugi piisata majanduslike väärtuste loomiseks.

Tarbija: Nüüd sa kiirustad ette. Kui ettevõtlikus oleks majanduslike väärtuste loomiseks vajalik, siis poleks ju enne kapitalismi ja nõukogude ajal üldse väärtusi loodud.

Ettevõtja: Kaupmehed eksisteerisid ka enne kapitalismi.

Tarbija: Sa põikled Nõukogude Liidu küsimusest kõrvale.

Ettevõtja: Sa tahad tõesti ettevõtlikuse maha kanda?

Tarbija: Tegelikult ei. Ettevõtlikus võib ju kuuluda nõudmisele vastava pakkumise tarvilike tingimuste hulka.

Tööline: Mida oligi sinult oodata. Sulle on tähtis nänn, mitte võrdsus.

Tarbija: Võrdsuse radadele ei tahaks ma üldse eksida. Ma tahan rääkida veel ühest majandusliku väärtuse loomise tarvilikust tingimusest töö kõrval.

Tööline: Ja see oleks?

Tarbija: Ükskõik kui palju ei tehtaks tööd või usinalt ette ei võetaks, kui keegi kaupa või teenust ära ei osta, siis majanduslikku väärtust ei sünni.

Ettevõtja: Tarbimine on majandusliku väärtuse loomise üks tingimusi. Kui triviaalne.

Tarbija: Sõnastame siis selle ümber nii, et saaks nähtavaks teatav ebaõiglus. Tarbija osaleb majandusliku väärtuse loomises, selle eest karistatakse teda aga sellega, et tema maksab tooted ja teenused kinni.

Ettevõtja: Tõsi, tarbijatel võib rahast puudu tunda. Selle tõttu pangad laenavadki raha.

Tarbija: Sa ikka hiilid ebaõiglusest kõrvale. Tarbimine, mis osaleb väärtuste loomises, jääb ikkagi tasustamata. Lisaks toodete ja teenuste eest maksmisele maksab tarbija veel intresse ka.

Tööline: Mis siis oleks lahendus? Kodanikupalk?

Tarbija: Iga kodanik ei ole ju võrdselt suur tarbija. Pigem on lahenduseks tarbimishüvitus.

Ettevõtja: Sa tahad tekitada juurde veel ühe riigiasutuse?

Tarbija: Just. Sellise, kuhu inimene viib kuu lõps oma tšekid ja riik maksab talle osa sellest rahast tagasi, mille eest inimene tarbis.

Ettevõtja: See tekitab juurde vaid bürokraatiat ja maksukoormust.

Tarbija: Mina näen seda nii, et mina maksan kaupade eest, mida sa toodad. Ilma minuta poleks sul mingit sissetulekut, mille pealt oma makse maksta, hea ettevõtja.

1

2017-09-02