Teemad

MärksõnaEesti ajalugu

Maailma väärtuste uuring

Prindi

.

1

“Maailma väärtuste uuring” (WVS; World Values Survey) on väidetavalt maailma suurim hoiakute, väärtuste ja uskumuste uurimus. Koostöös Euroopa väärtuste uuringuga (EVS), mis algas juba 1981. aastal, hõlmab projekt ligikaudu 90 riiki kuuel kontinendil, kasutades oma uurimustes enamasti rahvuslikult esinduslikke valimeid.

Eesti asukoht väärtuste maakaardil pole viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt muutunud, kuid teeme samas samme sellise ühiskonna poole, kus usaldatakse kaasmaalasi ning ollakse vähemuste suhtes tolerantsed. Maailma väärtuste uuringu (World Values Survey) kohaselt paigutub Eesti selgelt ilmalik-ratsionaalsete riikide sekka, võib isegi öelda, et Eesti on võrreldes paljude teiste maailma riikidega ilmalik-ratsionaalse väärtusmõõtme tipus. Suuresti selgitab seda asjaolu, et võrreldes teiste riikide elanikega ei pea Eesti elanikud oluliseks Jumala, religiooni, võimu ning riigi rolli enda elus ning pigem rõhutatakse inimese vabadust ja õigust oma elu puudutavaid otsuseid ise teha ja tehnika ning teaduse progressi olulisust.

Ellujäämine vastandina eneseväljendamisele väärtusmõõtmel paigutub Eesti jätkuvatl nende riikide sekka, kus enim hinnatakse ellujäämisega seonduvaid väärtusi ehk siis peetakse Eestis pigem oluliseks materialistlikke ja füüsilise turvatundega seotud väärtusi. Samas on siiski aasta-aastalt tõusnud Eesti elanike üldine usaldus teiste inimeste vastu, õnnetunne ja eluga rahulolu ning mõningal määral ka tolerantsus vähemusrühmade suhtes, seega võib täheldada tagasihoidlikku tendentsi ellujäämisega seotud väärtuste rõhutamiselt eneseväljenduslike väärtuste oluliseks pidamise suunas.

(JPEG)

Ingleharti ja Welzeli väärtusteooria kohaselt hindavad tegelikkuses peaaegu kõik inimesed autonoomsust ja vabadust, aga kui inimene elab majanduslikus kitsikuses, siis on tema fookuses igapäevaelu toimingud kindlustamaks oma materiaalset ja füüsilist turvalisust ning nn postmaterialistlike eneseväljendust rõhutavate väärtuste edendamiseks ei jää lihtsalt aega ja energiat. Seetõttu on eneseväljendamisele suunatud väärtuste esiletõusuks vajalk muuhulgas riikide majanduslik areng ja jõukuse kasv.

Miks pole siis Eestis toimunud suuri väärtuste muutusi? Võime ju tõdeda, et Eesti on pidevalt majanduslikult arenenud, ka majanduskriisi aastate langus on selja taha jäänud. Paradoksi aitab selgitada asjaolu, et inimeste väärtused on konservatiivsed ega pruugi täpselt järgida muutusi majanduses ja sotsiaalses elukorralduses. Majanduslik areng ja jõukuse kasv algas Eestis alles 2000. aastate keskpaigas ning sotsiaalmajandusliku arengu jätkudes võiksime näha olulisemat eneseväljenduslike väärtuste esiletõusu ehk alles nn nullindate põlvkonnas.

Traditsioonilised vs ilmalik-ratsionaalsed väärtused

• Traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades on religioonil tähtis roll, inimesed peavad oluliseks tugevaid sidemeid laste ja vanemate vahel ning kuuletumist võimule, autoriteedile. Samuti on traditsioonilisi väärtusi rõhutavates ühiskondades taunitud see, mida nimetatakse sotsiaalseks anomaaliaks: abielulahutus, abort, enesetapp ja halastussurm.

• Ühiskondades, kus domineerivad ilmalik-ratsionaalsed väärtused, on religiooni ja religioosse autoriteedi/võimu tähtsus väike, inimesed peavad pigem oluliseks oma isiklikke püüdlusi kui sotsiaalset konformsust, neil on ratsionaalne usk teadusesse ja tehnoloogia progressi ning indiviidi õigustesse oma elu puudutavaid olulisi otsuseid (sh eutanaasia, enesetapp, abielulahutus, abort) ise teha.

• Eestis, sarnaselt Skandinaavia-maadele, domineerisid nii 1990., 1996., kui 1999. aastal ilmalik-ratsionaalsed väärtused.

Ellujäämist vs eneseväljendust rõhutavad väärtused

Ühiskondades, kus domineerivad eneseväljendusele suunatud väärtused, on inimestel enda sõnul parem tervis, nad tunnevad vastutust oma tegude eest, on poliitiliselt aktiivsed, tolerantsed erinevuste suhtes, teadlikud ja entusiastlikud loodushoiu küsimustes. Samuti ollakse tundlikumad inimõiguste küsimustes, teadlikumad tehnoloogia-alastest ohtudest ja riskidest ning tähelepanelikumad vähemuste diskrimineerimise osas.

• Ellujäämist rõhutavaid ühiskondi iseloomustab madal majanduslik ja füüsiline turvatunne ja materiaalsete väärtuste esikohale seadmine. Inimesed pigem teisi ei usalda, ei ole oma eluga rahul ega talu teistsuguseid inimesi enda kõrval. Samuti hindavad inimesed oma tervist suhteliselt viletsaks, ei pea oluliseks soolist võrdõiguslikkust ega loodushoiu ning säästva eluviisiga seotud küsimusi.

• Eestis, sarnaselt paljudele endise Nõukogu Liidu ning Ida-Euroopa riikidele, on rõhuasetus pigem ellujäämisega seotud väärtustel. Kel jõud, sel õigus, ohver on ise süüdi.

Inglehart-Welzeli kultuurikaardi järgi peaksime olema sarnased Hiina, Taiwani ja Lõuna-Koreaga. Asi, mis oli 10 aastat tagasi prognoositav, sest selle ajaga oleme liikunud selgelt õigeusu postsovjetismist heaolu suurenedes konfutsiaanlikku postsovjetti. Tõenäolised märksõnad on raha, tehnoloogia, surmahirm, karjavaim ja tugevate kultus. Nimetatud maadest uute kodanike toomine ja kultuurivahetus põhjustaks ühiskonnas kõige väiksemaid pingeid ja paradoksaalselt tegelikult kiirendaks edasiliikumist arenenud maailma suunas. Anglosaksi, Põhja- ja Kesk-Euroopa demokraatiatega sisulist klappi ei paista.

Kas ja kuidas väärtused muutuvad?

• Väärtuste areng olulisel määral ühiskonna sotsiaalmajanduslikust ja tehnoloogilisest arengust, kuid jälgib samal ajal kultuurile omaseid ajaloolis-religioosseid mustreid:

-  industrialiseerumine (sh nii ühiskonna kui võimu sekulariseerumine) toob kaasa ilmalik-ratsionaalsete väärtuste tähtsuse suurenemise, samas kui

-  post-industrialiseerumisega kaasneb eneseväljendamist ja autonoomiat rõhutatavate väärtuste esiletõus.

Kas ja kuidas väärtused muutuvad?

• Oluline kultuuriline nihe (cultural shift) on viimase 30-40 aasta jooksul aset leidnud arenenud tööstusriikides, kus inimeste väärtuseelistused on nihkunud materiaalset ja füüsilist kindlustunnet rõhutavatelt väärtustelt nn postmodernsete ehk siis suuremat eneseväljenduslikkust ja elukvaliteeti rõhutavate väärtuste suunas. Sellise muutuse aluseks kaks olulist hüpoteesi:

-  Nappuse (scarcity) hüpotees: peaaegu kõik inimesed hindavad vabadust ning autonoomiat, kuid majandusliku kitsikuse tingimustes tuleb inimestel ennekõike tegeleda kõige olulisemate ja igapäevaste ellujäämiseks vajalike tegevustega. Majandusliku heaolu kasvades suureneb seega ka postmaterialistlike, eneseväljenduslike väärtuste olulisus.

-  Sotsialisatsiooni hüpotees: ühiskonna sotsiaalmajanduslik areng ei too üleöö kaasa muudatusi inimeste väärtuseelistustes. Inimeste väärtused nende kasvueas, väljendades sel ajal kehtivaid majanduslikke tingimusi. Nii muutuvad väärtused ühiskonna jõukuse kasvades järkjärgult, põlvkondade vahetuse läbi.

Eesti asukoht väärtuste maailmakaardil - tugev rõhuasetus ilmalik-ratsionaalsetel, kuid samas ka ellujäämisega seotud väärtustel - peegeldab paljuski meie asendit geopoliitilisel maakaardil, Põhja- ja Ida-Euroopa ristteedel. Nii pole parata, et Eesti faktiline asend mõlemal kaardil läheb mõnevõrra lahku soovitud või kujuteldavast asukohast, mis paljude eestlaste arvates peaks olema palju lähedasem põhjamaisele ideaalile.

Lähemalt: http://www.worldvaluessurvey.org/wvs.jsp

Anu Realo. Eesti elanike väärtused ja nende areng viimase 20 aasta jooksul.

1

2017-07-17

MärksõnaEuroopa ajalugu

MärksõnaGlobaliseerumine

MärksõnaHiina

MärksõnaSallivus