Teemad

Eesti ei tohiks eesistujana Euroopa kliimapoliitikat õõnestada

Prindi

Eestimaa Looduse Fond

1

Sel nädalal arutatakse Brüsselis Eesti eesistujana välja käidud kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusreegleid, mis võimaldaks Eestil kui ka mitmetel teistel riikidel lähikümnenditel senisest rohkem metsa raiuda ning vähendaks Euroopa võimekust kliimamuutustega võitlemisel. Eestimaa Looduse Fond (ELF) ühes teiste Euroopa keskkonnaühenduste ja teadlastega leiab, et kavandatavad arvestusreeglid on nii kliima- kui ka metsavaenulikud.

Metsadel on kliima reguleerijana täita eriline roll - nad on korraga nii süsiniku talletajad kui ka sidujad. Samuti on suur mõju süsinikuringele ka raietel. Seepärast on kliimapoliitika detailsemal kujundamisel väga oluline, et rakendataks korrektseid ja õiglasi arvutusmeetodeid. Eesti eestvedamisel koostatud eelnõu kavand (tuntud kui LULUCF) lubaks metsarikastel riikidel lähikümnenditel oluliselt raieid suurendades mööda hiilida tegelike emissioonide arvestusest.

“Metsarikastele riikidele suuremat raiumist lubav erand teeks karuteene kliimale ja metsaelustikule korraga. On tähtis, et metsade majandamisel eesmärgiga vähendada üha kasvavat süsihappegaasi kontsentratsiooni atmosfääris, oleks rehkendus täpne ja aus,” selgitab ELFi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo. “Paraku on Eesti asunud eesistujana aktiivselt toetama arvestusmeetodeid, mis võimaldavad tegelikke emissioone peita ning jätavad väära mulje, nagu võiks ulja raiega kliimamuutuste vastu võidelda. Kõige paremini aitab kliimamuutustele vastu seista raiemahtude hoidmine alla 9 mln tm aastas ja püsimetsandus, mis ei viiks alla metsade keskmist vanust, ei halvendaks nende elurikkust ja aitaks säilitada stabiilsed raiemahud pikemaajaliselt. Vanade metsade raiumine mädanemisest päästmise sildi all on silmakirjalik.”

Muret kiiva kiskuva arvestusmeetodi üle jagavad paljud valitsusvälised organisatsioonid ja teadlased üle maailma. Euroopa metsanduspoliitika valvekoera rolli täitva ühenduse Fern esindaja Hanna Aho räägib: “Eestil on hetkel suur võim edasise metsade kasutamist puudutava kliimapoliitika määramisel - just praegu on EL Nõukogus lõpusirgel läbirääkimised maakasutuse mõju arvestusreeglite osas.Teadlased on hoiatanud, et tegeliku Euroopa kliimaeesmärkide saavutamise saatuse otsustab just see, kas antud kokkuleppega lastakse ausad reeglid veega alla.” Aho sõnutsi on see aga paraku just juhtumas rahvusvaheliste keskkonnaühenduste tugeva kriitika alla langenud Eesti seisukoha tõttu. “Eesti on koostanud eelnõu kavandi, mille järgi saaks riigid kliimamuutustega võitlemisel plusspunkte ka raiet intensiivistades.”

LULUCF arvestusreeglid kujutavad endast detailirohket põhimõtete kogu, mille alusel peavad riigid arvestust maakasutusest, selle muutustest ja metsandusest lähtuvate kasvuhoonegaaside üle. Atmosfääri satub märkimisväärne hulk süsihappegaasi kõikvõimalike maakasutuslike tegevuste kaudu, nt soode kuivendamine, metsaraie ja põllumajanduslikud praktikad. Pariisi leppe sõlmimisel jõudsid erinevad riigid põhimõttelisele üksmeelele emissioonide üle arvestuse pidamises ja nende vähendamise püüdlustes. Ent detailsemaks minnes on välja joonistumas osapoolte tegelik huvi tõeliselt kliimamuutuste pidurdamisele pühendumisel. Eriti ilmne on see metsa puhul, kus lähiaastatel raieid suurendada soovivad riigid on aktiivselt otsimas viise tõesest arvutusmetoodikast irdumiseks.

Euroopa riikide töögrupid kohtuvad käesoleval nädalal Brüsselis tõenäoliselt viimast korda, et jõuda pikalt veninud eksperttaseme kokkuleppele Euroopa Liidu kliimapoliitika maakasutuse ja metsanduse süsinikuheite arvestusmetoodika osas. Eestimaa Looduse Fond saatis täna keskkonnaministeeriumile kirja, milles soovitab kliimavaenulikust arvutusmetoodikas loobuda ning julgustab asjaosalisi seisma ausa ja tegelikke süsinikuvoogusid arvestava metoodika eest.

Lisaks:

Maakasutuse emissioone uurivate teadlaste avaldus: http://www.euractiv.com/section/climate-environment/opinion/forest-accounting-rules-put-eus-climate-credibility-at-risk/

Valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide hinnang riikidele LULUCFi asjus: http://lulucf.inscope.am/

Lisainfo:

Siim Kuresoo Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Tel: +372 5646 9026 E-post: siim@elfond.ee

Hanna Aho Fern Forests and climate campaigner Tel: +32 (0) 499 3933 29 E-post: hanna@fern.org http://www.fern.org/

1

2017-07-17